Kuusalu rahvamaja 105 – rongkäik, kontsert ja näitus

4022

Kuusalu rahvamaja sünnipäev langeb kokku lauritsapäevaga – karskusselts Seeme avas rahvamaja 10. augustil 1905.


Sünnipäevakontsert toimus Kuusalu rahvamaja taga, selleks oli tellitud lava ja tantsupõrand.

Nagu ka 100. sünnipäeval, algas pidupäev seekord samuti rongkäiguga. Laupäeval, 14. augustil kogunesid Veljo Tormise Kultuuriseltsi egiidi all tegutsevad taidluskollektiivid enne kella 17 Kuusalu tervisekeskuse ette. Kuusalu pasunakoori pillilugude ja mõnede pealtvaatajate tervitushüüete saatel mindi rongkäiguga rahvamaja juurde.

Rahvamaja taha oli üles seatud suur telk ja tantsulava, publiku jaoks pandud pingid. Kohaletulnuid tervitas Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatuse liige Melika Kindel. Seejärel pidas peokõne Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, kes sõnas, et Kuusalu rahvamaja on kui sümbol, mida iseloomustavad märksõnad koostöö, eestlus, rõõm. Ta kiitis, et nii vallarahvas kui ka rahvamaja on hea tervise juures ning hakkamist täis ja tänas kõiki neid, kes on aidanud rahvamaja elus hoida – endisi ja praegusi isetegevuslasi ning rahvamaja juhatajaid. Vallavanem kinkis rahvamaja perenaisele Maarika Rohile lilled.

EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas lausus, et usub, Kuusalu rahvas hoiab ühte, seda näitab laupäevane pidupäev ja on näidanud ka kogu möödunud nädal: „Hoidkem ühte ning hoidkem seda, mis meil on. Olgu õnnistatud see maa ja ühtehoidjad.”

Kontsert koos lõbusate vahetekstidega
Veljo Tormise Kultuuriseltsi eelmisse juhatusse kuulunud Triin Jõeleht kirjutas kontserdi numbrite vahele tekstid rahvamaja ajaloost ja ka lavale astunud esinejate kohta, kasutades Endel Vaherma materjali „Kuusalu kultuurielu kroonika” ning taidlejate räägitud lugusid. Neid lugesid ette teadustajad Väino Esken ja Viive Marnat.

Alustuseks esinesid Kuusalu ühendkoor ja kõik rahvatantsijad,  kõlas Karl-August Hermanni „Kungla rahvas”. Juhatas Taavi Esko, tantsujuht oli Karin Soosalu.

Seejärel laulis Kuusalu meeskoor, dirigeeris Ene Järvik. Järgnes Kuusalu pasunakoor Ott Kase dirigeerimisel. Kuusalu segarahvatantsurühm Kabujalake, mida juhendab Eelika Krasmus, kutsus pärast „Memme-taadi polkat” tantsumängu jaoks lavale rahvast publiku seast.

Siis tantsisid Kuusalu keskkooli rahvatantsuneiud ja 7.-9. klassi segarühm, keda juhendab Krista Kukk. Breiktantsupoisid Tõnis ja Madis Bender ning Jaak Laanpere näitasid enda oskusi. Laulis memmede ansambel Mare Russaku juhendamisel. Vanaemade tantsurühm Tiiud tutvustas Kuusalu kihelkonnast üles kirjutatud „Labajalgade“ variante, tantsud seadis Tiiu Aasa. Naiskoor Kadri laulis Krista Kuke juhendamisel. Tantsis Ilme Laagrikülli juhendatav naisrühm Viimikud. Kolga-Kuusalu kammerkoor esitas Veljo Tormise „Sangaste mängud”, dirigeeris Taavi Esko. Ka Kolga segarahvatantsurühm tegi koos publikuga tantsumängu, rühma juhendab Karin Saarma. Enne lõpuloona kõlanud „Põhjamaad” esines Kuusalu folgirühm Tiiu Aasa juhendamisel.

Meeskoori kohta pajatasid teadustajad, kuidas 1992. aastal bussiga läbi Leningradi Soome Tamperesse sõites puistas Soome toll Venemaalt tulevaid busse, kontrolliti, kui palju on viina kaasa võetud. Meeskoori bussist saadi üks pudel ning mehed seletasid, et muu on juba joodud. Tolli­ametnik soovitas ülejäägi ise metsas maha valada ja metsapeatuste ajal seda ka tehti.

Viimikute kohta kõlanud jutt oli sellest, kuidas Soome laulupeole mindi rühma kunstiliselt kujundatud lipuga, kuid soomlased ei osanud rongkäigus nime välja lugeda ning hüüti „Elagu Rihmikud!” ja ka „Elagu Vihmikud!”.

Meenutati ka seda, kuidas Kuusalu kolhoosi ehitajad tulid Sotšist ning Peeter Kivimäe oli organiseerinud neile lennujaama Kuusalu pasunakoori vastu.

Rahvamaja õnnitlesid Kolgaküla Kultuuriseltsist Kaisa Linno ja Kalle Aasrand. Tormise seltsi juhatus tänas väikeste meenetega kõikide isetegevusringide juhte, ka käsitööringi „Koostegemise rõõm” eestvedajat Kerli Kostritskit.

Pärast kontserti oli rahvamajas CD „Vanad viisid uuel häälel” tutvustus. Plaadi saamisloost rääkis Triin Jõeleht. Kohalikud lauljad esitasid mitu plaadile salvestatud Kuusalu kihelkonna regilaulu. CDst ja selle valmimisest saab lähemalt lugeda järgmises lehenumbris. Plaati on võimalik osta rahvamajast, see maksab 150 krooni.

Rahvamaja teisel korrusel sai vaadata näitust isetegevusringide toimetamistest enne ja praegusel ajal. Õhtu lõppes simmaniga, esinesid Lahemaa Rahwamuusikud.


Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatus: KADRI IDAVAIN, ULVE MÄRTSON, MELIKA KINDEL, KELLY POOPUU ja MARJU JAANIMÄE.

Kohv ja kook rahvamaja toetuseks
Kontserdi algusest kuni simmani lõpuni müüdi Veljo Tormise Kultuuriseltsi liikmete küpsetatud kooke ning ka teed ja kohvi, saadud raha läheb rahvamaja toetuseks. Enamiku ajast oli letis juhatuse liige Kadri Idavain, teda aitasid köögis juhatuse liikmed Ulve Märtson, Marju Jaanimäe ja Kelly Poopuu.

Ulve Märtson rääkis, et nädal varem olid rahvamaja vana osa värvimise talgud, värvijaid kogunes 34. Maja sai ühe päevaga värske väljanägemise, alustati kell 10 ja lõpetati kell 18.

Seltsi liikmetel, kel polnud võimalik värvimisel abis olla, paluti küpsetada kontserdipäevaks kooke. Küpsetasid Tiiu Šelemba, Aale Kiigske, Eha Kippar, Elina Aasa, Saima Sõstar, Kadri Idavain ja Ulve Märtson. Müügist saadi kokku 1642 krooni. Korjanduskasti annetasid peolised 935 krooni.

Eelmine artikkelPühapäeva õhtune äike
Järgmine artikkelÜhtelaulmisel Arukülas ja Anijal oli kokku ligi 400 inimest