Põhja-Eesti Rajaleidja nõustas möödunud aastal 2000 noort

4639
Eripedagoog RAMY RANDLAHT Kalesi külast, karjääriinfo spetsialist INGER PÜRJEMA Aegviidust, keskuse juht TAUNO ASUJA Arukülast, keskuse juhi asetäitja LIISA MÄEMETS ja õppenõustamisteenuste koordineerija KAIRI KILP Kaunissaare külast.

Õppenõustamis- ja karjääriteenuseid pakkuva Rajaleidja Põhja-Eesti keskust juhib Aruküla elanik TAUNO ASUJA.

Käes on aeg, kui lõpuklasside noored seisavad valiku ees – on vaja valida ning kinnitada õppeained, kus tuleb sooritada kevadel lõpueksam. Pärast eksameid tuleb teha uusi otsused, kas ja kus jätkata haridusteed, minna välismaale või otse tööle. Niivõrd kaalukate otsuste tegemiseks otsivad noored sageli abi, et selgust saada, millised teed on nende ees avatud ning mis valdkond neile kõige paremini sobib.
Üks abiline noortele on õppenõutamis- ja karjäärikeskus Rajaleidja, mille nõustajaid, käes infomaterjalid, võib praegu koolides üsna sageli kohata. Rajaleidja boks on noortele tuttav ka haridusmessilt Teeviit.
Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse juht, Aruküla elanik Tauno Asuja sõnas, et noorte tagasiside on olnud hea – valikute tegemisel on keskuse spetsialistid aidanud nii koolilõpetajaid, tööotsijaid, õpiraskustega noori, kes saavad keskusest abi nii oma tugevuste-nõrkuste väljaselgitamisel, õppevõimaluste valikul kui ka CV kirjutamisel.
Möödunud sügisel olid sihtasutuse Innove juhitavas Rajaleidja süsteemis muudatused – kui seni olid maakondades eraldi keskused õppenõustamiseks ning karjäärivalikute tegemiseks, siis alates 2014. aasta septembrist on igas maakonnas vaid üks keskus, mis pakub mõlemaid teenuseid. Põhja- Eesti ehk Harjumaa ja Tallinna Rajaleidja keskus asub Tallinna südalinnas Maakri tänaval. Seal asuvad nii kontoriruumid kui erinevate suurustega toad noorte nõustamiseks.
Tauno Asuja kirjeldas, et hakkas Rajaleidjas tööle 2014. aasta aprillis, kui komplekteeriti maakondlike keskuste meeskondi: „See oli Rajaleidjas muutuste aeg ning kindlasti ka paras väljakutse, sest uute keskuste käivitamine nõuab lisaks meeskonna komplekteerimisele ka palju teavitustöö tegemist sihtgrupi hulgas.“
Tallinna keskus on üle Eesti kõige suurem, töötajaid on 44, aga kõik kohad pole veel komplekteeritud. Meeskond on keskuses päris kirju, Tallinnasse on tulnud töötajad viiest varem töötanud keskusest, on ka uusi tegijaid, kes pole varem keskustes töötanud. Ida-Harjust on kollektiivis kümmekond spetsialisti, kes on varem töötanud näiteks Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskuses, mis tegutses Anija mõisas, ning Harjumaa õppenõustamiskeskuse kontoris Tallinnas.
Tauno Asuja rääkis, karjääri- ja õppenõustamisspetsialistide toomine ühe katuse alla on loonud toimiva võrgustiku: „Varem tegutsesid üle Eesti erinevad keskused, kes pakkusid kas õppenõustamismis- või karjääriteenuseid. Neid keskusi, mida rahastati Euroopa sotsiaalfondist, koordineerisid nii MTÜd, linna- või maavalitsused ning isegi osaühingud. Teenuste kvaliteet oli erinev, sest polnud ühtset võrgustikku ega piisavalt personali. Nüüd saame noorte nõustamisse kaasata erineva valdkonna spetsialiste.“
Rajaleidja keskuses pakutava õppenõustamisteenuste eesmärk on eemaldada takistused lapse haridusteelt: „Rajaleidja tuleb appi siis, kui haridusasutustes pakutavad tugimeetmed ei ole kättesaadavad või pole andnud soovituid tulemusi. Keskuse spetsialistid aitavad välja selgitada lapse võimed ja arenguvõimalused ning aitavad ennetada ja lahendada õppimise või käitumisega seotud probleeme. Saame olla abiks õpetajatele, lapsevanematele, haridusasutuses töötavatele tugispetsialistidele ning kohaliku omavalitsuse haridustöötajatele, seega palju tööd on hoopis last ümbritseva tugivõrgustikuga.“
