Ida-Harjust käis noorte laulu- ja tantsupeol mitu uut kollektiivi

3963

Kuusalu vallast osales peol 184, Raasiku vallast 177, Anija vallast 122 ja Loksa linnast 117 noort koos saatjatega.

XI noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“ oli 1.-3. juulini Tallinna lauluväljakul. Tantsijad alustasid proovidega esmaspäeval, 27. juunil, lauljad kogunesid proovidele reedel ja laupäeval, orkestrid neljapäeva, 30. juuni õhtul.

Kolga tantsulapsed esmakordselt peol
„Tantsupeo viimase etenduse lõpus olid meie rühma lastel rõõmupisarad silmis. Nad said tõelise peoelamuse, ei tahtnud tantsuplatsilt ära minna ning lubasid, et edaspidi kuulavad palju rohkem sõna, tulevad sügisel jälle tantsima ja käivad korralikumalt proovides,“ kirjeldas Kuusalu keskkooli 3.-4. klassi tantsurühma juhendaja Eelika Krasmus oma esimest peolkäiku lasterühma juhendajana.

See rühm polnud varem rahvatantsu tantsinud, lapsed võtsid kaks aastat tagasi seltskonna kokku ja läksid direktori jutule, et tahavad tantsima hakata. Kuna Eelika Krasmus andis neist aasta nooremale klassile kord nädalas rahvatantsutundi, kutsusid lapsed teda endi juhendajaks.

Eelika Krasmus tõdes staažika rahvatantsijana ning Kuusalu segarühma Kabujalake juhendajana, et lasterühmaga peol käimine osutus palju väsitavamaks: „Suurtega on lihtsam, kui mõned peomelus ära kaovad, võtad seda loomuliku kaona. Lapsi tuli kogu aeg üle lugeda, et kõik oleksid koos.“

Kuusalu koolist käis peol ka 7.-9. klassi segarühm, keda juhendab Krista Kukk – eriline on see, et tema viis esmakordselt tantsupeole Kolga kooli tantsurühma. Rahvatantsu on Kolga koolis tantsitud ka varem, kuid peole pole varem pääsetud.

Esimest korda osales noortepeol veel Kuusalu kunstide kooli sümfooniaorkester. Dirigent Ott Kask rääkis, et kahtles, kas paar aastat tagasi loodud kollektiiv saab keerulise repertuaariga hakkama, kuid koolijuht Kadi-Katariina Sarapik otsustas, et minnakse ning nüüd võib öelda, et õigesti sai tehtud.

Ott Kask: „Tulemus oli noortele innustav, kuigi lood olid ülirasked, harjutada tuli palju. Esmakordselt oli laulukaare all 2900 mängijaga koondorkester, pole sugugi lihtne panna neid koos mängima.“

Kuusalu keskkoolist olid laulupeol kaks mudilaskoori, lastekoor ja noortekoor – et kõik laulukoorid saavad Kuusalu koolist peole, on tänu dirigentidele Niina ja Taavi Eskole tavapärane asi alates 1970­ndatest aastatest. Ülevaatustel hinnati koore 10 palli süsteemis – Kuusalu nooremad mudilased said 9, vanemad mudilased 9,6, lastekoor 9,5 ning noortekoor 9,8 punkti.

Raasiku valla tantsulapsed ööbisid kodus

Raasiku valla 2.-3. klasside tantsulapsed ja nende õpetajad JANNE KUUSKLA, KÜLLI SAUPÕLD ning KAJA ARUSALU.

Harjumaa tantsu- ja laululapsed ööbisid Viimsi keskkoolis. Kuid Raasiku valla kolm tantsurühma sõidutati bussidega kogu nädala vältel Tallinna ja tagasi. Reedel käidi kahel korral – hommikul peaproovi ja õhtul uuesti esinema. Kuna 3.-4. ja 5.-6. klassi rühmade proovid algasid-lõppesid eri aegadel, sõideti kahe bussiga.

