Kuu­sa­lu arst ja me­si­nik ERNST KOP­PEL

203
Noor ars­ti­tea­du­se tu­deng ERNST KOP­PEL. Fo­to Rah­vu­sar­hiiv

SVEN-OLAV PAA­VEL

„Kes­kea­li­ne mees, mo­ka­ha­be, te­rav lõug (huu­mo­ri tun­nus), pal­jas pea ja tar­gad sil­mad. Kan­nab ta­va­li­selt val­get kuu­be ja on vä­ga lii­ku­mist ar­mas­tav ini­me­ne.“ Nii ise­loo­mus­ta­sid kaa­saeg­sed le­gen­daar­set toht­rit ja me­si­nik­ku Ernst Kop­pe­lit, kes vee­tis poo­le oma elust Kuu­sa­lus.

Ernst Gottf­ried Kop­pel Tar­tu­maalt Luun­ja val­last, sün­dis 1894. aas­tal kü­la­koo­liõ­pe­ta­ja pe­re­kon­nas kõi­ge va­ne­ma lap­se­na. Koo­lis käis ta Tar­tu I alg­koo­lis ja Tar­tu Reaal­koo­lis, mil­le lõ­pe­tas 1913. aas­tal. I maail­ma­sõ­ja al­gu­ses as­tus ta Tar­tu Üli­koo­li me­dit­sii­ni õp­pi­ma. Ars­ti­kut­se oman­das nen­de pe­res ka noo­rem poeg Theo­dor. Tar­tu üli­koo­lis õp­pis Ernst Kop­pel ne­li aas­tat, se­da te­ge­li­kult lõ­pe­ta­ma­ta. Mo­bi­li­sat­sioo­nist pää­ses ta 1915. aas­tal õpin­gu­te tõt­tu ära. 1917. aas­tal jät­kas me­dit­sii­ni­õpin­guid Ve­ne­maal Toms­ki üli­koo­lis, mil­le lõ­pe­tas 1919. aas­tal ars­ti kut­se­ga.

Ernst Kop­pel oli Toms­ki ku­ber­man­gu Ees­ti asun­du­se kesk­ko­mi­tee ak­tiiv­ne lii­ge. Pä­rast üli­koo­li lõp­pu töö­ta­sid mit­med Toms­kis õp­pi­nud Ees­ti ars­tid Kaug-Ida sa­ni­taar­ron­gi­del, nii ka te­ma.

Tee­nis­tus oli ilm­selt hea, na­gu võib lu­ge­da koo­li­ven­da­de oma­va­he­lis­test kir­ja­dest: „Siin on to­re elu: po­le sel­get päe­va veel näi­dud­ki. Ra­ha kui ra­ba. Ter­velt 400 ruup­lit ja prii lo­bi ühes püks­te­ga – hing, mis sa veel ihat­sed.”

Ta töö­tas ku­ni 1920. aas­ta juu­li­ni va­nem-or­di­naa­to­ri­na Tšeh­hos­lo­vak­kia Si­be­ri kor­pu­se sa­ni­taar­ron­gil, mis sõi­tis Ir­kuts­ki-Vla­di­vos­to­ki va­het. Tšeh­hi­de ja slo­vak­ki­de rah­vus­väeo­sa­de eše­lo­nid moo­dus­ta­sid tol­lal Si­be­ri tras­sil rel­va­jõu, mis osu­tas ain­sa­na enam­las­te­le ar­ves­ta­ta­vat vas­tu­pa­nu.

Toms­ki ku­ber­man­gu Ees­ti asun­du­se kesk­ko­mi­tee oli ha­ka­nud sel ajal väl­ja and­ma ju­ba Ees­ti pas­se, mis te­gi Ve­ne­maa eest­la­sed Ees­ti ko­da­ni­keks ja pääs­tis need suu­re­ma­test ja­ma­dest, ka ve­ne vä­ge­des tee­ni­mi­sest. Ka Ernst Kop­pel hak­kas 1920. aas­tal ot­si­ma ak­tiiv­selt ko­ju­saa­mi­se või­ma­lust, mis sai teoks seo­ses Tšeh­hos­lo­vak­kia vä­ge­de eva­kuee­ri­mi­se­ga. Ta jõu­dis lä­bi Pra­ha ko­du­maa­le 24. au­gus­til 1920. aas­tal, Ees­tis võe­ti ar­ve­le re­serv-ars­ti­na.
Na­gu Ernst Kop­pel ise mär­kis kir­jas Vil­lem Tii­de­man­ni­le: „Oli kaks või­ma­lust – kas va­ba­taht­li­kult tee­ni­ma min­na või ta­ga­väk­ke ar­va­tud saa­da. Va­li­sin vii­ma­se.“ Sa­mas pa­lus ta ka lah­kes­ti tea­ta­da, kas sil­ma­pii­ril po­le „mõn­da väi­kest, mi­nu „ter­vi­se­le“ vas­ta­vat ars­ti koh­ta kuul­ma“.

