Ani­ja val­las tõu­seb maa­maks ku­ni 10 prot­sen­ti

80

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu keh­tes­tas ala­tes 1. jaa­nua­rist 2024 val­la ter­ri­too­riu­mil ela­mu­maa ja maa­tu­lun­dus­maa õue­maa kõl­vi­­ku­le maa­mak­su­mää­raks 0,23 prot­sen­ti, maa­tu­lun­dus­maa muu­de kõl­vi­ku­te – met­sa­maa, ha­ri­ta­va maa, loo­dus­li­ku ro­hu­maa ja muu maa – maa­mak­su­mää­raks 0,32 prot­sen­ti ning muu sih­tots­tar­be­ga maa, seal­hul­gas äri- ja toot­mis­maa mak­su­mää­raks 0,45 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas.

Maa­mak­su ei pea maao­ma­nik või ka­su­ta­ja ta­su­ma oma re­gist­ree­ri­tud elu­ko­has ti­hea­sus­tu­ses ku­ni 0,15 hek­ta­ri ja mu­jal ku­ni 2 hek­ta­ri ula­tu­ses ela­mu­maalt või õue­maa kõl­vi­kult. Sa­ma­su­gu­ne mak­su­va­bas­tus keh­tib ka hoo­neü­his­tu erai­si­ku­test liik­me­te­le, kel­le elu­koht on rah­vas­ti­ku­re­gist­ri jär­gi sa­mal maal asu­vas ma­jas. Kir­ja­li­ku aval­du­se alu­sel va­bas­ta­tak­se ela­mu­maa või õue­maa maa­mak­sust rep­res­see­ri­tud ja rep­res­see­ri­tu­ga võrd­sus­ta­tud isi­kud. Kui ühe­le maa­tü­ki­le on õi­gus vas­ta­valt vo­li­ko­gu keh­tes­ta­tud mää­ru­se­le saada mi­tu mak­su­va­bas­tust või mak­su­soo­dus­tust, siis need sum­mee­ri­tak­se.

Abi­val­la­va­nem Priit Va­ba­mäe sel­gi­tas, et prae­gu keh­tib Ani­ja val­las 2017. aas­ta lõ­pus keh­tes­ta­tud maa­mak­su­määr 2,4 prot­sen­ti, ha­ri­ta­va maa ja loo­dus­liku ro­hu­maa mak­su­määr on 1 prot­sent maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas. Sü­gi­sel kor­ral­das maa-amet maa kor­ra­li­se hin­da­mi­se, mil­le­ga mää­ra­ti kõi­ki­de­le ka­tast­riük­sus­te­le uus mak­sus­ta­mis­hind, mis on alus maa­mak­su mää­ra­mi­sel. Maa hin­da­mi­se tu­le­mu­sed hak­ka­vad keh­ti­ma 2024. aas­tal.

„Peaae­gu kõi­ki­de ka­tast­riük­sus­te mak­sus­ta­mis­hind suu­re­nes, see po­le ül­la­tav, ku­na eel­mi­ne maa kor­ra­li­ne hin­da­mi­ne oli 2001. aas­tal. Hin­na­tõus on eri­nev, roh­kem on tõus­nud loo­dus­li­ku ro­hu­maa, ha­ri­ta­va maa ja õue­maa mak­sus­ta­mis­hin­nad,“ lau­sus Priit Va­ba­mäe.

Maa­maks on ko­ha­lik maks ja lae­kub 100 prot­sen­ti val­la­eelar­ves­se. Hil­je­malt 1. juu­liks pea­vad ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed keh­tes­ta­ma uued mak­su­mää­rad, mi­da ra­ken­da­tak­se ala­tes 2024. aas­tast. Ela­mu­maa ja maa­tu­lun­dus­maa maa­mak­su­määr võib ol­la 0,1-0,5 prot­sen­ti, muu sih­tots­tar­be­ga maa, seal­hul­gas äri- ja too­tmis­maa ning sih­tots­tar­be­ta maa puhul 0,1-1 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas.

