Pühapäeval tuli Valklas ummiku eemaldamiseks kutsuda politsei.
Loksa rannas olid pühapäeval sajad päevitajad, enamasti kohalikud inimesed, sest Tallinna rahvas nii kaugele ei sõida – nemad lähevad Valkla-Salmistu randa. Kuusalu valla elanikud eelistavad samuti privaatsemaid randu: Andineeme, Kolga-Aabla, Tapurla, Pärispea ja Tammispea.
Möödunud nädalavahetus oli selle aasta esimene, kus ilm oli kuum ja vesi soojenenud ujumiskõlblikuks. Valkla randa olevat nädalavahetusel külastanud üle 2000 inimese. Samamoodi olnud viis aastat tagasi, kui pärast jaanipäeva tuli aasta esimene kuumalaine.
Pargitud autode rivi ulatus ka nüüd peaaegu Valkla forellini, kust on randa mitu kilomeetrit.
Ummik tekkis Valklas pühapäeval kella 14-15 paiku. Paarkümmend autot püüdsid rannast lahkuda ning sama palju randa tulla. Ummikus oodati ligi tund aega.
Valkla randa haldab Puhkekeskus Valkla Rand.
Salmistul ligi 1000 rannalist
Salmistu ranna haldaja Urmas Paomees arvab, et Salmistul käis rannas nädalavahetusel umbes tuhat inimest. Pühapäev oli Salmistul selle suve rahvarohkeim. Ka seal oli palju autosid.
„On eraldi töötajad, kes korraldavad Salmistu ranna alal parkimist. Meie peame vastutama, et inimeste hoove täis ei pargitaks. Pühapäeval oli parkimisplatsil kolm töötajat. Autosid oli palju, ka kai pealne pargiti täis. “
Salmistu ranna haldamiseks on Kuusalu vald sõlminud lepingu MTÜga Salmistu Paadimees. MTÜ on sõlminud lepingu FIEga Urmas Paomees, kes peab korraldama ranna koristuse, parkimise, veeproovide võtmise.
„Ainuüksi selle pühapäevaga tekkis randa 4,5 kanti prügi,“ sõnas Urmas Paomees.
MTÜ ülesanne on ka sadamat valvata. Sadama territoorium on ketiga piiratud ning pannakse ööseks lukku.
Ametlikud supluskohad puuduvad
Anija, Kuusalu ning Raasiku vallas ja Loksa linnas ametlikke supluskohti pole. Ametlikul supluskohal on kindlad suplejate ohutust ja heaolu tagavad nõuded – seal peavad olema vetelpäästjad, piisav hulk riietuskabiine, tualettruume, nõuetekohane suplusvee seire kogu suplushooaja vältel jne. Meie piirkonna randades kõiki neid nõudeid ei täideta, näiteks pole neis vetelpäästjaid, kuid inimeste ohutust püütakse siiski tagada.
„Salmistu rannas on 3-4 inimest, kes toimuvat jälgivad, lisaks Salmistu sadama ala haldaja OÜ Salmistu Rand esindaja, kes on paadiga kohal. Kõiki, kes vee peale lähevad, instrueeritakse. Tihti võetakse enne sõidukiga merele minekut akvatooriumi haldajalt telefoninumber, et vajadusel helistada. Praegu käivad Salmistu rannas tihti ka Muuga piirivalve ja politsei. Meie ei saa inimesi kinni pidada ega trahvi teha, on õigus suunata ja informeerida,“ jutustas Urmas Paomees.
Salmistu rannas on iga päev avatud ka müügikiosk, et inimeste esmane söögi- ja joogivajadus saaks rahuldatud. Müügikiosk on töös olnud ligi kuu aega. MTÜ Salmistu Paadimees on lepinguga andnud müügikoha pidamiseks ainuõiguse FIEle Urmas Paomees.
„Üldiselt on see avatud iga päev, kuid töötajatel on õigus seda mitte lahti teha, kui ilm on väga halb,“ ütles Urmas Paomees.
Loksa rannas haldajat pole
Loksa ranna lähedale polnud eelmisel pühapäeval raske parkida, kuid rannas oli siiski sadu inimesi. Kuigi Loksa rand on pikk ning linnas sees, pole seal müügikioskeid ega söögikohti. Haldab Loksa linn, linnavalitsus on sõlminud lepingu koristajaga.
Anija vallas käiakse veehoidlates
Anija valla inimesed käivad enamasti ujumas Jägala jões ning veehoidlates. Paljud ujuvad jões Kehra staadioni juures, selle koha korrashoidu on vallavalitsus investeerinud.
Ülemöödunud nädalavahetusel olevat Anija valla inimeste seas populaarses supluskohas, Kaunissaare veehoidlas, politsei inimesi ära ajanud, öeldes, et AS Tallinna Vesi ei luba neil seal ujuda. Valgala koordinaatori ASis Tallinna Vesi Aare Niibergi sõnul ei tohi inimesed igal pool veehoidla juures vette minna. Nii Soodla, Raudoja, Aavoja kui Kaunissaare veehoidlate juurde on rajatud sanitaarkaitsealad. Pole keelatud kasutada veekogu terve sanitaarkaitseala ulatuses, liikumine on piiratud vahetult veehaarderajatiste ja veereguleerimissõlmede läheduses, kus viibimine võid osutuda suveperioodidel ohtlikuks. Veehoidlate juures on üleval sildid, et näidata, kus on liikumine piiratud.
