Kuusalu vald on nelja aasta koondtulemustepõhjal 215 omavalitsuse hulgas 28. kohal, Anija 36., Raasiku 42. ning Loksa linn 151. kohal.
Konsultatsiooni- ja koolituskeskus esitles reedel, 10. oktoobril siseministeeriumi tellitud uuringut Eesti kohaliku omavalitsuse (OV) üksuste võimekuse kohta. Esikoha sai Rae vald, edetabeli viimastel kohtadel on Kagu-Eesti omavalitsused. Indeks koostati 29 näitaja põhjal, mis on jaotatud kuude komponenti: rahvastik ja maa, majandus, heaolu, KOV organisatsioon, finantsolukord ja teenused. Heaolu kategoorias jõudis esikümnesse Raasiku vald, mis saavutas 9. koha.
Geomedia on omavalitsusi reastanud kuus aastat. Koondtulemusi esitletakse nelja aasta kaupa – eelmisel korral aastate 2006-2009 pingerida, nüüd esitleti tulemusi, mis vaatlevad omavalitsuste näitajaid aastatel 2010-2013.
Komponentide arvutamisel saab omavalitsus punktid, mille põhjal koostatakse edetabel. Võimalik on saada 100 punkti, esikohale tulnud Rael oli üldtabelis punkte 82,5. Kuusalu, Anija ja Raasiku vallad on küll Eesti 50 parima omavalitsuse hulgas, kuid kõik mõne koha võrra langenud – Kuusalu ja Anija valla tulemused on 7 koha võrra madalamad kui eelmisel perioodil, Raasiku vald on 10 kohta madalamal. Loksa linn langes 90 kohta – 61. koha asemel on uues tabelis 151. omavalitsus. Kuusalu, Anija, Raasiku ja Loksa linna järgupunktid on vastavalt 65,5; 63,9; 61,1 ja 43,6.
Edetabelis on tõusnud peamiselt üle 10 000 elanikuga omavalitsused, võrreldes eelmise perioodiga on parem koht ka mõnel väiksemal, alla 4000 elanikuga omavalitsusel. 4000-5000 elanikuga omavalitsuste hulgas on kohtade langus suurim.
Elanikkonna heaolu edetabelis saavutas 9. koha Raasiku vald, mis oli samal kohal ka aastatel 2006-2009. Kuusalu vald, kes oli siis 10. kohal, enam esikümnesse ei mahtunud. Heaolu edetabelis annavad paremad kohad kõrge tööhõive, madal registreeritud töötuse määr.
Siseminister Hanno Pevkur ütles indeksi tutvustamisel, et see on arvestatav hinnang, mis võimaldab võrrelda haldussuutlikkust: „Võimekust pole kerge objektiivselt hinnata. Tulemused kinnitavad, et elanike rahulolu on Harjumaal suurem ja Kagu-Eestis väiksem. See on seotud otseselt sissetulekutega ning mõjutab kohta edetabelis.“
Ta sõnas, et tulemustest saab teha järeldusi: „Vabatahtlikel ühinemistel on väga selge positiivne mõju omavalitsuse võimekusele ja teenuste osutamisele. Ühinenud omavalitsused ei tohi seda edu käest lasta. Kes on teinud pärast ühinemist õigeid otsuseid, jätkavad tõusu. Kes on jäänud loorberitele puhkama, on samal positsioonil või langenud.“
Ida-Harju valdadest ühinesid 2005. aastal Kuusalu ja Loksa vald – 2006-2009 oli ühinenud vald 21. kohal, nüüd 28.
