Liivakaevandamisega tegelev kohalik firma Kiiu Soon soovib Kuusalu aleviku taha avada ka teise karjääri. Praegu toimub Kuusalu III karjääri ettevalmistamine kaevandamiseks, see asub kaugemal. Kuusalu IV tuleb teise kõrvale, põhjapoolsem külg jääb aleviku piirist ligikaudu kilomeetri kaugusele.
Avalikul arutelul oli paarkümmend inimest – keskkonnamõju hindaja Hendrikson &Ko, keskkonnaameti ning Kiiu Soone esindajad, vallavolikogu keskkonnakomisjoni liikmed ja mõned Kuusalu elanikud.
Hendrikson&Ko juhtiv ekspert Robert Tomasson kirjeldas karjääris kavandatavaid töid: metsa raadamine, pinnase koorimine ning kaevandamine kahes etapis – vee peal ja all. Veealusel kaevandamisel pumbatakse liiv settekaardile, kus juhitakse vesi tagasi.
Ta sõnas, et kaevandamine on iseloomult sügavalt lokaalne. Tolmu tekib vähe, kuna tegu on niiske liivaga.
Kui karjäär on ammendatud, on keskkonnaspetsialistide hinnangul mõistlik teha sinna veekogu, veealuse kaevandamise puhul ei ole seni karjääre täidetud. Kuna ümbruskonnas on ka teisi karjääre, tuleks ala taastamisel vaadata piirkonda kompleksselt.
Robert Tomasson tutvustas KMH avalikustamise käigus esitatud ettepanekuid. RMK ettepanekud puudutasid mahavõetud metsa taastamist – kui kaevandamise lõpetamisel pole võimalik istutada metsa samasse koha, võiks rajada samaväärset metsa mujale.
Keskkonnaamet soovis, et aruandes kajastataks Kuusalu III ja IV kasutamise ajakava. See pannakse paika arengukavaga, sõnas Robert Tomasson.
Metsisele lennukoridor
Teiseks palus keskkonnaamet zooloogi hinnangut, sest ümbruskonnas on leitud metsise mängupaiku.
Koosolekul osalenud Udo Timm keskkonnaministeeriumi info- ja tehnoloogiakeskusest rääkis, et lääne pool karjääriala asub Võllaskatku mängupaik ning teisel pool, alevikule lähemal on leitud metsiste uus mängukoht – vallavolikogu otsusega moodustatud Rehatse maastikukaitsealal.
Metsis on kaitsealune linnuliik. Kuid kaitse all olevate püsielupaikadena on määratud need kohad, mis kaardistamise ajal leiti, kõneles ta. Kuusalu aleviku-tagune mängupaik on tekkinud hiljem.
Udo Timmi sõnul on kaks kriitilist momenti seoses metsistega. Kuusalu III karjäärist lõuna pool on männinoorendik, millest ei saa metsis läbi lennata, kui suundub Võllaskatku mängukohta. Põhja pool on kõrge männimets, metsisele sobiv, kuid sõltub RMKst, kas ligi 120-aastased männid jäetakse kasvama.
Seetõttu tuleks Kuusalu III ja IV karjääride vahele jätta metsise jaoks lennukoridor. Kuna metsis mängib varahommikul ja hilisõhtul, siis tuleks Udo Timmi arvates lisada KMH aruandesse nõue, et karjäärides ei tohiks sel ajal töötada.
Keskkonnakomisjoni liige Karli Lambot märkis, et hiljuti oli Kuusalus näha segaduses metsist.
Udo Timm ütles, et metsised lähevad hulluks siis, kui mäng on nõrgestatud. Ta lisas, et uus mängukoht on tugevnemas ning see annab lootust, et metsis jääb Kuusalu taha metsa. Positiivne on ka see, et mõlema karjääri omanik on üks firma. Kui oleks kaks erinevat ettevõtet, oleks keeruline panna ühele kohustust tagada lennukoridor, et teine saaks kaevandada.
