Kuusalu noorte malevas sai nii mängida kui mõelda

2181
Andineemel toimus maleva merepäev. Foto Kuusalu noortekeskus

Kui veel eelmistel suvedel kandis noorteüritus töö- ja puhkelaagri nime, siis nüüdseks on seadusemuudatusega alles kaks võimalikku vormi – laagrid ja malevad.

Kuusalu noorte malev kestis kaks nädalat ning registreeritud oli 60 last. Malevaliste keskmine vanus oli 9-10 aastat. Suurem osa tegevusest toimusid Kuusalu noortekeskuses, Kolga noortekeskuses ja nende lähiümbruses. Kolga rühmas oli 13 last ja nendega tegeles Maarja Orusalu.

Kuusalu noortekeskuse juhataja Mari Paenurm rääkis, et töö- ja puhkelaagri mõistet enam ametlikult ei eksisteeri: „On lühiajalised projektlaagrid ja püsilaagrid ning malevad, kus tehakse ka tööd. Registreerisime ka ennast malevaks, kuid üle 13aastasi registreerus sedavõrd vähe, et eraldi tööd me neile ei otsinud. Kutsusime noori gruppe juhtima ning maleva käigus vastutusrikkamaid ülesandeid võtma. Seega oleks võinud maleva uuesti ka laagriks nimetada, aga otsustasime seda liigse segaduse vältimiseks mitte teha.“

Mari Paenurm: „Alla 13-aastastel lastel on lubatud teha vaid teatud töid, näiteks jagada reklaammaterjale või osaleda näitemängus. Samal ajal tööd, mis varasemalt tehtud, näiteks marjade korjamine, heakorratööd, on lubatud vanematele.“

Mari Paenurm lausus, et noorte tööharjumused ei pruugi välja kujuneda: „Mõnes mõttes on see kurb, sest kui lapselt võetakse võimalus porgandite rohimise eest raha teenida, siis pole kindel, kas tal vanemaealisena üldse enam tööhuvi on. Mitmed vanemad ei soovinudki oma last enam malevasse tuua, kui kuulsid, et töövõimalust pole.“

Talgukorras koristati noortekeskusi ning valmistati ette lauritsapäevapidustuste platsi. Muud malevategevused olid Mari Paenurme sõnul mängulised või vaimsed:  „Malevas saame me kokku köita eri valdkondi ja pakkuda uusi kogemusi, mis kooliprogrammis oma kohta veel leidnud pole.”

Järgmisel aastal plaanib Mari Paenurm teha koostööd Eesti õpilasmalevaga: „Tavaliselt tulevad linnanoored suvel maale. Tahame läbi rääkida valla ettevõtjate või talupidajatega ning Eesti õpilasmalevaga, et leida meie tööealistele kohti õpilasmalevas, aga anda ka meie piirkonnast kohti, kus tööd saaks teha. Kutsungi üles tööandjaid endast noortekeskustele märku andma.“

Selle aasta maleva programmi mahtusid näiteks pärandipäev ning mere- ja loodushoiupäev, tutvumine noorteorganisatsiooniga TORE, noorkotkastega ja kodutütardega. Lisaks käidi vallamajas uudistamas vallavalitsuse tööd ning peeti fotojahti. Malev lõppes Ida-Eesti ekskursiooniga.

Malevalised Kaur Andro Orgusaar, Simon Sarap ning Ken Kristjan Kirsiste kinnitasid üksmeelselt, et maleva parim osa oli fotojaht, mille käigus sai pildistada näiteks tühje pudeleid Kordejaani platsil. Kiideti ka lükkepiljardit, laagris leiutatud uut mängu. Poisid lisasid, et laager võiks kindlasti kauem kesta.

Kärt Kirsimaa, Anne-Grete Kuuskmann ning Sigrid Sillaste kiitsid, et lisaks fotojahile oli malevas tore ka meisterdada, ühismänge mängida ning rannast asju otsida. Elina ja Andres Puusepp rääkisid, et lisaks põnevatele tegevustele leidsid nad maleva käigus palju uusi sõpru.

Mari Paenurm lausus, et peale laste vaba aja sisustamise tunnustavad vanemad ka seda, et lapsed on päeval hoitud: „Tasu ühe lapse kohta oli 25 eurot, mille sees olid kahe nädala söögikorrad ning väljasõidud. Kui perest osales malevas rohkem lapsi, oli nende tasu väiksem. Lasterikkus võiks olla ka sel viisil toetatud.“

Kuusalu noorte malevat aitasid korraldada Karl Kuuseoja, Peeter Paenurm ning Pille Pürg.