Kuu­sa­lu, Muuk­si, Keh­ra ja Lok­sa pu­na­mo­nu­men­did on ära vii­dud

Möö­du­nud ja üle­möö­du­nud nä­da­lal vii­sid kait­se­mi­nis­tee­riu­mi tel­li­tud töö­me­hed Keh­rast, Kuu­sa­lust ja Lok­salt ära nõu­ko­gu­de sõ­ja­väe­las­te auks püs­ti­ta­tud mä­les­tus­sam­bad.

Keh­ra par­gis jõeäär­sel plat­sil asu­nud sam­mas tõs­te­ti kraa­na­ga veoau­to kas­ti ja sõi­du­ta­ti mi­ne­ma nel­ja­päe­val, 6. ap­ril­lil.

Kuu­sa­lust vii­di Kur­si ja Ku­pu tee va­he­li­sel met­sa-alal rah­va­ma­ja lä­he­du­ses paik­ne­nud mo­nu­ment ära ree­del, 7 ap­ril­lil. Sa­mu­ti on pu­na­mo­nu­ment vii­dud Kuu­sa­lu val­last Muuk­si kü­last Kesk­kü­la ta­lu maalt.

Lok­sal üle jõe Män­ni tä­na­va al­gu­ses asu­nud mo­nu­men­di jä­rel käi­di tei­si­päe­va, 11. ap­ril­li hom­mi­kul.

Kõik ne­li koh­ta jäid töö­mees­test ma­ha kor­ras­ta­tult, ase­me­le on pan­dud nii Keh­ras, Kuu­sa­lus, Muuk­sis kui ka Lok­sal neut­raal­ne haua­tä­his – tu­me ki­vi­alus koos tahv­li­ga, mil­lel on kir­jas „Tei­se maail­ma­sõ­ja ohv­rid“.

Punamonumendid olid püs­ti­ta­tud nõu­ko­gu­de sõ­ja­väe­las­te ühis­hau­da­de­le. Vas­ta­valt kait­se­mi­nist­ri väl­ja an­tud käsk­kir­ja­le tu­leb tei­ses maail­ma­sõ­jas lan­ge­nu­te säil­med sõ­ja­hau­da­dest-mat­mis­pai­ka­dest üm­ber mat­ta oma­va­lit­sus­te­ga kok­ku le­pi­tud kal­mis­tu­te­le.

Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et on üm­ber­mat­mi­se kü­si­mu­ses su­hel­nud Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi töö­ta­ja­ga, kel­lelt kuu­lis, et en­ne jaa­ni­päe­va se­da te­ge­ma ei ha­ka­ta, täp­set ae­ga ei tea. Ka Kuu­sa­lu val­la­ma­jast öel­di, et üm­ber­mat­mi­se koh­ta konk­reet­se­mat in­fot po­le.

Toi­me­tus kü­sis sa­ma Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­milt. In­fo- ja tu­run­dus­juht Sand­ra Nii­ne­puu vas­tas, et prae­gus­te plaa­ni­de ko­ha­selt en­ne jaa­ni­päe­va töö­järg sin­na ei jõua: „Kõi­gis nel­jas ko­has paik­neb sõ­ja­haud. Ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se taot­lu­se alu­sel on sõ­ja­hau­da­de ko­mis­jon tei­nud ot­su­se Keh­ra, Kuu­sa­lu ja Muuk­si hau­da­de üm­ber­mat­mi­seks. Lok­sa ei ole üm­ber­mat­mist taot­le­nud, see­ga se­da prae­gu plaa­nis ei ole. Käe­so­le­val nä­da­lal on Har­ju­maal ka­vas veel asen­da­da pu­na­mo­nu­ment neut­raal­se haua­tä­hi­se­ga Ko­se ale­vi­kus ja Ra­va kü­las. Te­gu on sa­mu­ti sõ­ja­hau­da­de­ga, mil­le üm­ber­mat­mi­se ot­sus on teh­tud.“

Ani­ja val­la­va­ne­ma sõ­nul vii­di mo­nu­ment Keh­rast vaik­selt, sel­le ka­du­mist mär­ga­ti ja val­la­maj­ja jõu­dis in­fo mi­tu päe­va hil­jem. Lin­nae­la­ni­ke reakt­sioon toi­mu­nu­le on ol­nud ta­sa­kaa­lu­kas, prob­lee­me po­le tek­ki­nud, kin­ni­tas ta.

