Neljapäeval kõneldi Kuusalu vallamajas sellest, miks spordiklubid polnud rahul Kuusalu staadioni kasutamise uute hindadega.
Vallamaja saali kogunes 15 spordiga tegelevat või selle valdkonnaga seotud inimest, et koos Kuusalu abivallavanemate Milli Kikkase ja Tõnu Ammussaarega selgeks rääkida Kuusalu spordikeskuse ja saali kasutamise põhimõtted, ka hinnad.
Kuusalu vallavalitsus kinnitas tänavu 26. veebruaril spordikeskuse uue hinnakirja. Ujula, võimla, jõu- ja aeroobikasaali ning jooksugalerii kasutamiseks kehtestatud hindadega probleemi ei tekkinud, küll aga põhjustas küsimusi ning arusaamatust staadioni kasutamise hinnakiri. Kõige enam hakkasid protestima jalgpallurid. Kui seni said nad staadionimurul treenida ja kodumänge korraldada tasuta, siis uue korra järgi tuleb Kuusalu valla spordiklubidel ühe staadionitunni eest tasuda 250 krooni, reeglina kaks tundi kestvate treeningute ja jalgpallivõistluste eest kokku 500 krooni. Teistele klubidele on staadioni kasutamise hinnad neist poole kõrgemad.
Kuna info kohalike jalgpallurite rahulolematusest jõudis vallamajja nii sportlaste endi, klubide juhtide kui ka kohalike poliitikute kaudu, otsustas vallavalitsus korraldada probleemide selgitamiseks ja lahenduse leidmiseks spordivaldkonnaga seotud inimestele kokkusaamise.
Oma valla sportlased võiksid kasutada tasuta
Abivallavanem Milli Kikkas selgitas, et mullu aasta lõpus valminud spordikeskuse hallata on antud ka kõrval paiknev staadion. Vallavalitsuse seisukoht oli – kehtestada kõigile spordiklubidele ja võistlustele hinnad ning vald võib toetada kohalikke klubisid.
Ta luges ette Kuusalu Tenniseklubist Kristo Palu kirja. Kristo Palu kirjutas, et tema meelest pole õige võtta renditasu valla egiidi all toimuvate võistluste puhul. Kohalike klubide kodumängud võiksid samuti olla staadionil renditasuta. Kristo Palu tegi ettepaneku koostada nimekiri, kes saavad spordirajatisi kasutada tasuta.
Kuusalu Spordiklubi treener Margus Keerma toetas sama ideed. Ta lisas, et õpilastelt ei tohiks treeningute eest staadioni kasutushinda küsida. Ka pidas ta kalliks täiskasvanud kergejõustiklastele kehtestatud staadionihinda 50 krooni tund.
Ta lisas, et spordikeskusele raha teenimiseks tuleks rohkem reklaamida spordihoonet ning ka staadioni väljaspool oma valda tegutsevatele klubidele ja võistluste korraldajatele.
Vallavolikogu liige ja vabaaja komisjoni esimees Matti Krönström oli samuti etteloetud kirjaga nõus ning märkis, et helistas seitsmesse jalgpalliklubisse, neist vaid ühelt, Paides, küsib omavalitsus staadioni kasutamise eest raha, kuid samas toetab klubi päris suure summaga.
„Meil on kolm jalgpallimeeskonda vallas. See on kulukas spordiala, liigamängude eest tuleb aastas maksta kuni 20 000 krooni osalustasu. Võistlema sõidetakse oma autodega, varustus pole odav. Ka kergejõustiklastelt küsitav 50 krooni staadionitunni eest on suurem summa kui on paljudes teistes omavalitsustes,” sõnas ta.
Samu mõtteid toetas Helges Mändmets Kolgaküla Spordiklubist. Temagi leidis, kui spordikeskus on ehitatud valla rahaga ja oma rahva jaoks, siis peaksid lapsed ja kohalikud spordiklubid saama kasutada seda tasuta. Raha tuleks teenida spordirajatiste rentimisest väljaspool valda tegutsevatele klubidele või võistlusteks, uurida hindu mujal ning teha soodsamaid pakkumisi.
Volikogu aseesimees, endine koolijuht ja treener Aleksander Ardel nentis, et staadionil pole võimalik suuri kergejõustikuvõistlusi pidada, sest jooksuradu on nõutava 8 asemel 6. Ka tema leidis, et oma valla inimesed peaksid saama staadioni kasutada võimalikult odavalt või tasuta.
