
Möödunud ja ülemöödunud nädalal viisid kaitseministeeriumi tellitud töömehed Kehrast, Kuusalust ja Loksalt ära nõukogude sõjaväelaste auks püstitatud mälestussambad.
Kehra pargis jõeäärsel platsil asunud sammas tõsteti kraanaga veoauto kasti ja sõidutati minema neljapäeval, 6. aprillil.

Kuusalust viidi Kursi ja Kupu tee vahelisel metsa-alal rahvamaja läheduses paiknenud monument ära reedel, 7 aprillil. Samuti on punamonument viidud Kuusalu vallast Muuksi külast Keskküla talu maalt.
Loksal üle jõe Männi tänava alguses asunud monumendi järel käidi teisipäeva, 11. aprilli hommikul.
Kõik neli kohta jäid töömeestest maha korrastatult, asemele on pandud nii Kehras, Kuusalus, Muuksis kui ka Loksal neutraalne hauatähis – tume kivialus koos tahvliga, millel on kirjas „Teise maailmasõja ohvrid“.
Punamonumendid olid püstitatud nõukogude sõjaväelaste ühishaudadele. Vastavalt kaitseministri välja antud käskkirjale tuleb teises maailmasõjas langenute säilmed sõjahaudadest-matmispaikadest ümber matta omavalitsustega kokku lepitud kalmistutele.
Anija vallavanem Riivo Noor ütles Sõnumitoojale, et on ümbermatmise küsimuses suhelnud Eesti Sõjamuuseumi töötajaga, kellelt kuulis, et enne jaanipäeva seda tegema ei hakata, täpset aega ei tea. Ka Kuusalu vallamajast öeldi, et ümbermatmise kohta konkreetsemat infot pole.
Toimetus küsis sama Eesti Sõjamuuseumilt. Info- ja turundusjuht Sandra Niinepuu vastas, et praeguste plaanide kohaselt enne jaanipäeva tööjärg sinna ei jõua: „Kõigis neljas kohas paikneb sõjahaud. Kohaliku omavalitsuse taotluse alusel on sõjahaudade komisjon teinud otsuse Kehra, Kuusalu ja Muuksi haudade ümbermatmiseks. Loksa ei ole ümbermatmist taotlenud, seega seda praegu plaanis ei ole. Käesoleval nädalal on Harjumaal kavas veel asendada punamonument neutraalse hauatähisega Kose alevikus ja Rava külas. Tegu on samuti sõjahaudadega, mille ümbermatmise otsus on tehtud.“

Anija vallavanema sõnul viidi monument Kehrast vaikselt, selle kadumist märgati ja vallamajja jõudis info mitu päeva hiljem. Linnaelanike reaktsioon toimunule on olnud tasakaalukas, probleeme pole tekkinud, kinnitas ta.
Ka Kuusalu punamonumendi äraviimine sujus vaikselt, seda kuulsid-nägid lähimad naabrid, kelle hinnangul oli see õige tegu.
Loksal punasamba äraviimine tekitas järelehüüdeid ja arutelusid kohalikes Facebooki-võrgustikes. Üks Männi tänava elanik, kes oma nime ei soovinud leheloos avaldada, kommenteeris Sõnumitoojale, et enamikul sealsetel naabritel on hea meel, aga oli ka kurvastajaid ning mitmel päeval sõideti autodega kohale seda paika vaatama. Ta lisas, et raudaiaga ümbritsetud hauaplatsi on hooldanud Loksa pensionäride ühendus Kompass. Rohkem on seal rahvast olnud igal aastal 9. mail.

Loksa monument püstitati 1952. aastal nõukogude miiniristleja Karl Marx pommitamisel langenud mereväelaste ühishauale. Ajalooürikute järgi on sinna maetud 32 sõjaväelast. Loksa sadamas olnud sõjalaev Karl Marx sai vigastada 8. augustil 1941 toimunud pommirünnaku tagajärjel.
Kehra monument rajati 1946. aastal, sealsesse ühishauda on maetud ja ümber maetud metsavendadega võidelnud inimesed Kehrast ja küladest, kokku 16 langenut.
Kuusalu mälestussammas oli püstitatud 1964. aastal, ühishauda on muinsuskaitse andmetel maetud nõukogude armee 36 sõjaväelast, kes hukkusid teises maailmasõjas.
Muuksis on Keskvälja talu põllul 13 nõukogude sõjamehe ühishaud, nad langesid 1941 augustis.
Juba mullu sügisel viidi ära Kuusalu vallas Tsitres asunud fantoom-mälestuskivi, mis oli pühendatud sõjakangelasele Pjotr Rodionovile, kes hukkus Moldovas. Nõukogude Liidus oli mitu temanimelist piirivalvekordonit. Esialgu oli sõja-ajalooklubil Front Line plaanis Rodionovi sugulaste palvel toimetada see mälestussammas neile, kuid jäi ära. Kuna sammas asus RMK maal, teisaldati see ja purustati RMK tellimusel.
Ka Kiviloo mälestusmärki pole enam Raasiku vallas Perila-Jäneda maantee ääres mullu sügisest. Sammas eemaldati transpordiameti tellimusel ning on hävitatud. See oli püstitatud 1941. aasta suvel lahingus langenud punaväelaste auks. Mälestussammas paigaldati 1960ndatel aastatel, erinevalt tavapärastest viisnurgaga kujundatud punamonumentidest olid selle teinud kunstnikud – skulptor Juhan Raudsepp ja kunstnik Ott Kangilaski.