Kuusalu valla hoolekandespetsialist: „Sotsiaalteenuse määramisel lähtume abivajadusest.“

Kuu­sa­lu val­la juh­tiv hoo­le­kan­des­pet­sia­list AL­VI KARP, kui suur on val­la­ma­ja sot­siaal­tee­nis­tu­se koos­seis?
„Meil Kuu­sa­lu val­las on ha­ri­dus- ja sot­siaal­tee­nis­tus, mi­na olen sot­siaal­vald­kon­na juh­tivs­pet­sia­list ja Anu Kirs­man on ha­ri­dus­vald­kon­na juh­tiv­spet­sia­list.

Sot­siaal­vald­kon­nas on täis­ko­ha­ga töö­ta­vaid amet­nik­ke kuus: mi­na, hoo­le­kan­des­pet­sia­lis­tid Ai­gi Rei­no­mä­gi ja Õn­ne Ar­ba, sot­siaal­toe­tus­te spet­sia­list Ene Re­ba­ne ning kaks las­te heao­lus­pet­sia­lis­ti – Hel­le Soots ja Kris­tii­na-Rai­vi Vi­le­pa­ju.

Veel on meil viis töö­le­pin­gu­ga hoo­le­kan­de­töö­ta­jat, kes töö­ta­vad eri­ne­va koor­mu­se­ga. And­reas Pii­be­mann ja Ja­ne Malm on pe­re­de tu­gii­si­kud. Ko­du­tee­nu­se osu­ta­ja­tel on kok­ku 2,5 täis­koor­must: Rutt Hir­vo töö­tab Kol­ga piir­kon­nas ja Pä­ris­pea pool­saa­rel, Ene Va­gist­röm Kuu­sa­lu ja Kiiu piir­kon­nas ning Pil­vi Lõ­he­laid on ka isik­lik abis­ta­ja ja täi­sea­lis­te tu­gii­sik.

Li­saks on kä­sun­dus­le­pin­gu­ga tööl küm­me tu­gii­si­kut eri­va­ja­dus­te­ga las­te­le, igal lap­sel on oma tu­gii­sik. Tä­na­päe­va­ne täp­ne sõ­nas­tus on suu­re hool­dus- ja abi­va­ja­du­se­ga laps. Las­te tu­gii­si­ku­te tööd kor­ral­dab las­te heao­lus­pet­sia­list Kris­tii­na-Rai­vi Vi­le­pa­ju, pe­re­de tu­gii­si­ku­te tööd kor­ral­dab las­te heao­lu­spet­sia­list Hel­le Soots.“

Miks Kuu­sa­lu val­las po­le enam las­te­kait­ses­pet­sia­lis­te?
„Muut­si­me las­te­kait­ses­pet­sia­lis­ti­de ame­ti­ni­me­tu­se las­te heao­lus­pet­sia­lis­tiks eel­mi­se aas­ta 1. sep­temb­ril. Pä­ris pal­jud oma­va­lit­su­sed on sa­mu­ti se­da tei­nud. Sõ­na „las­te­kait­se“ on ne­ga­tiiv­se kõ­la­ga, „heao­lu“ on täp­sem ja ise­loo­mus­tab pa­re­mi­ni töö si­su – te­gu ei ole ins­pek­tee­ri­mi­se ega las­te­kas­va­tu­se õpe­ta­mi­se­ga, vaid töö­ta­tak­se sel­le ni­mel, et lap­sel oleks hea kas­va­da ja are­ne­da.“

Kui pal­ju­de noor­te prob­lee­mi­de­ga las­te heao­lus­pet­sia­lis­tid te­ge­le­vad Kuu­sa­lu val­las?
„Eel­mi­se aas­ta jook­sul tu­li neil la­hen­da­da um­bes 150 lap­se­ga seo­tud prob­lee­me. Näi­teks hool­du­sõi­gu­se kü­si­mu­sed, koo­li­ko­hus­tu­se mit­te­täit­mi­ne, ka pe­re­vä­gi­vald või lap­se­va­ne­ma­te puu­du­li­kud va­nem­li­kud os­ku­sed. Sa­mu­ti noor­te vaim­se ter­vi­se prob­lee­mid ja kah­juks ka suit­sii­di­kat­sed, mi­da ole­me suut­nud ära hoi­da ja mää­ra­ta abi.

