Raasikul on plaanis kraave puhastada

994

Ligikaudu 15 aastat puhastamata olnud kraavid tahetakse kohalike eestvedamisel korda teha.

Raasiku alevikus on mitmeid aastaid olnud veepuhastusseadmete piirkonnas probleeme suurveega. Kohalike elanike keldrites on seetõttu olnud kevadeti ja sügiseti vesi. Vett juhivad ära inimeste en­di kaevatud kraavid, mis on aastatega kinni kasvanud. Eelmise aasta sügisel oli liigvett erakordselt palju ning ela­ni­kud otsustasid pöörduda murega vallajuhtide poole. Nen­de eestvedaja on Raasiku elanik ja vallavolikogu liige Olavi Liivandi.

Probleem on olnud pikalt
Tema sõnul said probleemid liigveega alguse siis, kui ehitati Paju tänav ning ka alevi puhastusseadmed, mille vesi suunati põhikraavi.

„Mistra ette ehitatud tänav lõikas pooleks kraavi, mis juhib ära liigvee sellest piirkonnast. Paju tänavale tehti truup seoses Mistra majadega, kuid see on kraavi põhjast meeter kõrgemal. Seetõttu ei voola kogu vesi kraavist edasi. Kraav on ka osalt kinni kasvanud, sest kunagi jooksis sinna meierei vesi, mis pani taimed vohama. Nüüd on see pajupõõsaid ja kõrkjaid täis ning vesi seisab. Kevadel läheb maapind liigniiskeks, veel pole kuhugi minna ja satub lähedal asuvate majade keldritesse,“ räägib Olavi Liivandi.

Puhastamata kraav läbib osalt Rohtla kinnistut, mis kuulub firmale GL Kinnisvara, mille üks omanik on Olavi Liivandi. Ta tellis esmalt oma firma kaudu geoloogia ja geodeetilised mõõtmised selgitamaks, kuidas liigvee probleemi lahendada. Mõõtmistulemusi tutvustas Olavi Liivandi naabritele ning koos tehti valla heakorra- ja keskkonnakaitsekomisjonile pöördumine olukorra lahendamiseks.

„Ettepanek on jagada tööd nelja osapoole vahel. Raasiku vald puhastaks kraavi Jõelähtme jõest Paju tänavani, minuga seotud firma Paju tänavalt kraavi alguseni. Põhja Regionaalne Maanteeamet on nõus ehitama Kostivere tee alla truubi, mis aitaks veel paremini ära voolata. Sinna juurde on vaja rajada pumpla, mille abil pumbatakse vesi kraavist truupi. Selle saaks rajada alevi puhastusseadmete haldaja OÜ Raven. Igale osapoolele läheks see maksma ligikaudu 50 000 krooni. Kui nii toimida, saaks veepinna taseme madalamaks ning probleem oleks mitmeteks aastateks lahendatud,“ tutvustas Olavi Liivandi oma ettepanekut.

Rohtla kinnistul tehti kaevetöid
Pöördumine oli Raasiku vallavolikogus esmakordsel arutlusel detsembris. Siis otsustati avaldus suunata volikogu heakorra- ja keskkonnakaitsekomisjonile ning arengu- ja planeerimiskomisjonile. Tookord leidis vallavanem Andre Sepp, et probleem ei olnud nii terav enne, kui Rohtla kinnistul pöörati segamini savialusel turbapinnas ja veel ei olnud kusagile minna. Vallavanema sõnul oli tegemist ebaseaduslike ehitustöödega, kuna  kinnistu detailplaneering polnud kehtestatud. Olavi Liivandi ei olnud sellega nõus, et ehitustööde tulemusena oleks liigvee hulk suurenenud. Kraavid on puhastamata ligikaudu 15 aastat ja vee äravooluga on probleeme olnud kogu see aeg.

Olavi Liivandi rääkis Sõnumitoojale, et tegi tõesti suvel oma kinnistul mullatöid. Tema sõnul on seal pinnas koguaeg vesine olnud ning turba lahtikaevamine ei ole vett juurde toonud. Veel ütles ta, et kraavide puhastamisest hakati rääkima enne, kui tema oma kinnistul kaevetöid tegi.

Raasiku valla keskkonna­spetsialist Alari Kruusvall väitis, vesi hakkas kogunema seetõttu, et piirkonna loomulik keskkond sai häiritud.

Keskkonnakomisjon tegeleb probleemiga
Heakorra- ja keskkonnakaitsekomisjoni esimehe Helle Vaga sõnul on komisjon probleemi arutanud ning tegeleb selle lahendamisega. 6. jaanuaril toimunud koos­olekul jäi arutelu pooleli, kuid otsustati, et keskkonna­spetsialist Alari Kruusvall ja komisjoni liikmed käivad kohapeal olukorraga tutvumas. Pärast seda küsib vallavalitsus hinnapakkumisi ja uurib tööde teostamise võimalusi.

Koosolekul leiti, et Rohtla kinnistu omanik peab taastama endise olukorra kinnistul. Tööde algusaeg ei ole veel paika pandud, Helle Vaga sõnul tuleb see kooskõlastada vallavalitsusel ja Olavi Liivandil. Alari Kruusvalli hinnangul loodetakse töödega alustada lähema kuu jooksul. Oluline on alustada enne kevadet, et sealne pinnas kannaks  raskeid masinaid.