Pärast koosolekut ütles Udo Timm, et imestab, kuidas on antud võimalus rajada Kuusalu-tagusesse metsa, kus asuvad metsise mängukohad, kaht karjääri. Tema meelest oleks võinud kogu see piirkond olla maastikukaitseala.
Keskkonnakomisjoni liige Külli Rahu vastas, et Kiiu Soon esitas taotlused kaevandamislubadele enne, kui ala kohta algatati keskkonnaanalüüs ja viidi läbi maastikukaitseala moodustamiseks vajalikud uuringud.
Arvestame rahva soovidega
Kiiu Soone tegevjuht Jaak Fuchs kirjeldas karjääride kasutamise ajalugu. Neli-viis aastat tagasi selgus, et Kuusalust idapool paiknevas karjääris hakkas liiv ammenduma. Otsiti uut kaevandamiskohta. Kuna kohalikud elanikud olid vastu, et vahetult aleviku taha tehtaks karjäär ning ilmnes metsise mängupaiga olemasolu, oli soov rajada karjäär alevikust võimalikult kaugele. Kaevandamisloa taotlused Kuusalu III ja IV karjääridele esitati ühel ajal, 2005. aastal. Kuna Kuusalu III oli aktiivne liivavaru, saadi kaevandamisluba kiiremini. Seal võib kaevandamine alata kuu-paari pärast. Kuusalu IV puhul on protsess pikem, kuna tegu oli aktiivse reservvaruga, tuli teha geoloogilised uuringud. Nüüd on jõutud mõlemaga arengukava koostamise staadiumi.
„Oleme kohalik ettevõte, vaatame kaugemaid perspektiive. Arvestame kohalike elanike soove. Arengukava korrigeeritakse iga kolme aasta tagant olenevalt sellest, milline on liiva tarbimine. Kuidas aastate pärast karjäärid täpselt kultiveeritakse, need lahendused vaadatakse üle ja otsustatakse vastavalt väljakujunenud olukorrale,” lausus ta.
Jaak Fuchs tõdes, et seoses veealuse kaevandamisega tuleb ettevõttel teha suuri investeeringuid, seetõttu tahetaksegi avada paralleelselt Kuusalu IV karjäär, et oleks varuressurssi.
Kaevandamisloa saamine on pikk protsess. KMH aruannet hindab keskkonnaamet ning sellele annab kooskõlastuse vallavalitsus. Seejärel arutab keskkonnaministeeriumi maavarade komisjon, kas annab loa kavandamisloa väljastamiseks. See saadakse aga pärast maa rendilepingu vormistamist.
„Kõige paremal juhul saaksime alustada metsa mahavõtmist 2010. aasta talvel, kändude juurimist tohiks teha metsise mänguaja tõttu 2010 sügisel. Kaevandama saaks asuda siis võib-olla 2011. aastal,” rääkis ta Sõnumitoojale.
Praegu teeb Kiiu Soon veealust kaevandamist Kuusalu II karjääris alevikust idapool. See karjäär ammendub 2012-2014, olenevalt liiva nõudlusest. Kaevandatakse suveperioodil, talvel töötajad puhkavad ja remondivad tehnikat. Ka Kuusalu II karjäärist tehakse lõpuks veekogu. Praegu seal ujuda ei või, sest pole ohutu, vastavad sildid on väljas. Kui kaevandamine lõpeb, ehitatakse välja ujumiskohad.
Uut arutelu ei pruugi tulla
Keskkonnamõju hindajatega lepiti kokku, et koostöös linnuspetsialistidega pannakse paika lennukoridori kohad ja saadetakse keskkonnaametisse kooskõlastamiseks. Lisatakse kaevandamise etappide kohta üksikasjalikum skeem. Kui järeldused oluliselt ei muutu, avalikustatakse täpsustatud aruanne Hendrikson&Ko veebilehel ning uut arutelu pole vaja.