Teine järeldus on ministri sõnul see, et suured omavalitsused on võimekamad: „Omavalitsused peaksid mõtlema, kellega seljad kokku panna. See tabel pole alus näitamaks ühelegi omavalitsusele näpuga. Üldises pingereas võib omavalitsus olla tagapool, kuid mõnes näitajas väga tubli. Järeldusi saab pingereast teha ja loodan, et omavalitsused seda ka teevad.“
Uuringu koostaja Rivo Noorkõiv selgitas metoodikat: „Uuringu koostamise põhimõtted on üldjuhul samad. Suurim erinevus on see, et ühinemiste tõttu on 226 omavalitsuse asemel meil nüüd rivis 215. Mõned näitajad on sellised, mis pole sobivad dünaamiliste arengute jaoks ning arvestame sellega edaspidi.“
Rivo Noorkõiv kirjeldas, et tabelit ei tohiks vaadata mustvalgelt: „Väiksema omavalitsuse eelarve on väiksem. See ei tähenda, et kõigis komponentides on mahajäämus. Mida rohkem on töökohti, tööandjaid, seda kõrgem on tulemus. Väiksem vald tegeleb külamõistes juhtimisega – pakub inimlähedasi teenuseid, suuremad omavalitsused liiguvad strateegilise juhtimise poole, et panna juhtimine efektiivselt tööle.“
Võimekuse mõiste ei sisalda omavalitsuse ja kohalike teenuste kvaliteedi ning valitsemise ökonoomsuse näitajaid. Samuti ei arvesta uuring linnade ja valdade hindamisel kohaliku omavalitsemise vajadusi ning võimekuse ja vajaduste omavahelist suhet.
Omavalitsusjuhtide
kommentaarid
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi kommenteeris, et uuringu tulemuste tõlgendamisega kiputakse kiirustama: „Ajakirjanduses on jäänud kõlama, et linnalähedased vallad on võimekad, sest nende juhid on võimekad ning lahenduse annab valdade ühendamine. Seega ei hinnata tegelikult omavalitsuse töötajate ettevalmistust, oskusi, võimeid ega panust saavutatud koha saamiseks. Uuring ei hinda omavalitsuses välja töötatud ja kehtestatud õigusaktide kvaliteeti. Ainus omavalitsuse juhtimisega seonduv kriteerium on aktiivsus kohalikel valimistel.“
Ta sõnas, et uuring analüüsib olukorda ja jõuab järeldusele, et omavalitsustele seatud reeglite järgi on väiksema rahvaarvuga omavalitsused raskustes: „Saame teada, et peamine tegija selles uuringus on omavalitsuse asukoht. Ei tohi järeldada, et olukorra normaliseerumise võti seisneb ainult haldusterritoriaalsetes muudatustes, kuid uuring on pandud teenima regionaalministri mantrat – omavalitsusi tuleb liita.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi nõustus, et uuringu tulemusi ei tohiks eriti tõsiselt võtta: „Kuusalu vallal on väga hea koht. Ka madalam koht poleks midagi hullu. Kõrgemat kohta saada poleks keeruline, iseasi, kas selle nimel oleks põhjust pingutada. Mina pole neid tulemusi kunagi analüüsinud ega järeldusi teinud.“
Ta lisas, et Kuusalu valla kohta pingereas mõjutas näiteks see, vallas on üks raamatukogu, millel on 8 filiaali: „Eraldi raamatukogudena saaksime edetabelis rohkem punkte, kuid teenuse kvaliteeti see ei mõjuta. Inimesele on tähtis, et saaks raamatu kätte.“
Anija vallavanem Arvi Karotam lausus, et uuringu tulemusi ei tasu väga tõsiselt võtta: „Uuringu põhimõtted on analüütilised. Anija vald on heas seisus vaatamata sellele, et üldine koht on langenud. Oleme mitmetes valdkondades konkurentsivõimelised, valla finantsseis on hea. Kindlasti saab edetabelikoha pöörata tulevikus tõusuteele.“
Ta märkis, et sõnum, mille võiks uuringu tulemuste põhjal sõnastada, on seotud riigi ja omavalitsuste suhtega: „Omavalitsuste võimekus sõltub sellest, kuidas riik nendega käitub, millise tulubaasi tagab. Riik annab aina oma kohustusi omavalitsustele, hea näide on politseireform. Ei tea, millega see lõpeb ning kas elaniku jaoks muutub olukord tõesti turvalisemaks. Riik peab omavalitsusustest rohkem hoolima.“
