Kuusalu spordikeskus ületas 2015. aasta tuluplaani.
„Kui spordikeskusesse toodi aasta lõpus lillekorv anonüümsetelt klientidelt tänutäheks hea töö eest, motiveeris see meid kõiki,“ rääkis Kuusalu Spordikeskuse juhataja Kadri Idavain, kui esines vallavalitsuse ees traditsioonilise kokkuvõttega möödunud aasta majandustulemustest.
Põhisõnum oli, et 2015. aasta plaan sai ületatud 7,7 protsendiga, kokku teenis spordikeskus tulu 109 937 eurot.
Piletiga külastuskordi oli 19 383, 2014. aastal oli neid 18 491. Ka püsiklientide külastuskordade arv kasvas – mullu oli 6736, ülemöödunud aastal 6386.
Kadri Idavain kommenteerib, et spordikeskuse kasutamist on talvel tõenäoliselt suurendanud viimaste aastate kehvad suusailmad – rahvas tahab sporti teha, aga suusatamisvõimalust on olnud vähe.
Uuendusena käivitus spordikeskuses Sport ID keskkond. See on internetipõhine sporditeenuste vahenduskeskkond sporditeenuste pakkujatele ja tööandjatele, kes annavad töötajatele võimaluse ettevõttes või organisatsioonis kokkulepitud mahus kasutada töötajale sobivat, näiteks kodulähedast sporditeenust. Keskkond lihtsustab tööandjate ja sporditeenuste pakkujate arvepidamist ning võimaldab töötajal kasutada eri sportimiskohti.
Kuna spordikeskus on Kuusalu koolimaja kõrval ja galerii kaudu ühendatud kooliga, toimuvad seal kehalise kasvatuse tunnid. Alates mullu septembrist on koolis viis kehalise kasvatuse õpetajat, sest klasside arv on kasvanud.
Lisaks viiakse spordikeskuses läbi kooli spordiringide treeninguid, suurenenud on kooli pallimänguringide arv. Juurde on tulnud ka JK Kuusalu Kalev ja I.Sei Ujumiskooli trenne.
Kadri Idavain tõdeb, et spordisaalid ja ujula on rahvast täis, kui päeval täidavad maja koolilapsed, siis õhtud ja nädalavahetused on täiskasvanute päralt. Uued treeningud on NIA, pilates, süvaveeaeroobika, BodyART, pärast aastast pausi jätkab Shindo.
Kõige popim trenn on lastele ujumine, kus treeningrühma pääsemiseks on järjekord. Ka laste jalgpalli treeninguteks ei saa ruumipuudusel uusi gruppe avada. Täiskasvanute seas on vesiaeroobika väga popp. Treenereid on kokku 33 ja juhataja sõnul uusi treeninguid enam tipptundidel juurde ei mahu.
Samas näiteks Training Club alustab hommikul kell 7.15 ja 7.45 – tehakse pool tundi virgutavat üldfüüsilist treeningut, sobib nii meestele kui naistele enne kooli ja tööle minekut.
Ujulas käivitus veevõrkpall, koostööpartner MTÜ Spordipilet Tallinnast tõi väljakukomplekti ja korraldab ujulas võistlusi. Kokkulepe on, et komplekti võib kasutada ka kohalikel ujumistreeningutel ja kehalise kasvatuse tundides ning kui on soovijaid, saab spordikeskus seda välja rentida.
„Ujula kasutajaid ja spordisaalides treenijaid on umbes pooleks. Esmaspäevast reedeni on kella 14-21 maja ikka päris täis. Tipptunnil, kui kapid ja nagid on riideist tulvil, on majas korraga 75-100 inimest. Mõnikord laupäeviti kella 12-16 ajal ja õhtuti pärast ujumistreeninguid võib ka sattuda ajale, kui kedagi teist ujulas pole. Piirame maja kasutust ainult siis, kui on võistlused või muu broneering. Kui rahvast on palju, siis saab administraatorilt järele küsida ning otsustada, kas minna ujulasse või hoopis jõusaali,“ räägib juhataja.
Kuusalu staadioni on avastanud koerasportlased, eelmisel suvel olid koerte võistlused, enne seda käidi koertega harjutamas. Sel aastal toimuvad koerte võistlused taas.
Hinnatõus alates aprillist
Kuusalu vallavalitsus kinnitas Kuusalu Spordikeskuse uued hinnad, mis hakkavad kehtima 1. aprillist. Hinnatõus on kuni 10 protsenti.
Kadri Idavain: „Eelmine hinnatõus oli 1. juulil 2013. Ehkki Kuusalu vald maksab kolm neljandikku spordikeskuse kuludest kinni, tuleks tõsta ka kasutajate osa kulude katmisel. Majas kõik kulub, spordikeskus on töötanud 7 aastat. Ujula tehnosüsteemile on pidevalt vaja uusi osi, tarvis on vahetada kraane, dušše, saunakeriseid ning teha plaatimistöid. Sel aastal vahetame maja välisukse ja saunalavad, staadioni jooksuradadele kanname peale rajad. Oleme juba remontinud saali vahekardinat ja vahetanud saali mõned põrandaliistud. Maja välisseintel on krohvikahjustusi, aeroobikasaalist jookseb hoolimata remontidest aegajalt ikka vesi sisse.“
Ta lisab, et üks murekoht on ka töötajate palgatase, see pole enam motiveeriv: „Miinimumpalga tõusuga kasvavad osade töötajate palgad, aga kui miinimumpalga tõusuga ei kaasne ka teiste töötajate palgatõusu, läheb palgaastmestik proportsioonist välja, aga teised inimesed ei tööta ju halvemini.“
Unustatud asjad
Nagu ka varasematel aastatel, on spordikeskuse töötajad mures, et inimesed unustavad sinna oma asju väga palju: ujumisriideid, rätikuid, prille, ehteid, dresse, jalanõusid, jopesid.
Kadri Idavain: „Me kapivõtmeid unustatakse tagasi anda. Palun tooge ikka tagasi, kui leiate kusagilt taskust!“
Teise olulise soovi suunab ta väikeste laste vanematele: „Palun jälgige ujulas oma lapsi, valveinstruktor küll vaatab ja keelab vajadusel, aga vastutus on ikka vanemal.“