Karjääriteenuseid pakub Rajaleidja noortele vanuses 7-26. Karjääriinfo spetsialist viib nooreni info töökohtadest, tööleminekust, tööturu trendidest, tööandjate ootustest, õppevõimalustest ülikoolides, kutseõppeasutustes  kui ka välismaal. Karjäärinõustaja  on aga abiks noortele, kellel puudub selgus, kas minna edasi õppima, hakata välismaal vabatahtlikuks või suunduda kohe töömaailma.
Tauno Asuja märkis, et kõige olulisemal teelahkmel on 9. ja 12. klasside noored: „Käime rääkimas peamiselt lõpuklassides, sest selles vanuses noored otsivad noored kõige rohkem vastuseid oma tuleviku kohta. Koolidesse kutsutakse meie spetsialiste üsna sageli ning rääkima erinevas vanuses lastele, ka algklassides on võimalik karjääriteemadel rääkida. Möödunud aastal septembrist detsembrini pakkusime karjääriteenuseid 300 korral, nendest said osa üle 2000 noore.“
Kõige rohkem tööd on keskuse juhi sõnul septembrist aprillini: „Suvel on veidi rahulikum, kuid ka siis on noori, kes pole pääsenud õppima oma soovitud erialaladele ning viimasel hetkel on vaja teha uusi otsuseid. Põhifookus jääb aga õppeaasta sisse, kui noortel on oma soovide selgitamise aeg ning lõpueksamite valimine.“
Ta lausus, et spetsialistidel on kõige keerulisem leida kontakti põhikooliõpilastega: „Tuleb olla loov ning kasutada erinevaid meetodeid vastavalt sellele, kuidas on klass meelestatud. Tavaliselt ei ütle me oma spetsialistidele ette, mis viisil tuleks noorele läheneda, kuid alustada tuleks sellest, et leida üles noore tugevused ja nõrkused, ambitsioonid ja hobid. Need teadmised loovad baasi, millest saab edasi minna.“
Noored leiavad tee Rajaleidjani eelkõige kooli kaudu: „Kui spetsialist käib koolis rääkimas, ütleb ta, et alati on võimalik tulla ka meie juurde keskusesse, et saada individuaalset nõustamist. Tullakse väga erinevate teemadega, uuritakse, kuidas koostada CVd, kuidas saada välismaale vabatahtlikuks. On neid, kellel on oma tuleviku suhtes kindlam visioon, aga ka noori, kellel pole oma soovidest üldse ettekujutust.“
Põhja-Eesti Rajaleidja käib nii Tallinna eliitikoolides kui Harjumaa väikestes maakoolides, keskuse juhi sõnul maa- ja linnanoortel märgatavaid erinevusi pole ning probleemid on sarnased: „Pigem on erinevused kooli juhtkondades – kuidas koolides karjääriteemasid käsitletakse ning kui oluliseks neid peetakse. Üldiselt on koolijuhid meid hästi vastuvõtnud ning teeme koostööd.“
Ta märkis, et välja on kujunemas koostöö ka ettevõtetega: „Noori ja ettevõtteid me käsipidi kokku ei vii, töökohtade vahendamine pole meie valdkond. Küll aga soovime soodustada ettevõtete ja noorte omavahelist koostööd, kutsudes ettevõtete juhte koos meie meeskonnaga koolidesse kaasa õpetades noortele, kuidas luua ettevõtetega kontakti, milliseid isiksuseomadusi tänapäeva ettevõtjad hindavad ning kuidas käituda tööintervjuudel.“
Keskuse töötajad Ramy Randlaht Raasiku vallast Kalesi külast ning Kairi Kilp Anija valla Kaunissaare külast rääkisid, et ühises keskuses töötada on palju lihtsam: „Väljakutseid on küll palju, kuid oleme kõik koos. Naistekollektiivis peab kindlasti olema tugev pealõvi, kes kollektiivi koos hoiab. Koostööd soodustab, et meil on erineva taustaga spetsialistid, kes on töötanud nii koolides kui lasteaedades.“
Rajaleidja teenused on sihtgrupile tasuta.