Kuusalu valla Kalme küla võitleb sadade seeneliste-marjulistega

3753

Teede äärde riputati riidenukud, küljes sildid: „Kalme küla korjab oma metsa marjad-seened ise.“


Ülesriputatud kuju Kolgaküla-Kõnnu tee äärest.

Kalme küla maadele jääva metsa omanik, Kuusalu vallavalitsuse liige Kunnar Vahtras oli möödunud nädalal hämmingus ja ka häiritud, kui märkas, et Kolgaküla-Kõnnu maantee äärde tema metsa oli mõnekümnemeetrise vahega kinnitatud puu külge kaks inimese moodi nukku, silt küljes.

„Kes hämaras mööda maanteed liigub, võib saada suure ehmatuse osaliseks, nagu oleksid inimesed end üles poonud,“ kommenteeris ta. „See ületab igasuguse mõistlikkuse piirid. Keelatakse liikumist mulle kuuluval maal minult arvamust küsimata ja veel sellisel viisil. Olen kuulnud juhtumitest, kui Kalme külas on mindud marjulise juurde ja riieldud, miks ta on sinna tulnud. Mul ei ole midagi selle vastu, kui mu metsas korjavad seeni ja marju ka kaugemalt inimesed. Juba aastaid on pandud siin metsade äärtesse silte „Eramaa“ ja „Eravaldus“, ka minu metsa, samas kordagi ei ole küsitud, kas olen sellest huvitatud.“

Ta rääkis toimunust vallavalitsuse istungil ning lubas pöörduda politsei poole, kui külarahvas nukke ära ei korista.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles Sõnumitoojale, et Eesti riigis on metsad vabad ja seened-marjad kõigile korjatavad, kui omanik ei ole siltidega teada andnud vastupidisest ega lisanud enda kohta teavet, et saaks ühendust võtta ja paluda metsaminekuks luba: „Külal ei ole voli metsi kinni panna. On paratamatu, et meie vallas asuvaid metsi külastatakse pooleteise-kahe kuu jooksul väga intensiivselt, ning ka reostatakse. See on kultuuriküsimus. Inimsuuruses nukkude ülesriputamine ületab aga taluvuspiiri.“

Kuulnud, et vallavalitsuses kerkis üles nukkude ja siltide teema, saatis Kalme küla eelmisel neljapäeval välja pressiteate, kus öeldakse, et tegu on kunstiprojektiga „Kalme kujud”, mille eesmärk on anda teada iga aastal massiliselt Kalme küla metsi külastatavate marjuliste-seeneliste käitumise mõjust keskkonnale ja kohalikule elanikkonnale. Kujud olid valmistatud metsades leitud prügist ning need lubati pühapäeval, 9. septembril kunstiprojekti jätkuna üheskoos ära koristada.

Jõuline sõnum, mis seenelisi ei kõigutanud
Kalme külavanem Henn Pärn selgitas neljapäeval Sõnumitoojale, et küla on aastaid pidanud võitlust ebakultuursete marja- ja seenekorjajatega: „Autod pargitakse teele ette, praht jäetakse metsa maha. „Eramaa“ ja „Naabrivalve“ sildid pole kedagi takistanud. Meie küla kunstirahvas pakkus nüüd, et teeme häppeningi. Reedel, 31. augustil valmistati koos nukud ja pandi need üles. Kuid nägime, et neile, kellele see oli suunatud, ei tähendanud me sõnum midagi, ka eelmisel ja üle-eelmisel nädalavahetusel olid metsad autosid ning inimesi paksult täis, käituti nii, nagu seni. Külarahva seas on tekkinud elav diskussioon, mis meetoditega end kuuldavaks teha ja kuidas saavutada, et mõistetaks, me elame siin.“

Häppeningi idee algataja, keraamik Virve Kerm lausus, et tema hinnangul on Narva maanteelt Loksa poole algavad metsad kogu Eestis kõige populaarsemad ja enim külastatavad seenemetsad: „Kui hooaeg algab, on auto autos kinni. Masinad jäetakse meie koduteedele ette, kõnnitakse lausa õue. Ja mis kõige masendavam, kui metsas süüakse, jäetakse praht maha. Minu elustiiliks on kujunenud käia metsas ja koguda sinnajäetud prügi kokku, tuua ära. Koristan pidevalt seeneliste-marjuliste järelt, ka Kunnar Vahtrase metsas. Mind tuntakse kohaliku prükkarina. Mu deviis on – kus prügi on, sinna tuleb seda juurde ja seetõttu peab ära koristama enne, kui tekib prügihunnik.“

Kunstnik tunnistas, ei osanud eeldada, et nukkude panekule pööratakse suur tähelepanu hoopis kohalike inimeste seas: „Kui teid kohalikus elus midagi häirib, vormistage see skulptuuriks, pange kunstikeelde, siis seda märgatakse. Sellise järelduse tegin. Kunst kõnetab. Kogemusest oskaks vaid soovitada avage häppening kutsetega. Kindlasti kutsuge keegi omavalitsusest.“

Jätkuhäppening eelmisel pühapäeval. Kunstnik VIRVE KERM viskab lõkkesse prügist tehtud kuju.
Jätkuhäppening eelmisel pühapäeval. Kunstnik VIRVE KERM viskab lõkkesse prügist tehtud kuju.

