
„Meil on väga toredaid edulugusid. Tänu parematele elamistingimustele on kliendid rõõmsameelsemad ja sõbralikumad, keskkonnavahetus on muutnud suhtumist endasse ja teistesse, ka laiemalt kõigesse ümbritsevasse,“ tunnustab MTÜ Kuusalu Hoolela juhatuse liige ja erihoolekandeteenuste koordinaator Kaie Ustav augustis avatud TET- ehk toetatud elamise teenusmaja, mis on riigi ja Kuusalu valla rahastusel rajatud Kuusalu alevikku Keskväljak 2 – Kännu Lillepoe kõrvale.
Hoone ehitas Kuusalu vallavalitsuse tellimusel OÜ Taimar Teenused. Ehitus läks maksma 700 000 eurot. Riik toetas TET-maja ehitust 392 000 euroga, Kuusalu vald lisas koos reservfondist antuga 308 000 eurot.
Pidulik avamine oli augusti alguses, enamik elanikke kolis sotsiaalmajja septembris. Suuremad korterid jäid majas esialgu tühjaks, kuid nüüd on ka sinna elanikud leitud. Peamine tingimus on, et tegu on toetatud elamise teenusele määratud kliendiga.

Praeguseks on kõik 10 korterit asustatud – nii ühetoalised kui ka kaks kolmetoalist, kus elavad elukaaslased. Kokku on elanikke 12. Toetatud elamise teenusega tagatakse psüühilise erivajadusega inimesele võimalikult iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas.
Uues kodus elamist kiidab ka Heiki Veetõusme, kes on seal elanud üle kahe kuu: „Oma tuba, oma luba. Olen rahul, tuba on soe ja mõnus ning ka see on tore, et saab teistega koos olla. Igaüks elab omaette, samas on teisel korrusel ühine istumiskoht, kus käime juttu ajamas ja kaarte mängimas. Ainult et kardinaid ei ole, valgus paistab aknast sisse. Magan pea padja all. Kile küll pandi poolele aknale ette, aga pole päris see, mida tahaks.“
KAIE USTAV: „Kokkuhoid ja poliitika annavad tunda.“
Kaie Ustav tõdeb, et kardinate puudumine on olnud suur probleem: „Oleme palunud vallavalitsuselt abi, et saaksime kardinapuud ja need pandaks paika, meie koos klientidega ei või seda teha. Sel nädalal tullakse mõõte võtma. Ajutise lahendusena olid akendele seatud jääkiled.“
Ta nendib, et probleeme on teisigi – tunda annavad nii raha kokkuhoid kui ka kohalik poliitika: „Maja ehitamisega alustas üks vallavõim, jätkas teine võim ning lõpetas eelmise võimu uus koosseis, kes vahetas välja vahepealse. Juhtus nii, et me jäime ehituse ajaks aruteludest kõrvale. Kas oleksime kõike märganud, aga kui oleksime jooniseid näinud, ehk siiski küsinud või tähelepanu juhtinud ja mõne probleemi suutnud ära hoida.“
TET-maja on ehitatud tänu MTÜ Kuusalu Hoolela algatusele ja selgitustööle, kui sai teatavaks, et sotsiaalministeeriumi kaudu oli võimalik taotleda ehitamiseks toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahataotluse esitas Kuusalu vallavalitsus, omafinantseering lisati vallaeelarvest.
Kaie Ustav: „Kõik meie planeeritu oli vajaduspõhine, kindlal põhjusel. Kuid raha kokkuhoid on tekitanud olukorra, et klientide elamistingimustes on puudujääke. Kui midagi teha, siis ikka nii, et oleks parim. Maja on ju ehitatud aastakümneteks.“
TET-maja projekti vähendati vahepealse vallavalitsuse soovil. Ära jäeti ühiskasutatavad ruumid, lift, korterite pinnad tehti väiksemaks. See on Kaie Ustavi sõnul tekitanud kahes korteris olukorra, et esikukapist tuli loobuda, kuna ei mahtunud.
Ka köögimööbli osas on puudusi. Külmkapp on seatud vastu põrandat, liikumispuuetega klientidel on eriti keeruline nii madalalt asju võtta või sinna panna. Ootamatu oli seegi, et pliidid on köökides ahjudeta – keeta saab, ahjus küpsetada ei saa.
Ehitamata jäi ka õue kavandatud kuur jalgratastele. Nelja jalgratast ja kaht rulaatorit hoitakse nüüd trepikojas.
Tegevusjuhendajate abi
Igal kliendil on oma tegevusjuhendaja, kes aitab igapäeva-elu korraldamisel. MTÜ Kuusalu Hoolela toetatud elamise tegevusjuhendajad on TET-maja elanikel Anne Masing ja Maria Prääts, Tagni Jõeleht ja Kaili Allmägi. Samad kliendid on ka pikaajalise kaitstud töötamise teenusel.
Tegevusjuhendaja Anne Masing selgitab, et kord nädalas teeb TET-majas oma klientide juurde kodukülastuse, mis on osa teenusest. Uues keskkonnas on palju õppimist ja katsetamist. Õpiti pesumasinat ja kuivatit kasutama – pesemisruum on elanikel ühine. Ka õpiti induktsioonipliidiga toidutegemist, köögi ja tualettruumi koristamist. Seni elati teistsuguses keskkonnas, puuküttel ja mugavusteta majades või koos mõne pereliikmega, kes tegi osad toimetused.
Kliente tuli aidata ka kolimisel ja korteri sisseseadmisel. Köögitarbed ja voodipesu tõid enamik kaasa, oma mööbel oli mõnel kliendil. Kasutusel on Tallinkilt TET-majja annetatud voodid, madratsid, neli diivanit, tugitoolid ja diivanilauad.
Anne Masing kirjeldab, et tema ülesanne on ka aidata klientidel arvestada kulutusi, et nad ei jääks võlgu, ning jälgida, kas arsti juures käidud, ravimid ostetud ja vallavalitsusele TET-maja üür tasutud.
TET-maja asukad saavad iga kuu vallamajast arve, üüri arvutamiseks on kinnitatud piirmäär – 2,5 eurot ruutmeetri eest, lisaks kommunaalkulud. Valla juhtiv hoolekandespetsialist Alvi Karp kinnitab, et üüri on tasutud korralikult.




