Kuusalu vald võitis Rehatse kaitseala kohtuvaidluse

1299

Riigikohus lükkas 12. jaanuaril Ronette kassatsioon­kae­buse tagasi.

Kuusalu aleviku taha loodud Rehatse kaitseala küsimuses on kohtuvaidlus käinud üle kahe aasta. Aleviku vahetus läheduses liiva kaevandada soovinud OÜ Ronette vaidlustas Kuusalu vallavolikogu 27. juuni 2007 määruse nr 12, millega moodustati Rehatse kaitseala ja kinnitati kaitse-eeskiri. Ka soovis Ronette tühistada kohtu kaudu Harjumaa Keskkonnateenistuse 29. oktoobri 2007 otsuse, millega ei antud vallavolikogu otsusele viidates ettevõttele Kuusalu V liivakarjääri kaevandamisluba.

Tallinna halduskohus otsustas märtsis 2008 OÜ Ronette kasuks leides, et määrus nr 12 „Rehatse maastikukaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla võtmine ja Rehatse kaitseala eeskiri” on sisuliselt põhjendamata ning selle vastuvõtmise vajadus ebaselge. Kohtu hinnangul oleks pidanud määruses põhjendama maa-ala kaitse alla võtmise vajalikkust.

Kuusalu vallavolikogu esitas Tallinna ringkonnakohtule selle otsuse peale apellatsioonkaebuse.     
  
Aprilli lõpus 2009 muutis Kuusalu vallavolikogu määrust ja täiendas seda kaitse-eeskirja lisaga, milles on kirjas Rehatse kaitseala loomise põhjused.

Ringkonnakohus rahuldas mais 2009 Kuusalu vallavolikogu apellatsioonkaebuse ja  tühistas halduskohtu otsuse.

Ronette ei leppinud otsusega ning vaidlustas Riigikohtus. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton, Julia Laffranque ja Harri Salmann leidis, et Ronette kaebus on ilmselt põhjendamatu.

Kuusalu vallavolikogu esindasid kohtu kõigis astmetes vandeadvokaat Kaimo Räppo MAQS Law Firm Advokaadibüroost ning endine vallavanem Herko Sunts, kelle ametisoleku ajal kaitseala moodustati, hilisem vallavanem Kalmer Märtson ja keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaa.

Kaitse-eeskirja lisa koos põhjendustega oli Kuusalu vald tellinud Keskkonnaõiguse Keskuselt, kuid ligi 9 kuuga ei saadud seda valmis. Kuna ees oli maikuusse määratud kohtuistung, pidi Janne Kallakmaa koostöös juristidega koostama eeskirja lisa ehk motivatsiooni eelnõu nädala ajaga.

Lisa projekti kiitsid heaks ja täiendasid volikogu keskkonnakomisjon ning vallavalitsus. Janne Kallakmaa kommenteeris, et kuigi kaitseala moodustati ajal, kui tema veel Kuusalu vallamajas ei töötanud, on ta tulemusega rahul ja võit riigikohtus teeb heameelt, sest kaitse-eeskirja lisa koostamine nõudis tõsist süvenemist seadustesse: „Pidin ka minema ajas tagasi kuni 50-ndatesse aastatesse, et teada saada, kuidas kohalike elanike jaoks loodi praegusele Rehatse kaitsealale terviserajad.”  

Herko Sunts: „Kohtuotsus on loomulikult meelepärane, selle taga on palju ka Janne Kallakmaa ja Kaimo Räppo tööd. Minu soov oli, et selline demagoogiline lähenemine, millega vastaspool üritas ennast kohtus kaitsta, ei jääks kehtima. Oli ju vallavolikogu selge eesmärk kaitsta metsa ja kohalikku puhkeala. Kohtuvõidu kaalukust näitab ka see, et enamasti on omavalitsused jäänud sarnastes situatsioonides kaotajateks. Seega oleme kohaliku kaitseala moodustamisega loonud Eestis ühe reaalse pretsedendi ning tõestanud, et avalikud huvid on kõrgemal erahuvidest.”

Herko Sunts, kes nüüd juhib volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni, lisas, et kaitseala loomisega on lõppenud alles esimene etapp, edasi tuleb vallal hakata kaitse­ala haldama: „Kuna tegemist on Kuusalu aleviku rekreatsioonialaga, tuleb vallal koostöös RMKga panustada ka selle arendamisse, sealhulgas rajada matkaradasid ja puhkekohti.”

Eelmine artikkelKolka „Piparkoogimaania” algklasside peavõit
Järgmine artikkelLeesil ja Pärispeal said PRIA miljoni-projektid valmis