Kuusalu valla ettevõtjate esimene ümarlaud toimus Balti Spoonis

3843
Aili Kontus Kuusalu koolist, abivallavanem Aare Ets, tehasest Leelo Esken ja Edmund Smolarek.

Kuusalu valla ettevõtjad, noorsootöötajad ning koolide esindajad arutasid, kuidas saada rohkem kohalikke noori koduvalla tööturule.

Kuusalu Noortekeskuste juht Priit Parro ütles kohtumisel Kuusalu valla ettevõtjatega, et Kuusalu valla koolidest saadakse hea haridus ning minnakse ülikoolidesse: „Mis aga seob noori vallaga ja mis meelitab tagasi tulema? Peame neile teadvustama, mis valdkonnas siin tegutsetakse ning andma mõista, et vallas on ettevõtjaid, kes sooviksid anda neile tööd nii hooajaks kui pikemalt.”
Kuusalu valla ettevõtjad nõustusid, et koostöö on kasulik nii neile kui koolidele ja noortekeskustele, sest ettevõtjal, kes on osa kogukonnast, on lisaks põhitegevusele ka sotsiaalne ja kultuuriline roll.
Kuusalu valla ettevõtjate esimene ümarlaud peeti teisipäeval, 21. aprillil Kupu külas Balti Spooni tehases. Kohtumise korraldas Kuusalu sotsiaalvaldkonna abivallavanem Aare Ets. Osalesid ettevõtjad, noorsootöötajad ja koolide esindajad Kaupo Parve, Priit Parro, Ain Polma, Helena Aug, Leelo Esken, Helle Borissov, Jaan Velström, Ene Velström, Leonella Soontaga, Signe Blum, Janne Kerdo, Aili Kontus, Krista Allik, Heleri Paiste, Heikki Kilkson, Jaanus Palm ja Kalle Küngas. Valla valmivat üldplaneeringut tutvustas vallaarhitekt Tiina Skolimowski.
Ümarlaua korraldamise idee andis Kuusalu valla ja Loksa linna koolide ning ettevõtjate seminar veebruaris Kuusalu keskkoolis. Seal lepiti kokku, et esimene ümarlaud võiks toimuda Balti Spooni kui valla suurima tööandja juures.
Töökohti loovad ettevõtted
Ettevõtluskohtumiste jaoks sai Aare Ets mõtteid Raasiku vallast, kus töötas üle 2 aasta vallavanemana: „Raasikul toimis ettevõtjate meililist, olid kokkusaamised ning kord kvartalis käisime külas suuremates ettevõtetes. Aktiivsemate osalejate tegevusest kasvas välja Lions klubi. Kui sai valmis Raasiku valla arengukava, pakkus investeeringute osa ettevõtjatele väga suurt huvi. Ise olen ettevõtlusega kokku puutunud üle 15 aasta avalikus sektoris töötades.”
Ta lausus, et Kuusalu vallas käsitlevad ettevõtlust nii valla arengukava kui koalitsioonilepe, valdkondlikud arengukavad sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.
„Ettevõtlusega tegelemine ei ole aga kohaliku omavalitsuse ülesanne, töökohti loovad ikka ettevõtted, mitte avalik sektor. Riigi roll on tugistruktuurides – maakondlike arenduskeskuste võrgustik, ekspordi ja idufirmade toetamine.”
Ümarlauas osalejad võtsid Balti Spoonis vastu juhatuse liige Edmund Smolarek, personalijuht Helena Aug ning personali- ja administratiivjuht Leelo Esken, kes tegid ringkäigu tootmishoonetes, rääkisid ettevõtte ajaloost ning tehnoloogiatest.
Edmund Smolarek rõõmustas, et Kuusalu valla ettevõtjad Balti Spooni külla tulid: „Kui kuulsin sellest algatusest, olin kohe nõus pakkuma ruumi. Võib-olla on see millegi suurema algus, sest lisaks ärilisele vastutusele on meil sotsiaalne vastutus vallarahva ees. Oleme nii Kuusalu valla kui kogu Eesti ärikogukonna osa.”
Peterburi maantee potentsiaal
Ümarlaua avaesineja, Kuusalu vallaarhitekt Tiina Skolimowski kutsus ettevõtjaid kaasa rääkima valla üldplaneeringu koostamisel. Ta märkis, et praegu on põnev aeg, sest tuleviku arengut kavandatakse kogu riigis, värskelt on valminud üleriigiline planeering 2030+ ja koostamisel on Harju maakonna planeering. Kuusalu valla üld­planeeringu koostamine algatati 2009. aastal. Seni on kehtinud kaks üldplaneeringut, mis koostati Kuusalu ja Loksa valdadele enne nende ühinemist. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine tuleb mais-juunis, siis saavad kaasa rääkida kõik huvilised.