Ernst Kop­pel elas 1920. aas­tal Raa­di val­las, kus töö­tas eraars­ti­na. Esi­me­se kroo­nu ars­ti­ko­ha sai Tar­tu­maal Äk­si val­las, kus töö­tas 1920. aas­ta al­gu­sest sep­temb­ri­ni jaos­kon­naars­ti­na, ela­des sa­mal ajal Vol­di kü­las Saad­jär­ve val­las.

1921. aas­ta juu­lis mää­ra­ti Ernst Kop­pel Har­ju­maa­le Juu­ru jaos­kon­na ter­vis­hoiu ars­tiks.

1925. aas­ta märt­sis too­di ta maa­kon­na­va­lit­su­se ot­su­se­ga üle Kuu­sa­lu jaos­kon­na ter­vis­hoiu ars­ti ko­ha­le. En­ne Kuu­sal­lu tu­le­kut abiel­lus Ernst Kop­pel Hal­ja­last pä­rit Me­lit­ta Anet­te Ti­mo­fei­ga. Abie­lust sün­dis tü­tar Ju­ta (1924). Toht­ri sõ­nul läks aga nai­ne koos tüt­re­ga te­ma juu­rest ju­ba 1930da­te aas­ta­te kes­kel mi­ne­ma, amet­li­kult nad la­hu­ta­tud ei ol­nud­ki. Nai­ne elas Tal­lin­nas Kad­rio­rus ja töö­tas pal­ga­li­se pe­re­nai­se­na, pä­rast sõ­da emig­ree­rus Ka­na­das­se.
Kuu­sa­lu Ühen­da­tud

Haig­la-Am­bu­la­too­riu­mi ju­ha­ta­ja
Kuu­sa­lu ars­ti­jaos­kond ava­ti 1892. aas­tal. Esi­mes­teks ki­hel­kon­naars­tiks pee­tak­se Ka­ha­la pos­ti­jaa­mas asu­nud Ernst Hörsc­hel­man­ni, kui­gi veel en­ne oli Kuu­sa­lus ars­ti­na lü­hi­kest ae­ga ame­tis dok­tor Wil­helm Spind­ler. Hai­geid võe­ti sel ajal vas­tu ap­tee­gi ma­jas, sest toht­ri­ma­ja val­mis 1896. aas­tal. Pä­rast Hörsc­hel­man­ni tu­li ki­hel­kon­naars­tiks Har­ju krei­si sa­ni­taa­rarst Pee­ter Saul, kes os­tis ära Jär­be­ni ap­tee­gi ja asus sin­na ela­ma. Pä­rast Sau­li sur­ma (1910) tu­li Kuu­sa­lu ki­hel­kon­naars­tiks Pe­ter­bu­rist dok­tor Ha­rald Hoff­mann, kes sea­dis tin­gi­mu­seks, et ka­he aas­ta­ga ehi­ta­tak­se väl­ja Kuu­sa­lu haig­la. Haig­lat ei ehi­ta­tud ja Hoff­mann lah­kus Tü­bin­ge­ni. Sõ­ja ajal va­he­tus Kuu­sa­lus veel mit­meid ars­te (Ul­mann, Ru­ga). 1925. aas­tal võt­tis Kuu­sa­lu ars­ti­jaos­kon­na juh­ti­mi­se üle Ernst Kop­pel.

Ars­ti­ko­hal olid va­ba­rii­gi ajal järg­mi­sed hoo­ned: toht­ri­ma­ja, tall, kut­sa­ri ma­ja ja kuur. Ars­ti­koht oli 0,66 hek­ta­rit suur ja kuu­lus ku­ni 1933. aas­ta­ni põl­lu­töö­mi­nis­tee­riu­mi­le, see­jä­rel an­ti va­lit­su­se ot­su­se­ga Har­ju maa­va­lit­su­se­le. Kuu­sa­lu haig­la ava­ti es­malt 6 voo­di­ko­ha­ga 1944. aas­tal prae­gu­sel aad­res­sil Kesk­väl­jak 4, mil­les teh­ti hä­da­pä­ra­sed üm­be­re­hi­tu­si. 1952. aas­tal va­he­ta­sid haig­la ja am­bu­la­too­rium oma asu­ko­had: haig­la ko­lis ap­tee­gi vas­tas ol­nud toht­ri­maj­ja ja am­bu­la­too­rium Kesk­väl­ja­ku­le. Toht­ri­maj­ja too­dud haig­las oli ju­ba 10 voo­di­koh­ta. Ernst Kop­pel juh­tis mõ­le­mat asu­tust, mis kan­dis ni­me­tust Kuu­sa­lu Ühen­da­tud Haig­la-Am­bu­la­too­rium.

