Kuus vi­list­last te­gid Kol­ga koo­li­le kin­gi­tu­seks kla­ve­ri­kat­te

Tiibk­la­ver sai vil­la­se, la­pi­teh­ni­kas ja ti­ki­tud lu­gu­de­ga kat­te koo­li 160. sün­ni­päe­va pu­hul.

Kol­ga koo­li tei­se kor­ru­se väi­ke­ses lä­bi­käi­da­vas saa­lis asu­va tiibk­la­ve­ri uus ka­te on omaet­te kuns­ti­teos ja vaa­ta­mis­väär­sus. See on teh­tud va­nu­ta­tud vil­lae­se­me­te lap­pi­dest, neist osa­de­le tik­ki­sid kla­ve­ri­kat­te meist­rid oma koo­li­lu­gu­sid.

La­pi­li­se kat­te ku­jun­da­sid ja val­mis­ta­sid vi­list­la­sed Liis Burk (Veer­sa­lu), Lii­na Talts (Pao­mees), Hil­le Helts, In­ga Le­gen­ko­va, Ka­ti Ju­va­nen ja Ma­ria Kl­ju­ki­na, kes ni­me­ta­vad end elu­aeg­se­teks sõp­ra­deks, sest olid koos ju­ba las­teaia ajal. Ehk­ki nad po­le kõik klas­siõed, In­ga Le­gen­ko­va ja Liis Burk läk­sid Kol­ga koo­li esi­mes­se klas­si aas­tal 1992 ja tei­sed aas­tal 1993, lii­tis neid koo­lis teis­te te­ge­vus­te seas ka näi­te­ring.

Seo­ses koo­li juu­be­li­ga tek­kis La­he­maa Pä­ri­mus­ko­ja pe­re­nai­sel Liis Bur­kil idee te­ha tä­ni­ni koos käi­va­te sõp­ra­de ühi­se kin­gi­tu­se­na uus ka­te tiibk­la­ve­ri­le, mil­le juu­res oli õpi­las­te­na nen­de ühi­ne hän­gi­mis­koht. Kla­ver oli sel ajal ot­se­kui pü­ha lehm, mi­da hoi­ti kat­te all ja sel­le poo­le ei toh­ti­nud hin­ga­ta­gi, mee­nu­ta­vad nad. Esi­me­se kat­te tiibk­la­ve­ri­le te­gi too­kord­ne kuns­tiõ­pe­ta­ja Vir­ve Kerm. Hil­jem on kat­teid va­he­ta­tud, kuid va­he­peal on jää­nud kla­ver kat­ma­ta ja aja jook­sul saa­nud krii­mus­tu­si.

Liis Burk: „Prae­gu on tiibk­la­ver roh­kem ruu­mi­ku­jun­du­se osa, koo­lis män­gi­tak­se ena­mas­ti elekt­rik­la­ve­rit. Uu­ri­si­me, kas on koo­li­le so­biv, kui tee­me tiib­kla­ve­ri­le uue kat­te. Mõ­te oli ka­su­ta­da ma­ter­ja­li­na vil­la­seid jää­ke, mul oli ko­dus va­nu kamp­su­neid, võt­si­me sõp­ra­de­ga oma pe­re­de ja teis­te va­nu vil­lae­se­meid.“

Alus­ta­ti au­gus­tis, kok­ku ku­lus sõp­ra­del kuue­ke­si kla­ve­ri­kat­te val­mis­ta­mi­seks sa­da töö­tun­di. Töö­ta­ti üks­tei­se juu­res ko­du­des, ena­mik elab Kol­ga kan­dis, aga koos ti­ki­ti ka Hil­le Helt­si ko­dus Ah­ve­na­maal. Mõõ­tu võt­ta ja ka­tet kla­ve­ri­le proo­vi­da ai­tas koo­li hu­vi­juht ja õpe­ta­ja Lii­na Talts.

De­tai­li­de­le ti­ki­tud koo­li­lood on sel­lis­test juh­tu­mi­test, mi­da nad se­ni mee­nu­ta­vad, kui kok­ku saa­vad või kee­gi kü­sib, kui kaua üks­teist tun­ne­vad. Li­saks lu­gu­de­le on kat­te­le ti­ki­tud ka koo­li lo­go ning meel­de­tu­le­tus, et kla­ver ei ole laud. Sa­mu­ti on sel­le­le teh­tud sõi­duau­to ja di­rek­tor Tõ­nu Vald­ma, kes oli ke­va­del nal­ja­ta­mi­si öel­nud, et tik­ki­gu te­da ka kat­te­le.

Kla­ve­ri­kat­te sün­ni­loost on sõp­ra­del koos­ta­tud pil­ti­de ja teks­ti­de­ga esit­lus, mil­le leiab Fa­ce­boo­kis või QR-koo­di abil. Esit­lu­ses on tut­vus­ta­tud ka mõn­da ti­ki­tud pil­ti ja nen­de abil kat­te­le jääd­vus­ta­tud lu­gu­sid. Tu­ti­müt­si ku­ju­ti­se­ga pil­di kõr­val on esit­lu­ses näi­teks tekst: „Ka­til oli tu­ti­müts. Va­ne­ma klas­si õpi­la­sed hüüd­sid: „Ah­hää, tu­ti­muts!“ Sel­lest ajast saa­ti ei kan­na Ka­ti pea­kat­teid.“

Ka on esit­lu­ses pilt ühe­le de­tai­li­le ti­ki­tud kuue le­he­ga tai­mest, mil­le le­hed süm­bo­li­see­ri­vad kat­te­meist­reid ja trii­bud leh­te­del nen­de lap­si – pruu­nid trii­bud pois­se ja roo­sad tüd­ru­kuid. Juu­res on tekst: „Meid on nüüd hul­ga roh­kem kui kuus ning sõp­ru­sel, mis sai al­gu­se koo­lik­la­ve­ri ta­ga ra­di­ka juu­res, ei pais­ta ot­sa ega äärt.“