Hel­le Soots käib koo­li­des rää­ki­mas ja ja­gab kon­tak­te ning on juh­tu­meid, kus lap­sed ise on pöör­du­nud ja tea­ta­nud oma ko­dus­test prob­lee­mi­dest või vaim­se ter­vi­se mu­re­dest.

Pä­rast ko­roo­na-aas­taid on abi­va­ja­du­sed kas­va­nud – elu on kii­re ja ras­ke, lap­se­va­ne­ma­tel on vä­he ae­ga las­te jaoks, lap­si ei kuu­la­ta.

Pea­le 10 tu­gii­si­kut va­ja­va lap­se on veel tei­sed suu­re abi­va­ja­du­se­ga lap­sed, la­hen­da­da tu­leb nen­de abi­va­ja­du­se, koo­li ja trans­por­di­kü­si­mu­sed, neid on val­las li­gi 80.“

Kui pal­ju on Kuu­sa­lu val­las kok­ku ini­me­si, kel­le abis­ta­mi­se­ga sot­siaal­töö­ta­jad te­ge­le­vad?
„Toe­tus­te spet­sia­list te­ge­les eel­mi­sel aas­tal li­gi 1000 taot­lu­se­ga, mis esi­ta­ti sot­siaal­toe­tu­se saa­mi­seks. Toe­tu­si taot­le­sid umb­kau­du 500 ini­mest. Li­saks oli sa­da­kond toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se taot­lust, taot­le­jaid oli 17 leib­kon­da aas­ta jook­sul. Kui li­sa­da juur­de abi­va­ja­du­se­ga lap­sed, üld­hool­de­ko­du­des­se pai­gu­ta­tud ea­kad, eest­kos­tel ole­vad isi­kud ehk en­di­se Valk­la hool­de­ko­du psüü­hi­lis­te eri­va­ja­dus­te­ga klien­did, ka vang­last va­ba­ne­nud, siis saa­me kok­ku ku­ni tu­hat ini­mest.“

Kas sot­siaal­toe­tus­teks mää­ra­tud ra­hast pii­sab või tu­leb sa­ge­li ära öel­da?
„Kuu­sa­lu val­la ee­lar­vest ku­lus möö­du­nud aas­tal ini­mes­te­le maks­ta­va­teks sot­siaal­toe­tus­teks 204 000 eu­rot. Ala­nud aas­ta val­laee­lar­ve pro­jek­tis on 212 000 eu­rot. Mul­lu ku­lus val­laeel­ar­vest sot­siaal­tee­nus­te­le kok­ku suu­rus­jär­gus 655 000 eu­rot, sel­lest 345 000 eu­rot läks üld­hool­dus­tee­nu­se­le, mil­lest riik­lik toe­tus oli 190 000 eu­rot. Käes­o­le­va aas­ta ee­lar­ve pro­jek­tis on suu­rus­jär­gus 830 000 eu­rot, mil­lest 500 000 on üld­hool­dus­tee­nu­se ku­lu­deks.

Sot­siaal­toe­tu­sed on ka­he­su­gu­sed – taot­le­ja sis­se­tu­le­kust sõl­tu­vad ja sõl­tu­ma­tud. Kõi­ki­de toe­tus­te and­mi­se pu­hul on tin­gi­mus, et taot­le­ja peab ole­ma Kuu­sa­lu val­la ela­nik. Kui te­gu on sis­se­tu­le­kust sõl­tu­va toe­tu­se­ga, tu­leb taot­le­jal esi­ta­da en­da ja pe­re­liik­me­te pan­ga­kon­to­de kol­me eel­ne­va kuu väl­ja­võ­tted. Toe­tus­te spet­sia­list Ene Re­ba­ne sel­gi­tab väl­ja taot­le­ja ma­jan­dus­li­ku olu­kor­ra ja teeb toe­tu­se eral­da­mi­se ot­su­se ar­ves­ta­des val­la­va­lit­su­se sot­siaal­ko­mis­jo­ni et­te­pa­ne­ku­ga.