Kuu­sa­lu ars­ti­jaos­kon­na tee­nin­dus­piir­kon­nas oli li­gi 3500 ini­mest. 1950. aas­tal oli am­bu­lant­sis pal­gal 6, haig­las 14 ini­mest: arst, velsk­rid, õed, de­sin­fek­tor, sto­ma­to­loog, äm­ma­emand, sa­ni­ta­rid, keet­ja, pe­su­pe­si­ja, ma­ja­hoid­ja. Li­saks nei­le veel koos­sei­su­vä­li­ne per­so­nal, kes ve­da­sid käim­lad ja sol­giau­gud tüh­jaks, pu­has­ta­sid lõõ­rid, saa­gi­sid puid, õmb­le­sid kit­leid jne. Hai­geid saa­de­ti kon­sul­tat­sioo­niks Kal­la­ve­re lin­na­haig­las­se. Klii­ni­li­si ana­lüü­se te­gid val­veõed. Haig­lal oli oma au­to.

Haig­las oli 9 ruu­mi, mil­lest 5 oli ka­su­tu­sel pa­la­ti­te­na. Kõik pa­la­tid ja ka­bi­ne­tid olid lä­bi­käi­da­vad, ku­na ma­ja oli ju alg­selt toht­ri elu­ma­jaks ehi­ta­tud. Ku­ni 60nda­te aas­ta­te kesk­pai­ga­ni käi­sid pi­ke­mal ra­vil vii­bi­vad hai­ged ise­gi ko­dus pe­se­mas, haig­las olid kuiv­käim­lad, puu­dus külm­kapp, me­nüüs oli ena­mas­ti ta­lu­toi­du pe­ki­kas­te. Ühe­sõ­na­ga, üks ajas­tu hak­kas üm­ber saa­ma, sest sel­li­ne asi ei vas­ta­nud enam nõue­te­le. 1968. aas­tal plaa­ni­ti haig­la üm­ber ehi­ta­da mood­sa­maks ko­ri­dor­süs­tee­mis 25 voo­di­ko­ha­li­seks haig­laks. Pa­be­ri­le see plaan jäi­gi. 1971. aas­tal teh­ti ot­sus haig­la lik­vi­dee­ri­da ja muu­ta am­bu­lant­siks. Va­na am­bu­lant­si hoo­ne kesk­väl­ja­kul sei­sis mõ­ni aeg tüh­ja­na ja an­ti 1981. aas­tal kü­la­nõu­ko­gu­le raa­ma­tu­ko­guks.
Dok­tor Kop­pe­li ajal loo­di ka Kol­ga vels­ker-äm­mae­man­da punkt, mis asus Ka­ha­la kü­las Uue­kop­li ta­lus. See tee­nin­das suh­te­li­selt suurt Kuu­sa­lust ida­pool asu­vat piir­kon­da li­gi 1200 ela­ni­ku­ga. Kol­ga vels­ker-äm­mae­man­da punk­ti juh­ti­sid velsk­rid Ar­mil­de Lau­rend, Jo­han­nes Isa­kan­no ja El­le Land­berg.

1947. aas­ta juu­lis päl­vis Ernst Kop­pel ENSV tee­ne­li­se ars­ti tiit­li. Te­ma sur­ma jä­rel suu­na­ti Kuu­sa­lu haig­la ju­ha­ta­jaks värs­kelt TRÜ lõ­pe­ta­nud dok­tor Tiiu All­mä­gi, kes tu­li ame­tis­se 1959. aas­ta au­gus­tis.

Me­si­ni­ku kõr­val­leib
Ernst Kop­pe­li isa ja eri­ti va­nai­sa ol­nud kan­ged me­si­ni­kud. Omaaeg­se­te kir­jel­du­se põh­jal võib ar­va­ta, et väi­ke Ernst oli tõe­li­ne Dur­rel­li Ger­ry – ju­ba väik­se­na tas­sis ta ko­ju mets­me­si­las­te pe­si. Üliõ­pi­las­põl­ves aren­das ta väl­ja pi­ka­no­ka­li­se me­si­la­se tõu. Me­sin­dust pro­pa­gee­ris ta ka asu­ni­ke seas Si­be­ris. Nii kir­ju­tab ta 1918. aas­tal il­mu­nud Ees­ti asu­ni­ku ka­lend­ris pi­ka loo me­si­las­te pi­da­mi­sest ehk „me­si­mi­sest“. Si­be­ri loo­dus oli tai­mes­ti­ku poo­lest sel­leks vä­ga so­bi­lik.

