
Kuusalu tervisekeskus on Covid-19 vastu vaktsineerinud üle 1600 inimese, paarkümmend soovijat on veel ootel.
Kuusalu tervisekeskus eesotsas perearst Susanna Kariga on Ida-Harjus ainus, kus lisaks pedagoogide ja riskirühmade vaktsineerimisele otsustati jätkata kõigi soovijate massvaktsineerimisega Kuusalu vallas ning osalema kutsuti ka kohalikke ettevõtteid. Kaitsesüsti tahtjatel paluti sellest kirjalikult teada anda tervisekeskuse e-aadressil.
Ettevõtetest võtsid kutse vastu Monier, Nordic Houses ja SR Veod. Nende firmade töötajad käisid samuti rahvamajas kaitsesüsti saamas. Kohapeale oleksid meedikud läinud siis, kui tahtjaid olnuks ühes ettevõttes korraga 20-30.

Eelmisel neljapäeval said Kuusalu rahvamajas Pfizeri kaitsesüsti kokku 144 inimest, neist 102 esimese ja 42 teise doosi. Tervisekeskuse töötajad võtsid patsiente vastu neljakesi – doktor Susanna Kari vormistas dokumentatsiooni, pereõde Ene Rahurand nõustas süstisaajaid ja valmistas ette doosid, vaktsineerisid pereõed Kristel Koivistoinen ja Kerli Eelnurm.
Nad alustasid hommikul kell 9 ning lõpetasid pärastlõunal kell 14. Keskmiselt kulus kahe patsiendi vaktsineerimiseks 5 minutit, pärast süstimist oli patsient 15 minutit jälgimisel.
Kõige rahvarohkemal päeval käis rahvamajas vaktsiini saamas 156 inimest, neist sadakond said esimese doosi. Perearsti sõnul nii suurelt enam ei jätkata, enamik tahtjaist on vähemalt esimese kaitsesüsti saanud, järjekorda jäänud huvilised kutsutakse kaitsesüstima tervisekeskusesse. Rahvamajas tulevad edaspidi kaks massvaktsineerimist teise doosi saajatele. Juulikuus plaanivad tohter ja pereõed puhata.
Küsimusele, miks Kuusalu tervisekeskus jätkas massvaktsineerimisega pärast seda, kui olid lõpule viinud Kuusalu valla koolitöötajate ja riskigruppide inimeste kaitsesüstimise, vastas doktor Susanna Kari: „Elame ise siin ja tahame, et piirkond oleks turvalisem.“
Vaktsineerimisega alustasid nad veebruaris. Esmalt käisid vaktsineerimas Valkla Kodus, siis Kuusalu koolis ja lasteaias, Kiiu lasteaias. Kolgas süstisid AstraZeneca vaktsiiniga nii kooli kui ka lasteaia ja Vihasoo algkool-lasteaia töötajad. Edasi tulid riskirühmad.
Doktor Susanna Kari ütles, et AstraZenecaga on kaitsesüstimine lõpetatud, kokku vaktsineeris tervisekeskus selle kahe doosiga 540 inimest. Edaspidi süstitakse ainult Pfizer/Biontech vaktsiini, nii on lihtsam kutsuda kordussüsti tegema, kui mõni patsient jääb määratud kellaajal tulemata.
Seda, kui paljud perearstid samamoodi edasi vaktsineerivad, doktor Kari täpselt ei tea, kuid usub, et piirkondades neid ikka on: „Minu tuttavad kolleegid Tallinnas ei ole jätkanud, lõpetasid riskirühmadega. Peamiselt jätkatakse maapiirkondades.“
Pingeline koroona-aeg
Doktor Susanna Kari tõdes, et rohkem kui aasta Covidi-aega on olnud meditsiinitöötajatele pöörane: „Keeruline on olnud alates ajast, kui sulgesime välisukse ja korraldasime vastuvõtu ümber. Palju oleme nõustanud telefoni ja interneti vahendusel. Teatud probleemide korral palusime, et patsient tuleks kohale, mõned tulid, kuid oli ka kartjaid. Meile on saadetud pilte nahaprobleemidest, ka haigest kurgust. Mingil määral muutub seoses Covidiga ilmselt meditsiiniteenuse osutamine kogu maailmas.“
Kõige raskem aeg oli perearsti sõnul tänavu märtsis, kui Eestis tuli iga päevaga juurde ligi paar tuhat nakatunut. Kuusalu perearsti nimistus oli siis päevas üle 50 aktiivse nakatunu, iga päevaga lisandus 7-8 haiget. Enamasti põeti kodus, aga mõned olid haiglas. Tohter lisas, et teab ka ühte haiget, kes suri.
„Praegu ei ole ligi kuu aega tulnud ühtegi koroonapositiivset. Küll aga tegeleme Covidi-järgse taastusraviga, mitmel patsiendil on hingamisraskused. Viirused on salakavalad ja Covid-19 alles uus viirus. Mõni noor inimene on põdenud väga raskelt, samas mõni eakam kergelt,“ rääkis ta.
Pereõde Kristel Koivistoinen sõnas, et rohkem kui aasta on olnud töömahukas aeg: „Palju on pidanud nõustama telefoni vahendusel. Helistamised on emotsionaalsed ja väsitavad, lisaks aruannete täitmine terviseametile, Haigekassale. Helistamisega alustasime veebruaris, kui hakkasime riskirühmade patsiente vaktsineerimiseks kirja panema. Eakamatega tuli sageli rääkida mitu korda, selgitada, küsida. Oli ka juhuseid, kus esialgu keelduti kaitsesüstist, tegime Haigekassale aruande. Siis kuu aega hiljem ikkagi sooviti vaktsiini, kui nähti, et vaktsineeritud sõbrannadega on kõik hästi.“
Telefonikõnesid on Kuusalu tervisekeskuses olnud palju, tippajal olid kõik neli telefoni pidevalt hõivatud. Tavapäraselt on helistamisi rohkem esmaspäeval, sest nädalavahetusel on jäädud haigeks, ning reedel, kui patsientidele meenub, et ravimid on otsakorral.
Kehras
Kehra tervisekeskuse perearstid andsid oma kodulehe kaudu eelmistel nädalatel teada, et ootavad vaktsineerima enda nimistute kõiki vähemalt 18aastaseid patsiente. Registreeruda tuli digiregistratuuri kaudu, vaktsineeriti Jannseni ühedoosilise vaktsiiniga. Vaktsineerida sai 21. ja 28. mail ning 1. juunil.
Perearst Marje Oti sõnul rohkem praegu selliseid vaktsineerimisi kavas ei ole, sest pole teada, kas ja millal on vaktsiine võimalik saada. Seetõttu vaktsineeritakse nüüd vaid neid, kel on kahedoosilisest vaktsiinist saada teine süst. Kui palju lisaks eakatele ja riskirühmade patsientidele Kehra perearstid jõudsid vaktsineerida, ei osanud ta öelda, küll aga kinnitas, et soovijaid jagus.
Kõik eakad ja riskipatsiendid, kes vaktsiini tahtsid, on seda saanud: „Nüüd on avaldanud soovi ka mõned need inimesed, kes esialgu ütlesid vaktsiinist ära.“
Raasikul
Raasiku perearst Anna Pristromskaja märkis, et riskirühmade vaktsineerimine saab 22. juunil edukalt lõpetatud ning juuli ja august on planeeritud puhkusteks: „Seetõttu Raasiku ambulatoorium oma nimistu patsientidele massvaktsineerimist ei paku, kõik soovijad saadame digiregistratuuri kaudu vaktsineerima vaktsineerimiskeskustesse.“