Va­rem aru­tas ja ot­sus­tas toe­tus­te and­mist val­la­vo­li­ko­gu sot­siaal­ko­mis­jon, kuid ot­su­sed sün­di­sid aeg­la­se­malt ja suu­rel ko­mis­jo­nil la­sus vai­ki­mi­se ko­hus­tus, sest te­gu on pri­vaat­se tea­be­ga ini­mes­te koh­ta. Val­la­va­lit­su­se sot­siaal­ko­mis­jon on väik­sem, sin­na kuu­lu­vad sot­siaal­vald­kon­na amet­ni­kud ja val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt. Mi­da väik­sem on tead­ja­te ring, se­da pa­re­mi­ni on and­med kaits­tud.

Äraüt­le­mi­si on ol­nud vä­he, sest ini­me­sed en­ne uu­ri­vad, kas neil on õi­gus sot­siaal­toe­tust saa­da. Kui sel­gub, et ei saa, siis reeg­li­na ei esi­ta­ta­gi taot­lust. Taot­le­ja väl­ja­mi­ne­ku­te koh­ta me ei kü­si, aga kui on võe­tud lii­ga pal­ju kiir­lae­ne, siis soo­vi­ta­me võ­la­nõus­ta­ja tee­nust. Kuu­sa­lu val­la koos­töö­part­ner on MTÜ Võ­la­nõus­ta­jad. Võ­la­nõus­ta­mis­tee­nus on ini­me­se­le ta­su­ta.

Kui tu­leb taot­le­ja­le ära öel­da, tee­me se­da kir­ja­li­kult ja mo­ti­vee­ri­tult. Kuu­sa­lu val­las on ko­ha­lik toi­me­tu­le­ku­piir 400 eu­rot leib­kon­na liik­me koh­ta kuus, ar­ves­ta­me ne­to­si­se­tu­le­kut ehk reaal­set lae­ku­mist, kui mak­sud on ma­ha ar­va­tud. Need leib­kon­nad, kel­le kuu­sis­se­tu­lek on al­la 400 eu­ro ini­me­se koh­ta kuus, loe­tak­se Kuu­sa­lu val­las sot­siaal­toe­tus­te maks­mi­se mõt­tes ris­kig­rup­pi kuu­lu­va­teks.

Sis­se­tu­le­kust sõl­tu­vad sot­siaal­toe­tu­sed on Kuu­sa­lu val­las laste toi­du­toe­tus, osa­lus­ta­su toe­tus, ter­vi­se­toe­tus, küt­te­toe­tus, ühe­kord­ne toe­tus, väl­ti­ma­tu abi toe­tus ning hu­vi­ha­ri­du­se, hu­vi­rin­gi ja laag­ri toe­tus.“

Ole­me Sõ­nu­mi­too­jas pä­ris pal­ju kir­ju­ta­nud Kuu­sa­lu val­la sot­siaalt­rans­por­dist, hil­ju­ti te­gi­te rii­gi­han­ke kol­meks aas­taks.
„Han­ke või­tis ja kol­meaas­ta­se le­pin­gu sõl­mi­si­me Kop­li­met­sa OÜ­ga, kel­le­ga ole­me koos­tööd tei­nud vii­ma­sed 5 aas­tat ja ole­me vä­ga ra­hul, sest klien­ti­de ta­ga­si­si­de on po­si­tiiv­ne. Sot­siaal­trans­por­di­tee­nu­se saa­mi­seks tu­leb iga aas­ta al­gu­ses te­ha uus kir­ja­lik aval­dus või võib ka mei­le he­lis­ta­da. Uu­ri­me, mil­lis­tel ter­vis­li­kel põh­jus­tel soo­vi­ja ei saa ka­su­ta­da isik­lik­ku või ühis­trans­por­ti, mil­leks tee­nust va­ja­tak­se ja kui sa­ge­li. Tee­me ot­su­se, saa­da­me sel­le klien­di­le ja edas­pi­di võib sot­siaalt­rans­por­di tel­li­ja su­hel­da ju­ba ot­se fir­ma­ga, lep­pi­da kok­ku sõi­du­ajad.

