Kuusalu vald on Valkla hooldekodu elanike kohustuslik eestkostja

2462

Vald soovib seadusemuudatust, ministeeriumitega on kirjavahetus kestnud aastaid.

Vastavalt 2001. aasta jaanuaris kehtima hakanud seadusemuudatusele on Kuusalu vald kohustuslik eestkostja ligi sajale piiratud teovõimega isikule, kes on rahvastikuregistri järgi valla elanikud seetõttu, et nende sissekirjutus oli selleks ajaks Kuusalu vallas Valkla hooldekodus. Paljud neist on nüüd suunatud teistesse erihooldekodudesse üle Eesti – Saaremaale, Põltsamaale, Märjamaale, Sillamäele ja mitmele poole mujale. Kuusalu vallaga pole neil muud sidet,  kui see, et mingil ajal on nad olnud Valkla hooldekodu kliendid. Nagu kõigi eestkostetavatega peab vald hoolitsema ka nende isikute õiguste kaitse ja vara eest – esitama taotlusi, olema nõus tehingute tegemisega, esindama kohtus, andma taskuraha, maksma arveid.

Kuusalu vallavalitsus on volitanud hoolekandespetsialisti Pilleriin Kurge interneti kaudu ligi pääsema üle 50 inimese pangakontodele. Ta tasub nende eest arveid, ka kauplustest saadetuid. 

„Teen ülekandeid inimeste eest, kes elavad Eesti teises otsas, mul pole võimalust nendega kohtuda ega kontrollida. Kui peaksin tegema neid toiminguid seoses reaalselt Kuusalu vallast pärit inimestega, jääks alles vaid kaks piiratud teovõimega isikut. Kõik teised on mingil ajal Valklasse toodud mujalt maakondadest, neil puudub Kuusalu vallaga tegelik side,“ kommenteerib hoolekandespetsialist.

Eestkoste seatakse inimesele kohtus kuni 5 aastaks, seejärel tuleb otsust kohtus pikendada. Kui piiratud teovõimega inimestel on eestkoste tähtaeg kätte jõudnud, on Kuusalu vallavalitsus taotlenud eeskostekohustusest vabastust ja soovitanud määrata eestkostjaks see omavalitsus, kus konkreetne erihooldekodu asub. Kuid enamasti tulutult.

Samas on juba üksikuid erandeid. Näiteks taotles Kuusalu vallavalitsus 2011. aasta oktoobris Harju maakohtult, et Kose vallavalitsus määrataks eestkostja ülesannete täitjaks mehe suhtes, kes viidi Valklast 2008. aastal üle Kose vallas asuvasse Ravila hooldekodusse.

Maakohus pikendas tema eestkostet ja määras eestkostjaks Kose vallavalitsuse, kes otsusega ei nõustunud ja kaebas selle edasi ringkonnakohtusse.
Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ning eestkostja ülesandeid jäi täitma Kose vallavalitsus.

On ka teine Kuusalu valla jaoks positiivne otsus. Viru maakohtus oli arutusel ühe endise Valkla hooldekodu elaniku küsimus. Kuusalu valla hoolekandespetsialist käis Narvas kohtuistungil kohal, nii kliendi kaitsja kui ka kohtunik olid ühel nõul ning eestkostjaks sai Sillamäe linn, kuna klient oli sündinud Sillamäel.

Pilleriin Kurg: „Praegu oleneb kohtuotsus sellest, milline kohtunik eestkostet määrama satub, sest seadused on mitmeti tõlgendatavad. Hea oleks olnud, kui Kose hooldekodu klienti puudutanud otsus jõudnuks riigikohtuni ja oleks langetatud põhimõtteline otsus.“

Kuusalu vald on pöördunud kirjalikult ka otse omavalitsuse poole, kui selle territooriumil paiknevas erihooldekodus elab Valkla hooldekodu endine klient, kelle eestkostja on olnud Kuusalu vald. Koeru vallavalitsus sai koos pöördumisega nimekirja isikutest, kelle kohta tegi Kuusalu vallavalitsus ettepaneku registreerida nende elukohana Koeru vald, sest nad viibivad alates 2002. aastast Koeru hooldekeskuses.