Maa­mak­su aas­ta­se­le kas­vu­le on keh­tes­ta­tud 10 prot­sen­di suu­ru­ne piir­määr. See tä­hen­dab, et ühe­gi maao­ma­ni­ku või ka­su­ta­ja maa­maks ei saa võr­rel­des va­ra­se­ma aas­ta­ga ol­la suu­rem kui 10 prot­sen­ti, kuid tõu­seb vä­he­malt 5 eu­ro võr­ra.

Maa- ja tees­pet­sia­list Mait Paa­sik üt­les, et kõi­ge roh­kem tõu­sis maa­ mak­sus­ta­mis­hind Aeg­vii­dus ja Pil­la­pa­lu kü­las, kus ela­mu­maa suu­rim hin­na­tõus on roh­kem kui 74 kor­da. Pil­la­pa­lu piir­kon­na põl­lu­maad on hin­na­tud va­ra­se­ma­ga võr­rel­des 30 kor­da kal­li­maks. Keh­ras on maa hin­da­mi­se­ga kal­li­ne­nud kesk­mi­selt 20 ja Ala­ve­re piir­kon­nas um­bes 10 kor­da.

„Mu­ret­se­ma siis­ki ei pea, sest Ani­ja val­las on maa se­ni ol­nud odav, maa­maks on ol­nud 15-30 eu­rot, se­da ar­ves­ta­des po­le 10prot­sen­di­ne tõus suur ning sis­se­kir­ju­tu­se pu­hul ei pea ela­mu­maa oma­nik na­gu­nii maa­mak­su maks­ma,“ lau­sus Mait Paa­sik.

Möö­du­nud aas­tal lae­kus Ani­ja val­la ee­lar­ves­se 237 976 eu­rot maa­mak­su, tä­na­vu­seks on ka­van­da­tud sa­ma pal­ju kui mul­lu ehk 240 600 eu­rot. Tu­le­val aas­tal peaks 10prot­sen­di­list tõu­su ar­ves­ta­des lae­ku­ma li­gi­ 264 660 eu­rot.

Raa­si­ku ja Kuu­sa­lu po­le veel ot­sus­ta­nud
Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gus on maa­mak­su­mää­ra keh­tes­ta­mi­ne päe­va­kor­ras 13. juu­nil. Val­la­va­lit­sus ot­sus­tas, et vo­li­ko­gu­le te­hak­se et­te­pa­nek tõs­ta maa­mak­su sa­mu­ti 10 prot­sen­ti, na­gu on lu­ba­tud mak­si­mum.

Val­la­va­nem Raul Siem: „2024. aas­tal on maa­mak­su tõus mar­gi­naal­ne. Vaa­ta­me, mi­da lu­bab sea­du­sand­lus 2025. aas­taks. Kui oma­va­lit­sus­te­le an­tak­se suu­rem ot­sus­tus­pä­de­vus maa­mak­su keh­tes­ta­mi­sel, tu­leb se­da vä­ga tõ­si­selt aru­ta­da.“

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt üt­les, et maa­mak­su mää­ra­de tee­ma­ga on ha­ka­tud val­la­va­lit­su­ses te­ge­le­ma, et val­la­vo­li­ko­gu 28. juu­ni is­tun­gil keh­tes­ta­da uued mää­rad. En­ne aru­ta­vad nii val­la­va­lit­sus kui ka vo­li­ko­gu ko­mis­jo­nid.

„Ole­me ma­da­la­ma mak­su­mää­ra pool­da­jad, ei plaa­ni suurt mää­ra keh­tes­ta­da, mak­si­mum saab ol­la 10 prot­sen­ti,“ lau­sus ta.

Eelmine artikkelLee­gi­ran­na ka­na­li­sat­sioo­nip­rob­lee­mi või­ma­li­kud la­hen­du­sed
Järgmine artikkelKuu­sa­lu lõ­pe­tav noor­te­vo­li­ko­gu kor­ral­das abi­lis­te­le tä­nuü­ri­tu­se