Möödunud laupäeval tõmmati kolm vastvalatud kella üles kiriku torni.
Kellad õnnistatakse tuleva pühapäeva, 31. oktoobri jumalateenistusel. Pühitsema on oodatud peapiiskop emeritus Kuno Pajula. Pärast jumalateenistust on kirikus Arsise kellade ansambli kontsert.
EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalaka ettepanekul on kelladele pandud nimed kihelkonna kirikute kaitsepühakute järgi – suurem on Laurentsius, keskmine Maarja ja väiksem Katariina. Laurentsius on Kuusalu, Maarja on Loksa ja Katariina Leesi kiriku kaitsepühak.
Kellad toodi Kuusallu 19. oktoobril Saksamaalt Vestfaalist valukojast Petit&Gebrüder Edelbrock. Kellameister ja valukoja omanik on Hans Göran Hüesker.
Eelmisel nädalal olid need hoiul kiriku eeskojas ning soovijatele pakuti võimalust minna lähemalt uurima. Kiriku uusi kelli käisid vaatamas ka Kuusalu lasteaia Jussike mitu rühma.
EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus sai kellade jaoks PRIA kohaliku elu arendamise ja mitmekesistamise meetmest toetust 567 793 krooni. Omaosaluse, ligi 4000 eurot ehk üle 60 000 krooni, maksis 1939. aastani Kuusalu kirikuõpetaja ametis olnud Kentmanni perekonna ühing Saksamaalt.
Tornikellade tellija ja seadistaja TOOMAS MÄEVÄLI
Kellade valamist vahendas ja need paigaldab Mäeväli Orelitöökoda. Selle juht ning kellade häälestaja on Kuusalu elanik Toomas Mäeväli, kelle vanaisa oli Kuusalu kunagine kirikuõpetaja Eduard Salumäe.
Helisema täistunnil
Toomas Mäeväli ütles, et käesoleval nädalal seadistatakse kellade helistamismehhanismi ning seetõttu on alevikus kuulda tavapärasest palju rohkem kellalöömist: „Kellade suurus on valitud kirikutorni mõõtude ja olemasoleva kella kõla järgi, et kõik sobiksid omavahel kokku. See kellakomplekt annab hea võimaluse kombineerida erinevaid kõlasid, et inimesed teaksid, mis on toimumas. Kirikukelladest saab ka omamoodi maamärk, sest ümbruskonnas on head seene- ja marjametsad, päeval hakkab kell igal täistunnil lööma kellaaega, seega saavad metsasolijad teada, kuhupoole hoida.”
Alates hommikul kella 7st kuni õhtul kella 22ni hakkab kellaaega teatama kiriku senine väiksem kell, mida on 1968. aastal parandatud. Selle kella annetas Kuusalu kirikule 1759. aastal Kolga mõisnik Stenbock. Kell pannakse nüüd torni lahtisesse, valgustatud osasse. Südapäeval, kella 12 ajal, helistatakse kella pikemalt – 2 minutit – et teada anda, päev jõuab teise poolde ja viimane aeg on tegutsema hakata, sõnas Toomas Mäeväli. Laupäeva õhtuti kella 18 ajal annavad kirikukellad märku nädala tööperioodi lõpust ja puhke- ehk hingamisaja saabumisest. Pühapäevasele jumalateenistusele kutsuvad kellad tund, pool tundi ja vahetult enne algust ning helinad on erinevad.
Toomas Mäeväli: „Töö Kuusalu kiriku kelladega on mulle ja ettevõttele olnud huvitav ning suure emotsionaalse väärtusega, kuna olen perekonna kaudu Kuusalu kihelkonnaga mitut pidi seotud. Minu isapoolne suguvõsa on pärit Kasispea külast. Võib öelda, et Euroopa Liidu rahaga on toetatud Kuusalu kogudust, aga ka tervet kogukonda, uute kirikukellade valmimine ja töölehakkamine on rõõmus sündmus kogu kihelkonna rahvale.”
Ta lisas, et Mäeväli Orelitöökoda on viie aasta jooksul toonud Eestisse 23 tornikella. Neid on Jõhvist kuni Haapsaluni, kokku 5 tonni ja 119 kilogrammi. Enne Kuusalut saadi uued kirikukellad Rakveresse ja Türile.
Kelladel valla vapp, roos ja ratas
Kellade valmistamiseks tegid suuremaid annetusi ka mõned koguduse liikmed oma sugulaste mälestuseks. Nii on Laurentsiuse kella esiküljel kiri „Kentmannide suguvõsa toetusel”. Maarja kellal on tekst „Enn Aaviksaare, Alma ja Oskar Varese, Madge ja Otto Jalaka mälestuseks”.
Laurentsius ehk suurem kell kaalub 380 kilogrammi, läbimõõt on 86 sentimeetrit, löögitoon b1. Esiküljel on ka Kuusalu valla vapp, millel Laurentsiuse sümbol põletusrest. Valla vapi kasutamiseks küsiti kooskõlastust Kuusalu vallavalitsuselt. Vanikul on kujutatud ohakaid. Vanikute ja vöötide vahel on tekst „Au olgu jumalale kõrges”.
Keskmise suurusega kella Maarja kaal on 250 kilogrammi, läbimõõt 74 sentimeetrit, toon cis2. Pühak Maarja sümbolina on kellal luterroos – Luterliku kiriku vapp. Esiküljel on veel tekst „Minu hing ülistab issandat”.
Väiksem kell Katariina kaalub 100 kilogrammi, läbimõõt on 55 sentimeetrit, toon ges2. Vanikul on kalad, selle all tekst „Kuule, mu rahvas”. Esiküljel on veel Aleksandria Katariina sümbol – piinaratas.
Kõigil kolmel kellal on ka kiri „Kuusalu kirikule 2010” ja tagaküljel kellameister Hans Göran Hüeskeri vapp.
Kellapronksis on vaske 78 ja inglistina 22 protsenti. Sulami temperatuur on valamisel 1200 kraadi, tina lisatakse vahetult enne valamist.