Tiina Skolimowski ütles, ettevõtjatele on oluline teada, et planeerimis- ja ehitustegevusel on prioriteet eelistada energiat säästvaid lahendusi, olemasoleva taristu rohkemat kasutamist selle asemel, et võtta kasutusele uusi asustamata piirkondi. Ta märkis, et vallas on veel mitmeid kasutusele võtmata tootmis- ja ärimaaks reserveeritud alasid.
Uus üldplaneering peaks tema sõnul lihtsustama ettevõtluse arengut – kui kehtiva üldplaneeringuga on iga tootmisterritooriumil lisa­ehituspinna saamiseks vaja teha detailplaneering, siis edaspidi on plaanis seda piirangut leevendada.
Vallaarhitekt märkis, riiklik seisukoht on, et tuleb väärtustada põllu- ja metsamaad, elamuarendusi põldudele mitte teha, selle asemel tihendada ja laiendada praeguseid alevikke ja külasid. Potentsiaali on ka Suurpea sõjaväelinnaku aladel, kus on olemas suur osa taristust.
Tiina Skolimowskilt uuriti, kas üldplaneeringus on ka teede kõvakatte alla viimine. Ta vastas, et koostamisel on teede arengukava, üldplaneering vaatab laiemat perspektiivi, kuid ei välista, et ka üld­planeering teekateteni jõuaks.
Teeteema jätkuks sõnas ta, et on räägitud kergliiklustee rajamisest Loksa ja Kolgaküla vahele ning maakonna planeeringus on jalgrattateed Kiiust Valkla-Salmistu suunal ning teine Kuusalust Andineemele Loo sillani – selleks tuleb hakata maaomanikega läbi rääkima ning taotlema eurorahasid.
Vallaarhitekt ütles, et murekoht on mereäärsed alad – vallavalitsusse pöörduti sooviga saada sadamapinda, kuhu ehitada angaar paatidele ning hakata vastu võtma merelt tulevaid paate. Sellist kohta aga ei leitud. Vaatamata 100kilomeetrisele rannajoonele on valla omandis olev sadam ainult Salmistul, teised on erakätes.
Valla kodulehele tööbörs?
Pärast üldplaneeringu tutvustamist oli arutlusel Kuusalu valla noorte potentsiaal.  Kuusalu  kooli  õppe­alajuhataja Aili Kontus sõnas, et klassijuhatajad küll teavad, kuhu noored pärast kooli lõpetamist edasi õppima lähevad, kuid hiljem side sageli katkeb: „Siit-sealt kuuleme, kes on kooli vahetanud ning kuhu tööle läinud, kuid pidevat kursisolekut pole.”
Ta lausus, et kindlasti oleks kasulik, kui kohalikud ettevõtjad tuleksid koolidesse ennast tutvustama, et noorel tekiks tuleviku suhtes valikuvõimalus.
Ka Priit Parro kutsus ettevõtjaid koostööle: „Noortekeskustel on raske pakkuda tööd, mis annaks mitmekülgseid oskusi. Võime laagris pakkuda rohimistööd, kuid kui noor on seda paar päeva teinud, ei saa sellest enam midagi uut.”
Noortekeskuste juht sõnas, et 1. mail on plaanis teha seminar, kus viia kokku valla tööandjad ja -otsijad.
Abivallavanem tutvustas töötute tööharjutuse projekti, mida juhib Töötukassa. 12liikmeline grupp saab Kuusalu vallas võimaluse harjutada töölkäimist, õppida CV koostamist. Aprilli seisuga on Kuusalu vallas 79 registreeritud töötut.
Kõne all oli ka valla veebileht, mida praegu IT-juhi eestvedamisel uuendatakse. Valla kodulehel on küll infot ettevõtlusest ja turismist, kuid see on abivallavanema sõnul üsna paigalseisev: „Veel on lahtine, milliseks koduleht kujuneb, kas sinna tuleb ka tööbörs, ostu- ja müügikuulutused, kindlasti peab arendama turismiosa.”
Leelo Esken lausus, et tööotsijate ja -pakkujate kokkuviimine on tänuväärt: „Ka meie soovime, et Balti Spoonis töötaks võimalikult palju kohalikke. Et saada praegu ülevaadet koduvalla vabadest tööpakkumistest, peab otsija pöörduma Töötukassasse või teadma kõiki valla ettevõtjaid.”
Helena Aug märkis, et valla kodulehe tööpakkumiste rubriik töötab väga hästi ja paljud tööotsijad leiavad just sealt Balti Spooni pakkumised.
Abivallavanem lausus, et kuigi Kuusalu vallas on koos FIEdega 300 ettevõtjat, on ümarlauastiilis aruteluks paras grupi suurus just 10-20 ettevõtjat. Kutse saadeti kõigile, kes on valla ettevõtjate meililistis.
Esimest korda ühise laua taga istunud ettevõtjad tõdesid, et kohtuda võiks tihedamini, tähtis on, et keegi oleks eesotsas ja koordineeriks – infot saab vahetada meililistis ning kui teema tundub oluline, on põhjus kokku tulla.