Ka Kuu­sa­lu pu­na­mo­nu­men­di ära­vii­mi­ne su­jus vaik­selt, se­da kuul­sid-nä­gid lä­hi­mad naab­rid, kel­le hin­nan­gul oli see õi­ge te­gu.

Lok­sal pu­na­sam­ba ära­vii­mi­ne te­ki­tas jä­re­le­hüü­deid ja aru­te­lu­sid ko­ha­li­kes Fa­ce­boo­ki-võr­gus­ti­kes. Üks Män­ni tä­na­va ela­nik, kes oma ni­me ei soo­vi­nud le­he­loos aval­da­da, kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ena­mi­kul seal­se­tel naab­ri­tel on hea meel, aga oli ka kur­vas­ta­jaid ning mit­mel päe­val sõi­de­ti au­to­de­ga ko­ha­le se­da pai­ka vaa­ta­ma. Ta li­sas, et rau­daia­ga ümb­rit­se­tud hauap­lat­si on hool­da­nud Lok­sa pen­sio­nä­ri­de ühen­dus Kom­pass. Roh­kem on seal rah­vast ol­nud igal aas­tal 9. mail.

Lok­sa mo­nu­ment püs­ti­ta­ti 1952. aas­tal nõu­ko­gu­de mii­ni­rist­le­ja Karl Marx pom­mi­ta­mi­sel lan­ge­nud me­re­väe­las­te ühis­haua­le. Aja­looü­ri­ku­te jär­gi on sin­na mae­tud 32 sõ­ja­väe­last. Lok­sa sa­da­mas ol­nud sõ­ja­laev Karl Marx sai vi­gas­ta­da 8. au­gus­til 1941 toi­mu­nud pom­mi­rün­na­ku ta­ga­jär­jel.

Keh­ra mo­nu­ment ra­ja­ti 1946. aas­tal, seal­ses­se ühis­hau­da on mae­tud ja üm­ber mae­tud met­sa­ven­da­de­ga või­del­nud ini­me­sed Keh­rast ja kü­la­dest, kok­ku 16 lan­ge­nut.

Kuu­sa­lu mä­les­tus­sam­mas oli püs­ti­ta­tud 1964. aas­tal, ühis­hau­da on muin­sus­kait­se and­me­tel mae­tud nõu­ko­gu­de ar­mee 36 sõ­ja­väe­last, kes huk­ku­sid tei­ses maail­ma­sõ­jas.

Muuk­sis on Kesk­väl­ja ta­lu põl­lul 13 nõu­ko­gu­de sõ­ja­me­he ühis­haud, nad lan­ge­sid 1941 au­gus­tis.

Ju­ba mul­lu sü­gi­sel vii­di ära Kuu­sa­lu val­las Tsit­res asu­nud fan­toom-mä­les­tus­ki­vi, mis oli pü­hen­da­tud sõ­ja­kan­ge­la­se­le Pjotr Ro­dio­no­vi­le, kes huk­kus Mol­do­vas. Nõu­ko­gu­de Lii­dus oli mi­tu te­ma­ni­me­list pii­ri­val­ve­kor­do­nit. Esial­gu oli sõ­ja-aja­look­lu­bil Front Li­ne plaa­nis Ro­dio­no­vi su­gu­las­te pal­vel toi­me­ta­da see mä­les­tus­sam­mas nei­le, kuid jäi ära. Ku­na sam­mas asus RMK maal, tei­sal­da­ti see ja pu­rus­ta­ti RMK tel­li­mu­sel.

Ka Ki­vi­loo mä­les­tus­mär­ki po­le enam Raa­si­ku val­las Pe­ri­la-Jä­ne­da maan­tee ää­res mul­lu sü­gi­sest. Sam­mas ee­mal­da­ti trans­por­dia­me­ti tel­li­mu­sel ning on hä­vi­ta­tud. See oli püs­ti­ta­tud 1941. aas­ta su­vel la­hin­gus lan­ge­nud pu­na­väe­las­te auks. Mä­les­tus­sam­mas pai­gal­da­ti 1960nda­tel aas­ta­tel, eri­ne­valt ta­va­pä­ras­test viis­nur­ga­ga ku­jun­da­tud pu­na­mo­nu­men­ti­dest olid sel­le tei­nud kunst­ni­kud – skulp­tor Ju­han Raud­sepp ja kunst­nik Ott Kan­gi­las­ki.