
Kuusalu 151aastane pasunakoor tervitab oma publikut 1870. aastal mängitud kõige esimese looga, Johann Crügeri „Oh võtkem Jumalat“.
Kuusalu pasunakoori 150. sünnipäeva kontsert jäi koroonaviiruse suurenenud leviku tõttu taas ära.
Kuusalu pasunakoor on Eestis üks vanimaid tegutsevaid orkestreid, esimene avalik esinemine oli 1870. aasta 19. oktoobril vana kalendri järgi ehk uue kalendri järgi novembri alguses. Esmalt pidi 150. sünnipäeva pidulik kontsert toimuma aasta tagasi sügisel, kuid koroonapandeemia pärast lükati edasi tänavu sügisesse, laupäevale, 30. oktoobrile. Veel möödunud nädala alguses lootsid korraldajad, et seekord juubelikontsert ära ei jää, ehkki ühise tordisöömise plaanist loobuti. Ent nädala keskel otsustati kogu kontsert ära jätta, sest koroonaviirusesse nakatunuid lisandus kogu riigis järjest enam ning Kuusalu vald on nakatunute suhtarvu poolest Eestis pingerea eesotsas.
Kuusalu pasunakoori dirigent Ott Kask kommenteerib, et laval oleks esinenud kokku sadakond muusikut. Plaan oli esitada osa kontserdikavast koos Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestriga. Kaasatud olid lauljad ja pillisolistid, pasunakoori ja Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli vilistlased ning õpetajate ansambel, noorte folkansambel Uurikad. Esinema pidi ka Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli kõige nooremate puhkpilliorkester, kus mängivad 10-11 aastased õpilased.
„Sünnipäevakontsert oli plaanis teha suurele juubelile väärsiliselt, tegime põhjaliku eeltöö. Loodan, et kevadel, märtsis või aprillis, kui koroonaolukord leeveneb ja avaneb võimalus, suudame selle siiski suures osas samas mahus publiku ette tuua,“ lausub ta.

Päris ära siiski juubeli tähistamine ei jäänud. Pasunakoor kogunes reede, 29. oktoobri õhtul. Esmalt tehti traditsiooniline ühine käik Kuusalu kalmistule, pasunakoori ühe asutaja Jakob Priimanni hauale viidi pärg ja süüdati küünlad. Edasi läksid muusikud Kuusalu rahvamajja, kus toimus kahe muusikapala salvestus. Filmis Raul Valgiste Kuusalu Kroonikast. Orkester mängis videosse marsiseade Leo Normeti palast „Puhkus Viljandis“ ja Kuusalu pasunakoori kõige esimese loo, Johann Crügeri „Oh võtkem Jumalat“. Seda koraali mängis nelja mehega puhkpilliorkester Kuusalu kiriku ukse ees 150 aastat tagasi, et tervitada leerilapsi. Aasta varem oli olnud esimene üldlaulupidu, mis andis peol osalenud meestele tõuke orkestri asutamiseks.
Salvestatud palad leiab Kuusalu Kroonika Facebooki lehelt.
Marsiviisi „Puhkus Viljandis“ videot näidati suurel ekraanil pühapäeval, 31. oktoobril Kuusalu rahvamajas noodivihiku „Maakondade marsiviisid“ esitlusel. Noodivihiku andis välja MTÜ Puhkpillimuusika Koda, mille liige on ka dirigent Ott Kask.
Ta selgitab: „Marsivihikus on 15 marsiviisi, mis esindavad Eesti kõiki maakondi. Harjumaad esindab „Kuusalu pulmamarss“. On uusi lugusid ja tuntud viiside marsiversioone. Tegin Leo Normeti tuntud laulule „Puhkus Viljandis“ seade mis kõlaks vähemalt kohati sarnaselt Ülo Raudmäe loodud originaalseadele suurele orkestrile. Lugu on pärit Boris Kõrveri ja Leo Normeti operetist „Hermese kannul“. Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester oli laupäeval ja pühapäeval Kuusalu rahvamajas loomingulises laagris ning pidi esinema laupäeval meie juubelikontserdil ja pühapäeval noodivihiku esitlusel. Meie pasunakoori ülesanne oli esitlusel mängida „Puhkus Viljandis“, aga asendasime selle esituse videoga.“
Reedeõhtuse kokkusaamise ja salvestuse kohta lausub dirigent, et see oli orkestrile väga vajalik, sai koos kooki süüa ja oma väikeses ringis juubelit tähistada.
Salvestusel osalesid Kuusalu pasunakoori 20 muusikut, suuremate esinemiste ajal on koosseis suurem.
Ott Kask: „Mul on väga hea meel, et Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide kooli ja pasunakooris mänginud vilistlased on nõus panustama kodukoha muusikaellu ja tulema meiega koos esinema suurematel kontsertidel: Samuel Jalakas, Allan Järve, Sander Valdmaa, Sten Valdmaa, Indrek Varend, Marko Kask ja teised. Rõõmu teeb ka see, et me orkestris on noori ja seda tänu kunstide koolile, mille orkester on meie järelkasv ja järjepidevuse kasvulava. Tahtsime juubelikontserdiga näidata, kus olid 150 aastat tagasi ärkamise ajal alguse Kuusalu kultuurielu juured ja kuhu oleme selle ajaga jõudnud.“