Kuusalu vallale kuuluva Kuusalu Soojus OÜ nõukogu otsustas kolmapäeval, 16. aprillil toimunud koosolekul teha vallavalitsusele ettepaneku tellida valla soojamajanduse arengukava uuendamine ja arvestada selle koostamisel konkurentsiameti ettepanekutega. Erilist tähelepanu tuleks arengukava koostamisel pöörata konkurentsiameti soovitatud kuluefektiivsusele, samuti kaaluda Kuusalu Soojuse soojatootmise üleandmist suuremale võrguettevõttele, ka kaugkütte otstarbekust Kuusalu ja Kolga asulates.
Soojamajanduse arengukava peaks valmima sügiseks ja vallavolikogu võiks selle kinnitada aasta lõpuks, leidis nõukogu. Seoses soojamajanduse arengukava tellimisega tuleb vallavalitsusel kavandada valla lisaeelarvesse selle jaoks raha.
Kuusalu Soojuse nõukogu esimees Raul Valgiste ning liikmed Urmas Kirtsi, Kalmer Märtson, Ranno Pool ja Kair Tammel arutasid soojamajanduse arengukava teemat seoses konkurentsiametilt vallavanemale ja Kuusalu Soojusele saadetud kirjaga, milles selgitati ettevõtte uue soojahinna kooskõlastamise venimist. Nõukogu koosolekul osalesid ka Kuusalu Soojuse tegevjuht Kalle Küngas ja Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt.
Sõnumitooja kirjutas konkurentsiameti kirjast eelmise nädala lehenumbris ilmunud loos „Kuusalu Soojuse uued vee- ja kanalisatsioonihinnad“.
Kuusalu Soojuse nõukogu esimees Raul Valgiste ütles pärast kolmapäevast koosolekut lehele, et soojatootmise teeb ettevõttele kallimaks hakkepuidu ebaühtlane kvaliteet – hakkepuidu suunamisel transportööride ja konveierite kaudu kateldesse tekivad suurte puu- ja jäätükkide tõttu sageli ummistused. See põhjustab rikkeid ja tehnikute väljasõite, neid aitaks vältida parema kütuse kasutamine.
Paar aastat tagasi käis Raul Valgiste sõnul üks suurem võrguettevõte Kuusalu katlamaja olukorraga tutvumas, kuid Kolga katlamaja vastu huvi ei tundnud: „Arutasime nõukoguga, et Eestis on praegu neli ettevõtet, kellega võiks katlamajade opereerimise üleandmisest rääkida – OÜ SW Energia, OÜ N.R. Energy, AS Utilitas Eesti ja Adven Eesti OÜ. Samas ei pruugi suurem teenusepakkuja tähendada alati tarbijale soodsamat hinda. Näiteks on N.R. Energy Loksa piirkonnas sooja hind kõrgem kui Kuusalus ja Kolgas. Samas SW Energia toodab ise ka hakkepuitu ja kontrollib selle kvaliteeti.“
Ta märkis, et 20 aastat tagasi analüüsiti kaugkütte efektiivsust Kolgas, see osutus kõige sobivamaks, nüüd võib olla olukord teine.
„Uurida tuleb ka, kuidas mõjutaks soojatootmise üleandmine vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasuvust Kuusalu Soojuses. Alates maist on Kuusalu valla kolmes alevikus ja 15 külas joogivee ühtne hind 3 eurot kuupmeetri eest. Suurem vee-ettevõte võib kehtestada piirkonniti eri hinnad, alevikes võiks joogivee hind olla küll 2 eurot, aga väiksemates külades tõusta kuni 10 euroni kuupmeetri eest,“ lisas nõukogu esimees.
