Harjumaal on kütitud 2750 metssiga, Ida-Harjus neist 1070

1368

Seakatku analüüsid olid positiivsed 3 metsseal Voose jahipiirkonnas ja 1 metsseal Pikvas.

Keskkonnaamet avaldas möödunud nädalal pressiteate, et jahimehed täitsid äsja lõppenud jahihooajal metssigade jahtimise kohustuse, paljudes maakondades ületati ettenähtud miinimum.
Ka Harjumaa jahimeeste plaan sai täidetud – kogu maakonnas oli kohustus küttida 2300 metssiga, ent kütiti 2759.
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni jahinduse spetsialist Uno Treieri sõnul on tavapärastele küttimislimiitidele lisatud seakatku tõttu tugev kolmandik juurde: 2012. aastal tuli Harjumaal küttida 2014 metssiga, 2013. aastal 1367, 2014. aastal 1802.
Ida-Harjus küttis lõppeval ajujahihooajal kõige enam metssigu Voose jahiselts – 115, kohustus oli 110. Palju küttis metssigu ka Nahe jahiselts – 110, plaan oli 101. Nahe jahiseltsi juht Mati Talvik rääkis, et tavaliselt on ühe hooajaga kütitud 60 metssiga.
Nahe jahimehed peavad jahti ka Põhja-Kõrvemaa l, kus metssigadele söögikohti rajada ei tohi. Kütiti 23 metssiga, plaan oli 20.
Ida-Harju jahipiirkonnas on jahipidamisõigus 14 jahiseltsil, teiste seas ka Aruküla, Kuusalu, Kahala, Peningi, Raasiku, Voose jahiseltsil. Ida-Harju jahipiirkonnas on kütitud kokku 789 metssiga, kohustus oli 706.
Image1Aruküla jahiseltsi juht Adolf Teino kommenteeris, et norm täideti Ida-Harjus kokku 120protsendiliselt. Loenduse järgi on Aruküla  jahimaadel veel 25 metssiga. Raasiku  jahiseltsi juht Peeter Margusov aga tõdes, nende jahimaadel metssigu enam peaaegu pole, sest ei ole suuri metsi ega rabasid.
Ka Kehra jahiseltsi juht Toivo Pruuli rääkis, et metssigu oli vähe – plaan oli küttida 65, saadi 46.
Peningi jahiseltsi juht Andrus Nadel lausus, et ei olnud jahiõnne – küttida õnnestus 46 metssiga, oleks pidanud 60.
Kahala jahiseltsi juht Alar Tammepärg jutustas, et kütitud 62 metssiga on nende seltsi ajaloos kõige suurem kütitud metssigade arv: „Seakarju enam meie jahimaadel ei ole. Loendus sai äsja tehtud, 12 000 hektari peale saime 15 metssiga.“
Ka Lääne-Lahemaa jahiselts küttis rekordiliselt 62 metssiga.
Ehkki metsseajaht käib aastaringselt, lõppes koertega ajujaht varasematel aastatel veebruarikuuga – loomadel algab siis poegimisperiood, jahti jätkatakse suvekuudel. Seoses sigade Aafrika katkuga muudeti jahieeskirja, koerajahti lubatakse metssigadele pidada 31. märtsini.
Jahimehed ütlesid, et koertega enam märtsis metsas jahti pidamas ei käi, et tiineid loomi mitte häirida, peetakse varitsusjahti.

Seakatkujuhtumid
Jahiseltside juhtidest enamik rääkis, et Aafrika seakatkuga kokku ei ole puutunud, katkusigu ei satutud küttima, ka metsast ei leitud lõpnud metssigu.
Jaanuaris leiti Voose jahiseltsi maadel kütitud kolmel metsseapõrsal sigade Aafrika katk. Jahiseltsi juht Mati Unga kirjeldas, et proovid olid positiivsed ühel ja samal kontrollimise päeval: „Loomad kütiti Vooselt Paunküla poole suunduva tee ääres. Need põrsad nägid välja terved, ka siseorganite järgi ei olnud midagi aru saada. Nende liha oli selleks ajaks juba ära jagatud ja osaliselt ka söödud, kui tuli info seakatkuleidude kohta. Inimesele pole seakatk nakkav.“
Aegviidu jahiseltsi juht Riivo Noor kõneles, et jahimehed leidsid Aegviidu lähedalt metsast ühe surnud sea, aga see oli niivõrd hullus konditsioonis, et analüüsimisele saata polnud võimalik. Jäigi tuvastamata, kas see loom oli maha murtud, küttimispraak või katk.
Kolm nädalat tagasi kütiti Maapaju jahipiirkonna Pikva jahimaadelt metssiga, mille proov oli positiivne. Toomas Kiiver ütles, et see loom oli seakatku läbi põdenud, leiti antikehad: „Kõik sead ei sure katku, pigem nõrgemad ja väetimad. Leedus  kütiti kesikuid ja noori loomi, kuldid-emised jäeti küttimata. Seal ollakse katkuga praktiliselt ühel pool.“
Kuusalu jahiseltsi juht Marek Klais lausus, et nende seltsi jahimehed on kõigilt kütitud metssigadelt võtnud proovid ja lasknud teha analüüsid, kõik on olnud negatiivsed, pole seakatku ega kiduusse avastatud.