Suur pal­ve on, et Kop­li­met­sa OÜ töö­ta­ja­te­le Tii­na või Too­mas Peen­sa­lu­le he­lis­ta­taks töö­päe­va­del ja tööa­jal, mit­te õh­tu­ti ega nä­da­la­va­he­tus­tel, sest ka nei­le tu­leb või­mal­da­da puh­keae­ga, et jak­sak­sid oma tööd te­ha ik­ka pu­ha­nult ja rõõm­salt.“

Kui pal­ju sot­siaalt­rans­port mak­sab klien­di­le ja val­la­le?
„Et või­mal­da­da võrd­set kät­te­saa­da­vust, mak­sa­vad val­la sot­siaalt­rans­por­di­tee­nu­se klien­did eda­si-ta­ga­si sõi­du eest 25 eu­rot hoo­li­ma­ta nen­de elu­ko­ha kau­gu­sest siht­ko­ha­ni. Vald mak­sab üle­jää­nud osa. Rii­gi­han­ke jär­gi on tee­nu­se mak­su­mus nüüd 1,77 eu­rot ki­lo­meet­ri eest, mis tä­hen­dab et näi­teks 100ki­lo­meet­ri­ne sõit lä­heb maks­ma 177 eu­rot, mil­lest sõit­ja ta­sub 25 eu­rot ja üle­jää­nud 152 eu­rot mak­sab vald. See on pä­ris kal­lis tee­nus, sest au­to­juht abis­tab mi­ne­kul ja tu­le­kul, saa­dab va­ja­du­sel ku­ni ars­ti- või prot­se­duu­ri­ka­bi­ne­ti­ni, re­gist­ree­rib ars­tia­ja ja muud sel­list.

Möö­du­nud aas­tal ku­lus val­laee­lar­vest sot­siaalt­rans­por­di tee­nu­se­le 95 000 eu­rot, klien­te oli kok­ku 100 rin­gis. Uu­de eel­ar­ves­se ka­van­da­me 100 000 eu­rot.

Rii­gi sea­du­se jär­gi peab oma­va­lit­sus ta­ga­ma sot­siaalt­rans­por­di­tee­nu­se ai­nult nei­le isi­ku­te­le, kel­le­le on mää­ra­tud puue. Meie läh­tu­me reaal­sest abi­va­ja­du­sest. Se­da tee­nust või­vad tel­li­da kõik lii­ku­mis­ras­kus­te või kee­ru­li­se ter­vis­li­ku sei­sun­di­ga ini­me­sed, ka need, kel on ole­mas pe­re­liik­med, kuid ela­vad kau­gel ega saa va­ja­du­sel ise sõi­du­ta­da.“

Kas sa­ma­moo­di on ka ko­du­tee­nu­se osu­ta­mi­se­ga?
„Jah, ka ko­du­tee­nu­se mää­ra­mi­sel vaa­ta­me abi­va­ja­dust. Pe­re­kon­na­sea­dus üt­leb, et oma abi­va­ja­vat va­ne­mat või last peab ülal pi­da­ma. Kui tei­sed pe­re­liik­med ela­vad kau­gel ega saa ai­da­ta, aga abi on tar­vis, lä­heb ap­pi ko­du­tee­nu­se osu­ta­ja. Käiak­se ko­dus puid tup­pa too­mas, ah­ju küt­mas, lund küh­vel­da­mas. Kõi­ge roh­kem soo­vi­tak­se poes­käi­mist ja ap­tee­gist ra­vi­mi­te ost­mist, aga soo­vi kor­ral sõi­du­ta­tak­se ka juuk­su­ris­se või fü­sio­te­raa­pias­se. Osa­de­le viiak­se ko­ju soo­ja toi­tu. Toi­duk­raa­mi, ra­vi­mi­te, juuk­su­ri ja muu sel­li­se eest ta­sub loo­mu­li­kult ini­me­ne ise.