Jalgpalliklubi Rada treener Sander Piibemann ning FC Kiiu asutajaliige ja mängija Kristjan Nikker olid samuti seda meelt, et liigamängud ja treeningud võiksid olla tasuta. Nii nemad kui ka Matti Krönström ja volikogu liige Mait Kröönström toonitasid, jalgpallureid tuleks lubada trenni tegema ka spordikeskuse saali.
Kuusalu Karateklubi treener Priit Seli tuletas meelde, et vastavalt spordiseadusele peavad omavalitsused toetama laste sporditegevust. Ta pooldas vallavalitsuse pakutud korda, et hinnad on kehtivad kõigile, vald toetab kohalikke klubisid ja sportlasi ning tasub nende eest ise.
Jalgpall lubatakse saali ja vald toetab rendirahaga
Abivallavanem Tõnu Ammussaar toonitas, et uue spordikeskuse ülalpidamine läheb vallale maksma koos ülalpidamiskulude ja laenumaksetega ligi 7 miljonit krooni aastas. Juba spordikeskuse olemasolu on vallapoolne suur toetus sportlastele ja sportlike eluviisidega vallakodanikele.
Ta rõhutas, vallavalitsuse nõue, et kõik spordikeskuse kasutajad tasuvad teenuse eest ühtse hinnakirja alusel, ei tähenda, nagu peaksid valla spordiklubid ise kõigi soovitud teenuste eest maksma: „Valla egiidi all peetavate võistluste ja treeningute läbiviimise jaoks taotletakse vallapoolset rahalist toetust, mida vallavalitsus ka kindlasti eraldab. See võib tunduda ühest taskust teise tõstmisena, kuid raamatupidamislikult on see korrektne ja toetuse saamine on läbipaistev. Lihtsalt tasuta kasutada andmine ei distsiplineeri spordihoonet aktiivselt kasutama, mitmel pool on tekkinud olukord, et saal või staadion on tasuta reserveeritud, kuid treeningut ei toimu.”
Ta selgitas veel, et toetuse taotluse menetlemise juures on vallavalitsusel lihtsam kindlaks teha, milline üritus toimub valla egiidi all ja kas see peaks olema tasuta või tuleb maksta kehtestatud hinnakirja alusel.
Lepiti kokku, et jalgpallurid võivad edaspidi treenida ka spordikeskuse saalis, FC Kiiu lubas muretseda sinna väravad. Jalgpallurid taotlevad vallalt raha kaitsevõrkude muretsemiseks saali otsaseintesse.
Et ei peaks staadioni kasutamise eest tasuma, esitavad spordiklubid vallamajja toetustaotluse. Volikogu vaba aja komisjon teeb ettepanekuna loetelu klubidest ja võistlustest, mida vald võiks toetada. Vallavalitsus hakkab sügisel välja töötama sporditegevuse toetamise uut korda, mis oleks praegusest lihtsam ja läbipaistvam.
Ka leiti, et täiskasvanud kergejõustiklased peaksid staadionitunni eest tasuma hinnakirjas kehtestatust poole vähem – 25 krooni. Veel tehti ettepanek kehtestada lisahind neile, kes soovivad pärast trenni end ujulas pesta.
Kuusalu spordikeskus on teeninud sel aastal üle 600 000 krooni
Kuusalu spordikeskuse juhataja Kadri Idavainu andmetel on aprilli lõpu seisuga spordikeskuse pileti- ja renditulu 622 973 krooni. Jaanuaris laekus ligi 183 000 krooni, veebruaris 149 000 krooni, märtsis 176 000 krooni ja aprillis 114 000 krooni.
Kui arvutada aritmeetiline keskmine päevapiletite ja kliendikaartide põhjal, tuli keskmiseks kasutajaarvuks päevas 72 inimest. Kui lisada kooli kehalise kasvatuse tundides käinud õpilased, laste ja täiskasvanute treeningrühmad, siis on ujula kasutajate orienteeruvaks arvuks olenevalt päevast 100-200 inimest, spordikeskuse külastajaid kokku aga veelgi rohkem. Tipptunnid olid argipäevade õhtuti kella 19-21, kui korraga toimusid mitu naistetreeningut. Juhataja lubas, et uueks hoo-ajaks proovitakse ajakava koostada veelgi hoolikamalt.
Kadri Idavain avaldas lootust, et kuigi aprilli lõpust ja mai algusest on pileti ostnuid vähem ja ka treeningrühmad on tegevust koomale tõmmanud, pole tegemist huvipuudusega, vaid sisehooaeg hakkab lõppema, nagu on ka mujal spordikeskustes. See-eest staadioni kasutamiseks on juunikuuks broneeritud juba kolm erinevat laagrit.