Aruküla põhikooli direktor Avo Möls selgitas, et ühel varasemal noortepeol oli nende ööbimiskoht Lillekülas ning sinna tuli sõita kauemgi kui Arukülasse. Seetõttu otsustati, et väikestel lastel on parem minna väsitavate tantsuproovide järel koju oma perede juurde.

Aruküla lapsed jutustasid reede õhtul pärast esimest etendust, et päevad on olnud rasked, aga toredad. Ilmad olid palavad, päike põletas, kuid päikesekreemid olid kaasas ning õnnestus ka varjus olla.

„Arvasin, et laulukaar on palju suurem,“ sõnas Maris Meelimäe. „Ühel hommikul ärkasin kodus sedasi, et 15 minutit oli bussi minekuni, pidin kiirustama,“ lisas Kris Robin Karu. Reedese pea­proovi järel jõudsid nad kodus veel palli mängida, batuudil hüpata, ennast veega kasta. Mõned ütlesid, et said vahepeal magada.

Õpetaja Kaja Arusalu lisas, et igal hommikul oli mure, kas lapsed jõuavad õigeks ajaks bussile, kuid kõik olid tublid ja väsimatult kohal.

Ka Raasiku valla laululapsed toodi ja viidi proovidesse-esinema bussidega. Nii Aruküla kui ka Raasiku põhikoolist laulsid peol mudilaskoor, lastekoor ja poistekoor ning waldorfkoolist lastekoor. Raasiku vallale läheb noorte peoliste sõidutamine kokku maksma umbes 3000 eurot, arvas haridus- ja kultuurinõunik Ardo Niinre.

Kehra kooli mudilaskoor taas peol

Kehra kooli mudilaskoori juhendaja LIIVI KÜTT ja tema laululapsed.
Kehra kooli mudilaskoori juhendaja LIIVI KÜTT ja tema laululapsed.

Ka Kehra gümnaasiumist olid peol mudilaskoor, lastekoor ja noortekoor.

Mudilaskoor eelmisel korral ei osalenud. Õpetaja Liivi Kütt hakkas mudilaskoori juhendama kolm aastat tagasi: „Kogu viimane õppeaasta on läinud laulupeo tähe all, rääkisime lastega, et millal küll juba laulukaare alla saame. Neisse on ju vaja lauluproovides õhinat süstida, lapsed väsivad kuuendaks tunniks tavaliselt ära.“

Kuigi reedel ja laupäeval oli lauluväljakul üldproovides väga palav, olid lapsed reipad ning ka tagasi sõites võtsid bussis laulu üles. Kehrast toodi laululapsi Tallinna nelja bussiga.

Pühapäeval sõnasid osad Kehra laulutüdrukud pärast rongkäiku, et oleks võinud rohkemgi käia. Elevusega oodati enda esinemiskorda. Liivi Kütt lubas viia lapsed laulukaare all võimalikult keskele, et saaks parima elamuse.

Alavere koolist osales laulupeol lastekoor. Traditsiooniliselt võttis osa ka Anija valla poistekoor Kether.

Loksalt muusikakooli vilistlaste koor
Loksa muusikakooli õpetaja Juule Laurend käis seegi kord laulupeol lastekooriga ning kutsus projektkoorina kokku oma endised õpilased.

„Idee tuli sellest, et repertuaari võeti rokiosa, lastekooriga seda laulda poleks saanud. Tegin paar kõnet lastekoori endistele lauljatele. Kui olin saanud mõned nõusolekud, registreerisin vilistlaste koori laulupeole. Lauljaid kogunes korraliku koori jagu, peol laulis 29 vilistlast,“ rääkis Juule Laurend.

Lauljate seas oli noori ka lastekoori esimesest koosseisust, mis astus esmakordselt publiku ette 1997. aastal. Proove tehti nädalavahetustel, kuna paljud elavad kaugemal, õpivad kõrgkoolides, töötavad või on lastega kodus.

