Kuusalu valla külade ja alevike elanikud kaasatakse üldplaneeringu koostamisse

3763
Kuusalu vallaarhitekti KADI RAUDLA käes on Viinistu küla joonis: „Paarkümmend külavanemat said joonised kätte Kolgakülas koosolekul, teistel palume tulla jooniste ja küsimustiku järele vallamajja.“

Joonistele palutakse kanda kogukondade soovid külade-alevike uute arenduste ja säilitatavate väärtuste kohta ning saata 9. novembriks vallamajja.  

Kuusalu valla üldplaneeringu koostamise projektijuht ELERI KAUTLENBACH.
Kuusalu valla üldplaneeringu koostamise projektijuht ELERI KAUTLENBACH.

„Nüüd on külade ja alevike elanikel võimalus teha ettepanekuid, mida nad ise oma kodukohas ja kogu Kuusalu vallas näha tahaksid,“ selgitab vallaarhitekt Kadi Raudla, mis lähema kuu aja jooksul on tulemas seoses Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostamisega.
Kuigi Kuusalu ja Loksa vald ühinesid kümme aastat tagasi, ei ole üldplaneeringut, mis hõlmaks kogu valda, tänini on kehtivad endise Kuusalu valla üldplaneering ja Loksa valla üldplaneering. Kuusalu vallavolikogu otsustas algatada uue üldplaneeringu koostamise 2009. aastal. Ent masu tõttu jäi see esialgu tegemata. Hange üldplaneeringu koostaja leidmiseks viidi läbi 2014. aastal, võitis Ramboll Eesti AS.
Eelmise teisipäeva, 6. oktoobri õhtuks olid Kolgaküla rahvamajja kutsutud Kuusalu valla külavanemad ja ka kõik teised huvilised. Üldplaneeringu koostajaks valitud OÜ Skepast&Puhkim ehk endise Ramboll Eesti projektijuht Eleri Kautlenbach tutvustas olulisemaid põhimõtteid, millest lähtutakse uue planeeringu koostamisel, ning tegevuste ajakava.
Peamine seisukoht on, et uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel eelistatakse olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist ja tihendamist. Eesmärk on suurendada juurdepääsu merele ja siseveekogudele, soodustada ehitamist kompaktse hoonestusega rannakülades ja sadama-aladel ning lautrikohtade ja väikesadamate rajamist.
Üldplaneeringuga reserveeritakse maa munitsipaliseerimiseks, rekreatsiooni arendamiseks, sotsiaalobjektide rajamiseks ja äritegevuseks, ka sõidu- ning jalg- ja rattateede võrgustiku väljaehitamiseks.
Üldplaneering tahetakse valmis saada vähem kui kolme aastaga – kehtestatud peaks olema jaanuariks 2018. Eskiis  on kavas kokku panna poole aastaga ja avalikustamisele esitada 2016. aasta veebruaris-märtsis. Seejärel läheb planeering kooskõlastusringile, üldplaneeringu avalikustamine on kavandatud 2017. aasta kevad-suvele. Üldplaneeringu kehtestab Kuusalu vallavolikogu.
Kuusalu valla üldplaneeringu juhtgruppi juhib vallavanem Urmas Kirtsi.
Moodustamisel on 4 töögruppi, mille liikmeskond ei ole veel paika pandud: ettevõtlus, sotsiaalvaldkond, ehitus ja maakasutus ning keskkond ja taristu. Töögruppide koosseisu kinnitab vallavalitsus.
Töögrupid hakkavad vallaelanikelt tulnud ettepanekuid arutama novembris.