Möödunud pühapäeval tuli Kalme külarahvas taas kokku, prüginukud võeti puudelt maha ja põletati lõkkes. Neljast nukust olid alles kaks, silte polnud enam ühtegi.

Virve Kerm: „Oleme aastate jooksul välja pannud kümneid kui mitte sadu silte, neid on ära võetud ja lõhutud. Kaugemalt tulnud inimesed ei saa aru, et elame siin, see on meie kodu. Peame mööda neid teid oma külast välja pääsema, ei tohi autosid ette parkida. Mõni on küsinud, et mis sa tuututad oma autost, nagu elaksid siin. Kui olen vastanud, et elangi, siis imestatakse. Meie pereliikmeid on bussidest maha jäänud, kuna seeneliste autodest ei pääsenud mööda.“

Ta rääkis, et on hakanud jäädvustama küla sündmusi, kaasa arvatud võitlust kutsumata külalistega, ka häppeninge: „Mind huvitab, kas inimene reageerib erinevatele märguannetele. Uurin, mil moel teadvustada teistele, et siin on me kodu, ja jäädvustan samas. Miks mitte teha järgmised nukud rõõmsate nägudega. Lisada sildid: „Welcome Kalme külla. Seened vasakul, marjad paremal.“

Sild ja tee lagunevad
Kalme küla asub Loksa maanteest mõni kilomeeter ida poole. Loksa teelt saab sinna sõita mööda Vana-Narva maanteed, mis tuleb Kolga poolt otse üle Loksa maantee. Kolgakülast viib Kalme külla vallatee – kortermajade juurest Kõnnu poole.

Kahte suuremat teed ühendab Samblapõllu eratee, mis möödub mitmest kodust, ning hulk väiksemaid metsateid.

Kõige suurem mure on külarahval Samblapõllu teega, millel asuv sild üle Pärlioja on suure koormuse tõttu lagunemise äärel. Ka tee vajab täitmist. Eriti hulluks läheb siis, kui tuleb vihma, seenelised sõidavad edasi-tagasi, pori lainetab.

Kalme elanik Kadri Seeder: „Seoses pühapäevase kunstiprojekti ja kujude põletamisega olime lõkke äärde kutsunud küla vanemad elanikud, kes on ka metsaomanikud. Küla vanem generatsioon oli nukkude panekust häiritud, rääkisime neile oma ideed lahti. Samas on nemadki hädas seeneliste-marjulistega, koristavad prahti ja kustutavad nende lõkkeid. Arutasime, kui su maadel käitutakse hoolimatult, kas peab seda vaikides taluma või tuleb kõva häälega välja ütelda. Meie metsades on palju marju ja seeni, meil pole neist kahju. Küsimus on selles, kuidas metsas käitutakse.“

Ta lisas, et otsustati saata vallamajja kiri ja paluda esmalt nõu, kuidas sild ja tee korda saada ning mil viisil piirata neil liiklemist: „Oleme valmis enda kulul silla ja tee remontima. Samas võiks olla see tee siiski avalikus kasutuses, prügiauto ja tuletõrje peavad pääsema ligi.“

Seda, kas ja millise aktsiooniga Kalme rahvas järgmisena välja tuleb, ei osanud ta veel öelda, arutatakse küla siselistis. Kuna marja- ja seenehooaeg jätkub, midagi ilmselt ette võetakse, arvas Kadri Seeder.

Külavanem Henn Pärn: „Oleme oma küla metsi hoidnud puhtana, ka talgute käigus puhastanud. Meil on õigus ühiskonnale teadvustada, et metsi ei tohi lagastada. See on omandi kaitse ja puutumatuse ning ühiskonna vastutuse ja kohustuste küsimus. Külakoosolekul läks vaidlus käremeelseks. Nõukogudeaegsetel inimestel on säilinud hoiak, et kannatame välja. Nooremad, kes on tulnud külla elama, et saada linnakärast rahu, on teist meelt.“

Fotod „Hukkunud marjuliste  küla Kalmel“ ehk nukkude ülespanekust on  küla kodulehel www.lahemaakkk.ee/et/kalmekyla.