Loksa gümnaasiumist esinesid tantsupeol kolm rühma, neid kõiki juhendab Elna Linkvist. Tantsijad elasid kogu nädala Viimsi koolis ning nende kasutuses oli oma buss. Saatjatena olid ametis õpetajad Valvi Joaväli, Riina Paartalu ja Eve Jürgens. Nad rääkisid, et bussi tellimiseks pandi kokku laulu- ja tantsupeoks riigilt saadud toetus, mida oli iga kollektiivi kohta 5000 krooni. Enda bussiga sai kiiremini pärast proove ööbimiskohta pesema ja sööma, Kuusalu valla tantsijad jõudsid ühistranspordiga kohale hiljem. Kui oli ruumi, võeti ka Kuusalu valla noored sõidule.

Küsimusele, kuidas meeldib tantsupeo kohana lauluväljak, varem on see olnud Kalevi staadion, vastas Elna Linkvist, et tema isiklikult arvab ja ka teised tantsuõpetajad on öelnud, edaspidi võiks tantsida taas Kalevi staadionil.

OTT JALAKAS avapeol tõrvikuga

Lõunapoolse ilmasaadikuna tõi peotule tõrviku lauluväljakule tšello­mämgija OTT JALAKAS Kuusalust.
Lõunapoolse ilmasaadikuna tõi peotule tõrviku lauluväljakule tšello­mämgija OTT JALAKAS Kuusalust.

Reede, 1. juuli õhtul süüdati laulupeotuli tõrvikutest, mis toodi laulukaare ette neljast ilmakaarest – põhjast, lõunast, idast, läänest. Lõunast sammus tõrvikuga tšellomängija Ott Jalakas Kuusalust. Teda saatsid kaks neidu.

Ott Jalakas selgitas, et tõrvikukandjad olid otsekui ilmasaadikud. Tema esindas Harju keelpilliorkestrit, kes käis juuni lõpus laulu- ja tantsupeo ilmasaadikuna Poolas. Üks ta kõrval olnud neidudest oli Poolast.

„Meie orkestrist paluti üht tõrvikukandjat ja dirigent Hando Põldmäe soovitas mind. Meil orkestris poisse palju ei ole ja ma olen algusest peale seal mänginud. Tegime tuletoomise peaproovis läbi. Tore tunne oli avamisel, selline auväärne võimalus,“ lausus ta.

Harju noorte puhkpilliorkestri ja Harju keelpilliorkestri koosseisus osalesid Loksa muusikakooli, Kuusalu kunstide kooli, Kehra kunstidekooli ja Aruküla huvialakeskuse Pääsulind noored.

Rongkäigu teleülekandes intervjueeris Anu Välba Harjumaa esindajana Kuu­salu kunstide kooli sümfoonia­orkestri mängijat Kristin Parvet. Dirigent Ott Kask, kelle pillipala „Puhu tuul“ esitati laulupeol, rääkis, et intervjuud andma kutsuti teda ja paluti üks noor kaasa võtta. Tema ei saanud minna, läks Kristin.

„Anu Välba sai teada, et Kristin Parve oli peol nii laulja, tantsija kui ka pillimängija ning oli valikuga väga rahul. Tal oli Kristinilt peo kohta palju küsida,“ sõnas Ott Kask.


Laulu- ja tantsupeol osalenud noorte juhendajad

Anija vald:
Heli Karu, Epp Soo, Liivi Kütt
Kuusalu vald:
Niina Esko, Taavi Esko, Krista Kukk, Eelika Krasmus, Ott Kask, Anne Jalakas, Tatjana Jõeleht
Loksa linn:
Juule Laurend, Triin Makuhhin, Elna Linkvist
Raasiku vald:
Külli Ovir, Heli Karu, Maia-Reta Trampärk, Janne Kuuskla, Kaja Arusalu