Anija vallavolikogu kehtestas alates 1. jaanuarist 2024 valla territooriumil elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule maamaksumääraks 0,23 protsenti, maatulundusmaa muude kõlvikute – metsamaa, haritava maa, loodusliku rohumaa ja muu maa – maamaksumääraks 0,32 protsenti ning muu sihtotstarbega maa, sealhulgas äri- ja tootmismaa maksumääraks 0,45 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Maamaksu ei pea maaomanik või kasutaja tasuma oma registreeritud elukohas tiheasustuses kuni 0,15 hektari ja mujal kuni 2 hektari ulatuses elamumaalt või õuemaa kõlvikult. Samasugune maksuvabastus kehtib ka hooneühistu eraisikutest liikmetele, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi samal maal asuvas majas. Kirjaliku avalduse alusel vabastatakse elamumaa või õuemaa maamaksust represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud. Kui ühele maatükile on õigus vastavalt volikogu kehtestatud määrusele saada mitu maksuvabastust või maksusoodustust, siis need summeeritakse.
Abivallavanem Priit Vabamäe selgitas, et praegu kehtib Anija vallas 2017. aasta lõpus kehtestatud maamaksumäär 2,4 protsenti, haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär on 1 protsent maa maksustamishinnast aastas. Sügisel korraldas maa-amet maa korralise hindamise, millega määrati kõikidele katastriüksustele uus maksustamishind, mis on alus maamaksu määramisel. Maa hindamise tulemused hakkavad kehtima 2024. aastal.
„Peaaegu kõikide katastriüksuste maksustamishind suurenes, see pole üllatav, kuna eelmine maa korraline hindamine oli 2001. aastal. Hinnatõus on erinev, rohkem on tõusnud loodusliku rohumaa, haritava maa ja õuemaa maksustamishinnad,“ lausus Priit Vabamäe.
Maamaks on kohalik maks ja laekub 100 protsenti vallaeelarvesse. Hiljemalt 1. juuliks peavad kohalikud omavalitsused kehtestama uued maksumäärad, mida rakendatakse alates 2024. aastast. Elamumaa ja maatulundusmaa maamaksumäär võib olla 0,1-0,5 protsenti, muu sihtotstarbega maa, sealhulgas äri- ja tootmismaa ning sihtotstarbeta maa puhul 0,1-1 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Maamaksu aastasele kasvule on kehtestatud 10 protsendi suurune piirmäär. See tähendab, et ühegi maaomaniku või kasutaja maamaks ei saa võrreldes varasema aastaga olla suurem kui 10 protsenti, kuid tõuseb vähemalt 5 euro võrra.
Maa- ja teespetsialist Mait Paasik ütles, et kõige rohkem tõusis maa maksustamishind Aegviidus ja Pillapalu külas, kus elamumaa suurim hinnatõus on rohkem kui 74 korda. Pillapalu piirkonna põllumaad on hinnatud varasemaga võrreldes 30 korda kallimaks. Kehras on maa hindamisega kallinenud keskmiselt 20 ja Alavere piirkonnas umbes 10 korda.
„Muretsema siiski ei pea, sest Anija vallas on maa seni olnud odav, maamaks on olnud 15-30 eurot, seda arvestades pole 10protsendine tõus suur ning sissekirjutuse puhul ei pea elamumaa omanik nagunii maamaksu maksma,“ lausus Mait Paasik.
Möödunud aastal laekus Anija valla eelarvesse 237 976 eurot maamaksu, tänavuseks on kavandatud sama palju kui mullu ehk 240 600 eurot. Tuleval aastal peaks 10protsendilist tõusu arvestades laekuma ligi 264 660 eurot.
Raasiku ja Kuusalu pole veel otsustanud
Raasiku vallavolikogus on maamaksumäära kehtestamine päevakorras 13. juunil. Vallavalitsus otsustas, et volikogule tehakse ettepanek tõsta maamaksu samuti 10 protsenti, nagu on lubatud maksimum.
Vallavanem Raul Siem: „2024. aastal on maamaksu tõus marginaalne. Vaatame, mida lubab seadusandlus 2025. aastaks. Kui omavalitsustele antakse suurem otsustuspädevus maamaksu kehtestamisel, tuleb seda väga tõsiselt arutada.“
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ütles, et maamaksu määrade teemaga on hakatud vallavalitsuses tegelema, et vallavolikogu 28. juuni istungil kehtestada uued määrad. Enne arutavad nii vallavalitsus kui ka volikogu komisjonid.
„Oleme madalama maksumäära pooldajad, ei plaani suurt määra kehtestada, maksimum saab olla 10 protsenti,“ lausus ta.