Vastus oli lühike: „Võttes aluseks rahvastikuregistri seaduse paragrahv 45 lõike 3 ei algata Koeru vallavalitsus menetlust teie pöördumises nimetatud isikute suhtes.“

On ka päris kurioosne näide. Ühest hooldekodust teatati, et Kuusalu valla elanike registrisse kantud inimene ei vaja enam erihoolekandeteenust ja on paigutatud üldhooldekodusse, kuid tema sissetulekud ei kata igakuist kohamaksu, Kuusalu vald peab maksma puudujääva osa. Selle inimese hooldekodukoha eest on praeguseks vallakassast tasutud kokku 5627,50 eurot.

Pilleriin Kurg selgitab: „Kui inimene on olnud reaalselt Kuusalu valla elanik ja vald maksab tema üldhooldekodu kohamaksumuse eest, on see loomulik. Ka on loomulik, kui Kuusalu vald määratakse eestkostjaks inimesele, kes on siin sündinud või elanud enne eestkoste vajaduse tekkimist. Aga kui ta on pärit või elanud varem teises piirkonnas, siis ei peaks meie vald tema eest hoolt kandma ega kulutusi tegema.“

Ühispöördumine ministeeriumisse
Sarnaselt Kuusalu vallaga on sama mure teistelgi omavalitsustel, kelle territooriumil on erihooldekodu. Need omavalitsused on eestkostjaks olemise kohustustega üle koormatud.  

Detsembris 2010 saatsid Kernu, Kose ja Kuusalu vallavanemad sotsiaalministrile ühise kirja, milles märgiti, et 2009. aasta lõpu seisuga oli Kuusalu valla rahvastikuregistrisse kantud 353 inimest elukohaga Valkla hooldekodu, seal elas neist 217, Kuusalu vald oli eestkostja 100 piiratud teovõimega inimesele; Kose vallas oli Ravila hooldekodu sissekirjutusega 60 inimest, neist 8 olid suundunud teistesse hooldekodudesse, vald oli eestkostja 21 kliendile; Kernu hooldekodus on 85 klienti, neist 53 Kernu valla aadressiga, eestkostetavaid on 11.

Vallavanemad palusid abi ebaõiglase halduskoormuse vähendamiseks, õiglane oleks, kui piiratud teovõimega isiku eestkostjaks määrataks omavalitsus, kus ta elas enne erihooldekodusse paigutamist. Teise variandina pakkusid vallavanemad, et riik võiks kompenseerida omavalitsusele kulud, mis on tingitud eestkosteasutuse ülesannete täitmisest.

Detsembris 2011 pöördus Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi siseministeeriumi poole. Selleks ajaks oli Valkla hooldekodusse jäänud 182 piiratud teovõimega isikut.

„Kuusalu vald seisab silmitsi ebamõistliku ja ebaõiglase kohustusega täita eestkostja ülesandeid ning kaasnevaid kulutusi üle kogu Eestimaa.
Rahvastikuregistri andmed peaksid olema kooskõlas tegelikkusega,“ kirjutas vallavanem.

Siseministeeriumist vastati siis, et 2012. aasta esimeses pooles on kavas analüüsida seaduse kitsaskohti, probleemide määratlemisele ja mõjude hindamisele kaasatakse sotsiaalministeerium. Sõnumitooja küsis nüüd sotsiaalministeeriumilt ja EMOLilt, kas ja kuidas on asutud probleemi lahendama.

Pressiesindaja Helena Nõmmik vastas: „Sotsiaalministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) ja siseministeerium on seda küsimust arutanud. Võimalike lahendustena on välja pakutud näiteks nii rahvastikuregistri seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kulude üle vaatamist ning analüüsimist, vajadusel lisavahendite taotlemist. Järgmise tegevusena uurib ministeerium, kui suurt hulka inimestest see küsimus puudutab, millised on konkreetsed kohalike omavalitsuste ülesanded erihooldekodude endiste ja praeguste elanike eestkoste korraldamisel, ning seejärel saavad osapooled edasi vaadata, millised oleksid kõige paremad lahendused olukorra parandamiseks.“

EMOL on koostöös omavalitsustega otsinud lahendusi, teatas õigus- ja sotsiaalvaldkonna nõunik Mailiis Kaljula. Rohkem toetust on saanud kaks varianti: muuta rahvastikuregistri seadust nii, et teise hoolekandeasutusse paigutatud isikul muudetakse registris elukohta, või registreerida erihooldekodude kliendid tagasi oma endisesse elukohta ehk koduomavalitsusse ja neil, keda pole võimalik sinna tagasi vormistada, hüvitab eestkostekulud omavalitsusele riik.

23. augustil oli siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi ühine nõupidamine, kus arutati võimalikku seadusemuudatust. Järgmine nõupidamine peaks tulema novembris.