Kuusalu laadad ei toimuks kahe TIIUTA

2371
Kuusalu laatade raudvara ning põhijõud on algusest peale TIIU AASA ja TIIU LEPNURM.

TIIU AASA ja TIIU LEPNURM on Kuusalu jõululaata korraldanud 11 ja mailaata 16 korda.

Kuusalu rahvas ja paljud ka kaugemalt arvestavad oma käikude planeerimisel, et detsembri teisel pühapäeval tuleb Kuusalu rahvamajas jõululaat ning 1. mail mailaat.
Tänavune jõululaat oli väga rahvarohke, tipp­ajal täitsid autod Kuusalu Keskväljaku vabad teeääred ja ka kogu kalmistuesise platsi. Kohati oli laadalisi liigagi palju, rahvamajas hakkas kitsas.
Peakorraldajad Tiiu Aasa ja Tiiu Lepnurm ütlevad, et järgmiseks jõululaadaks on olemas idee, kuidas rahvast paremini ära hajutada. Enamik laadalisi saabub ajavahemikus kella 10.30st kuni 13-14ni, siis on kohati väga raske ringi liikuda. Olgugi, et laada lõpuajaks on välja kuulutatud kell 16, hakkavad müüjad tund varem asju kokku pakkima, sest ostjaid enam pole.
Naised tõdevad, et uue laada korraldamine algab sisuliselt kohe pärast seda, kui eelmine lõpeb.
„Oleme mõnikord vihjanud, et enam ei teeks laatasid, oleme väsinud, siis imestatakse, et kuidas nii, kas teete nalja. Et juba ammu külalised kutsutud, lapsed planeerinud koju sõita, kavatsetakse tulla üheskoos laadale. Lauritsapäev on Kuusalus kujunenud suguvõsade kokkutulekute päevaks. Jõululaatadel on palju lastega peresid. Mailaatadest on saanud noorte kokkutulekukoht – nii noortele peredele kui ka koolinoortele,“ kirjeldab Tiiu Aasa.
Ametlik laadakorraldaja on MTÜ Kuusalu Valla Külade Ühing. Selle juhatuse liige Peeter Kivimäe on Kuusalu laatade korraldamise idee autor. Esimene mailaat oli 2001. aastal. Peeter Kivimäe küsis siis seltsi juhatuselt, et mujal tehakse laatasid, miks Kuusalus ei võiks samuti. Hakati pihta, saadi hakkama.
Jõululaadani jõuti viis aastat hiljem. Mailaat oli end õigustanud, müüjatele meeldis, soovisid Kuu­salusse tihemini tulla. Ku­na rahvamajas tegutsenud aiandusringi naised plaanisid oma hoidiseid müüa ja maitsta anda, jõuti jõululaada mõtteni.
Jõululaada enamik müüjaid mahtusid ülemöödunud pühapäeval ­rahvama­ja allkorrusele, galeriisse, lavale, fuajeesse. Köögis küpsetati piparkooke. Õues ukse ees olid mõned kauplejad. Natuke perifeersemate kauplemiskohtadena mõjuvad teisele korrusele seatud letid, kuid Tiiu Aasa sõnul on ülakorruse kauplejatest tekkinud otsekui sõpruskond, seal on nende kohtumispaik.
Seekord käis jõululaadal inimesi tuhande ringis. Külastajate loendamiseks palutakse laadale tulijatel panna korjanduskasti 20 senti.
Tiiu Aasa: „Ikka ja jälle poetatakse korjanduskasti eurosentide asemel püksinööpe, eri riikide münte, pisemaid patareisid, Eesti krooni-sente.“
Tiiu Lepnurme arvepidamise järgi oli seekordsel jõululaadal 68 müüjat, rohkem Kuusalu rahvamaja ei mahuta: „Oli palju uusi kauplejaid, tundus, et jäädi rahule. Kuu aega käib enne klapitamine, et kes kuhu mahub ja kaubaga sobib. Laupäeval olen poolest päevast kohal, mõõdan ja panen paika. Pühapäev kulub suuresti müüjatega suhtlemisele. Koju jõuan laadapäeval kella 20 paiku.“

Eelmine artikkelAnija valla meister saalijalgpallis on taas Põrgupõhja võistkond
Järgmine artikkelFC Kehra/Anija United alistas reedel, 16. detsembril saalijalgpalli II liiga kodumängus SK Kadrina 9:3