„Võ­ta ja vii ta­ru pe­re­ga ke­va­del met­sa ja lao seit­se ma­ga­si­ni üles­tik­ku pea­le sü­gi­seks on kõik su­la­sel­get mett täis,“ kir­ju­tas ta ja mär­kis, et me­sin­dus on hu­vi­tav ja ker­ge töö, mis kas­va­tab ini­mest vaim­li­selt ja hin­ge­li­selt.

Sil­ma­tor­kav on see, et Ernst Kop­pel ni­me­tas end ju­ba 1918. aas­ta me­si­ni­kuks, mit­te ars­tiks. Ka­hel­dav on mui­du­gi, kas en­ne Kuu­sa­lu pe­rioo­di (1925-1959) te­ma va­ra­se­mad sa­ge­da­sed elu­ko­ha­va­he­tu­sed me­si­las­te pi­da­mi­seks reaal­set või­ma­lust jät­sid. See­ga al­gas pro­fes­sio­naal­ne me­sin­dus­te­ge­vus ik­ka al­les Kuu­sa­lus.

Ernst Kop­pe­li hin­nan­gul võis 100 ta­ru­ga me­si­nik kesk­mi­ses maa­ko­has sel­le­ga ker­ges­ti ära ela­da. Kui­gi me­si­las­te pi­da­mi­ne tõi ka Kuu­sa­lu ars­ti­le li­sa­sis­se­tu­le­kut, siis suurt va­ran­dust ilm­selt ta me­si­ni­ku­na kok­ku ei aja­nud. 1937. aas­tal, kui Kop­pe­lid sõl­mi­sid va­ra­la­hu­tus­le­pin­gu, hin­na­ti abi­kaa­sa­de ühi­ne va­ra kok­ku 2000 kroo­ni­le.

1934. aas­tal asu­ta­ti Kuu­sa­lus Ernst Kop­pe­li juh­ti­mi­sel Me­si­las­te Tõua­ren­da­ja­te Selts, mil­le liik­me­te arv kas­vas ka­he aas­ta­ga 2600ni, mis oli um­bes vee­rand Ees­ti tol­las­test me­si­ni­kest. An­ti väl­ja eria­last aja­kir­ja Me­sin­dus. Ees­ti me­sin­dus va­jas te­ma sõ­nul „pi­sut Amee­ri­kat“, see tä­hen­dab uuen­du­si ja aren­dust. Sel­leks kut­sus Ernst Kop­pel el­lu Me­sin­du­se Ins­ti­tuu­di (1934-1944). Tea­dao­le­valt ei ole sel­lea­last ins­ti­tuu­ti Ees­tis va­rem ega hil­jem ol­nud. Ta püü­dis me­sin­dust tuua rah­va sek­ka, are­ta­da sel­leks so­biv tõug ja konst­ruee­ri­da stan­dard­tüü­pi ta­ru. Haig­la krun­dil oli hul­ga­pe­re­li­ne me­si­las­te aed mit­me­tõu­gu me­si­las­te­ga ja su­vel laiau­la­tus­li­ku ema­me­si­las­te kas­va­tu­se­ga. Noo­ri tõue­ma­sid-me­si­la­si võis te­malt pos­ti­ga tel­li­da.

Ernst Kop­pe­li su­lest on il­mu­nud mit­meid me­sin­du­sa­la­sed tööd, pal­ju on Ees­ti Maa-ü­li­koo­li raa­ma­tu­ko­gus ka kä­si­kir­jas. Te­da pee­ti va­ba­rii­gi ajal Ees­ti üheks tun­tui­maks me­si­ni­kuks, kel oli si­de­meid ka vä­lis­rii­ki­de me­sin­dus­te­ge­las­te­ga. 1938. aas­tal sai ta põl­lu­töö­mi­nis­tee­riu­mi dip­lom tee­ne­te eest põl­lu­ma­jan­du­se eden­da­mi­sel. 1941. aas­tal sai temast Kuusalu katsemesila ju­ha­ta­ja.

Ernst Kop­pel su­ri 27. mail 1959. aas­tal Kuu­sa­lus. Ta on mae­tud Tar­tu Maar­ja kal­mis­tu­le oma isa ja ema kõr­va­le.