Ko­du­tee­nu­se hind on abi­va­ja­ja­le 4 eu­rot tun­ni eest. Sa­mas mak­sab vald ko­du­tee­nu­se osu­ta­ja­te­le pal­ka, see­ga on tee­nus te­ge­li­kult pal­ju ku­lu­kam. Ko­du­tee­nus on juh­tu­mi­põ­hi­ne ning ar­vu­ta­me väl­ja, kui suu­res ma­hus se­da ini­me­se­le osu­ta­tak­se. Ko­du­tee­nu­sel on prae­gu li­gi 40 val­lae­la­nik­ku, ena­mas­ti ük­si­kult ela­vad ea­kad, aga on ka abie­lu­paa­re.

Meie mu­re on, et ko­du­tee­nu­se osu­ta­jad sõi­da­vad töö­ajal oma isik­li­ke au­to­de­ga. Ole­me kü­si­nud nei­le au­to­sid, aga se­ni po­le see ol­nud või­ma­lik.“

Mil­le­ga veel sot­siaal­tee­nis­tu­ses te­ge­le­te?
„Eel­mi­sel aas­tal ku­lus pal­ju ae­ga hoo­le­kan­de­re­for­mi et­te­val­mis­ta­mi­se­le ja el­lu­vii­mi­se­le. Üld­hool­de­ko­du­des on prae­gu­seks Kuu­sa­lu val­last 60 ea­kat ela­nik­ku.

Te­ge­le­me veel töö­või­me hin­da­mi­se­ga, ai­ta­me täi­ta taot­lu­si. Kri­mi­naal­selt ka­ris­ta­tud ini­me­si suu­na­tak­se üld­ka­su­li­ku­le töö­le, ka se­da tu­leb meil kor­ral­da­da, tööd ai­tab lei­da tee­de- ja ma­jan­duss­pet­sia­list Ma­dis Praks. Eel­mi­sel aas­tal oli üld­ka­su­li­kul tööl 5 ini­mest.

Koos­töös pääs­tea­me­ti­ga te­ge­le­me pro­jek­ti­ga „Ko­dud tu­le­o­hu­tuks“, vaa­ta­me üle ja va­li­me küt­te­kol­ded, mi­da sel­le abil kor­da te­ha.

Üks olu­li­ne üle­san­ne on krii­si­a­bi kor­ral­da­mi­ne õn­ne­tus­te kor­ral. Tee­me koos­tööd krii­si­­abi kes­ku­se­ga. Krii­sia­bi and­si­me eel­mi­sel aas­tal kuue­le pe­re­le, iga­le pe­re­liik­me­le eral­di. Abi­li­sed tu­le­vad kau­ge­malt, kuu­la­vad ja toe­ta­vad, an­na­vad ju­hi­seid. Krii­sia­bi tee­nus on krii­si sat­tu­nu­te­le ta­su­ta.

Kõi­ge täht­sam on, et kui Kuu­sa­lu val­la ela­ni­kul te­kib abi­va­ja­dus, võt­ta jul­gelt meie­ga ühen­dust ning vaa­ta­me, kas ja kui­das saa­me ai­da­ta. Töö­ta­me vas­ta­valt toe­tus­te eral­da­mi­seks ja tee­nus­te osu­ta­mi­seks keh­tes­ta­tud kor­ra­le.“

Kuu­sa­lu val­la sot­siaal­tee­nis­tus
Juh­tiv hoo­le­kan­des­pet­sia­list Al­vi Karp, tel 5196 8482.
Hoo­le­kan­des­pet­sia­list Ai­gi Rei­no­mä­gi, tel 5191 4206.
Hoo­le­kan­des­pet­sia­list Õn­ne Ar­ba, tel 5308 3087.
Sot­siaal­toe­tus­te spet­sia­list Ene Re­ba­ne, tel 5249 9503.
Las­te heao­lus­pet­sia­list Hel­le Soots, tel 5906 9983.
Las­te heao­lus­pet­sia­list Kris­tii­na-Rai­vi Vi­le­pa­ju, tel 5305 2804.
Täp­se­mad kon­tak­tand­med leiab Kuu­sa­lu val­la ko­du­le­helt.