Tulekul külakoosolekud
Kolgaküla koosolekul osales paarkümmend külavanemat. Neile jagati külade kohta krundipiiridega joonised, millel on näha hoonestatud ja hoonestamata alad ning maakasutuse sihtotstarbed. Joonistele palutakse kanda kogukonna nägemus, millised on küla arenguvajadused, mida peaks säilitama, mida parendama või muutma.
Et kujundada kogukonna arvamus, soovitatakse korraldada külades ja aleviks lähiajal koosolekud, arutada kogukonna arenguvajadused ja tugevused üheskoos läbi. Kujundatud seisukohad tuleb esitada kolme nädala jooksul vallavalitsusele koos koosolekul osalenute nimekirjaga – hiljemalt 9. novembriks.
Joonisele on lisatud abistav küsimustik üldisemalt Kuusalu valla kohta ja oma küla või aleviku arendamisest.
Eleri Kautlenbach: „Kuusalu valla rahvaarv kahaneb, see mõjutab valla eelarvet ja kvaliteetsete teenuste  tagamist  tulevikus.  Üld­planeeringuga saab ruumiliselt kavandada, mida tuleks teha, et kohalikel inimestel oleks vallas hea elada ja leiduks neid, kes tahaksid tulla Kuusalu valda elama. Kutsume kaasa mõtlema ülevallaliselt ja oma kogukonna tasandil, et töötada välja valla jätkusuutliku ruumilise arengu kava, teisisõnu üldplaneering. Mida on vaja teha, et Kuusalu vallas oleks hea elada? Millised on valla tõmbenumbrid? Miks on Kuusalu vald parem elukoht, võrreldes naaberomavalitsuse või Tallinna kuldse ringiga? Millised on taristu ja logistika, nende tugevused ja mida oleks veel vaja teha? Missugused töökohad on olemas, milliseid oleks vaja juurde? Ootame kaasa rääkima ka teenuste osas – kas ja kus on vajalikud teenused kättesaadavad, mida ja kus oleks vaja juurde.“

Loodetakse aktiivsetele inimestele
Koosolekul küsiti, kuidas saavad üldplaneeringu koostamises kaasa rääkida need külad, kus pole külavanemaid. Valla kõigil kolmel alevikul pole alevikuvanemat.
Vastus oli, et siis oodatakse aktiivsete elanike abi ja algatust – külakoosolekut ei pea kokku kutsuma ainult külavanem. Loodetavasti on ka alevikes olemas aktiivseid eestvedajaid või MTÜsid, kes võtavad kogukonna arvamuse väljaselgitamise enda mureks, avaldas Kadi Raudla lootust.
Ka uuriti, kas Lahemaa rahvusparki jäävatel küladel on mõtet oma nägemust kirja panna, kuna koostamisel on kaitsekorralduskava ning ehitusele ja muudele arendustele on seatud piirangud. Külad on neis küsimustes esitanud keskkonnaametile ettepanekuid, arvesse on võetud osaliselt.
Vallavanem Urmas Kirtsi kinnitas, et ka rahvuspargis paiknevate külade ettepanekuid võetakse kuulda ja nende eest hakatakse seisma.
Kadi     Raudla:     „Keskkonna­ameti spetsialistid on lubanud, kui ettepanekud on argumenteeritud ning kaitse-eesmärkide täitmine on tagatud, on võimalik läbi rääkida. Üldplaneeringu ehituse ja maakasutuse ning keskkonna ja taristu töögruppidesse kaasatakse keskkonnaameti esindajad.“
Eleri Kautlenbach: „Koostajad on öelnud, et Lahemaa kaitsekorralduskavasse on võimalik teha erandeid, kui muutused on põhjendatud ega kahjusta kaitstavaid väärtusi. Kui kaitsekorralduskavas toodud tingimused võetakse aluseks üldplaneeringu koostamisel, siis see kinnistab kavas toodud põhimõtted. Seega peab väga põhjalikult läbi mõtlema, millise täpsusastmega ja millist infot üldplaneeringus kajastatakse. Võimalik, et üldplaneeringu menetluses tuleb pidada keskkonnaametiga läbirääkimisi ja selle tulemusel on vaja muuta hoopis kaitsekorralduskava. Lõpptulemusena peab üldplaneeringus kajastatav info olema kooskõlas kaitsekorralduskavaga ja vastupidi.“
Ta lisas, et juhul, kui tekib olukord, kus kaitsekorralduskava ja üldplaneering ei võimalda ehitustegevust üldse või soovitud viisil, aga keskkonnaamet on seisukohal, et see ei kahjusta rahvuspargi kaitseväärtusi, on volikogul võimalik algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. Kuid selline olukord peaks tema hinnangul olema pigem erandlik.
„Kõik kogukonna arengust huvitatud isikud võiksid võtta ühendust külavanemaga või mõne MTÜga. Ka võiks uurida, kas külavanemal on e-posti list, kuhu saaks lisada oma aadressi, et olla uudistega aegsasti kursis. Täiendavate küsimustega saab pöörduda ka vallaarhitekti või projektijuhi poole,“ märkis Eleri Kautlenbach.