
MTÜ Arenduskoda algatatud turismiprojekti on kaasatud rahvusparkides tegutsevad 9 Leader-piirkonda Eestist, Lätist, Sloveeniast ja Portugalist.
Projekt on ellu kutsutud selleks, et elavdada turismivaldkonda, arendada kohalike turismiettevõtjate koostööd Euroopa teiste riikide sama valdkonna ettevõtjate ja turismiorganisatsioonidega. Meie projekti eripära on, et kõik partnerid on seotud rahvusparkide või kaitsealadega, kommenteerib MTÜ Arenduskoda tegevjuht Heiki Vuntus.
MTÜ Arenduskoda on seotud Lahemaa rahvuspargiga. Arenduskoja Leader-piirkonda kuuluvast 5 omavalitsusest asuvad Lahemaa rahvuspargis osa Kuusalu vallast ja endine Vihula vald, mis nüüd on liitunud Haljala vallaga. Väikeses mahus ulatub rahvuspargi ala ka Kadrina valda. Arenduskoja piirkonnas on veel Loksa linn ning Tapa vald.
Turismiprojekti idee andis ja aitas kuni rahastamisotsuseni ellu viia Kadrina vallas tegutseva Kuusiku Loodustalu perenaine Sirje Kuusik. Tema eestvedamisel sai MTÜst Arenduskoda projekti „Rahvusvaheline koostöö säästva turismi arenguks rahvusparkidega piirkondades“ juhtpartner. See tähendab, et Arenduskoja algatusgrupp leidis Eestis piirkonnad, kes kutsuti osalema, ning ka partnerid Sloveeniast, Lätist ja Portugalist. Eeltöö kestis paar aastat, käidi üksteisel külas, vahetati infot.
Projekt hõlmab kokku 9 piirkonda 4 riigist ja kestab kolm aastat – septembrist 2017 kuni augusti lõpuni 2020. Eestis teevad kaasa kolm Leader-piirkonda – peale Arenduskoja veel Rohelise Jõemaa Koostöökogu Pärnumaalt ja Kodukant Läänemaa, millel on liikmeid Matsalu rahvuspargi alalt. Lätist ja Portugalist on kaasatud kaks, Sloveeniast kolm rahvusparkidega seotud Leader-piirkonda.
Projekti kogumaksumus on 620 000 eurot. MTÜ Arenduskoda osa sellest on 109 986,50 eurot, millest 93 488,61 eurot antakse PRIA kaudu Euroopa Liidu Leader-toetusena ning 16 497,99 eurot on omaosalus.
Kuna tegu on rahvusvahelise projektiga, tuli selleks nõusolek saada Brüsselist. Iga Leader-piirkond taotles ja sai rahastuse eraldi, oma strateegiale tuginedes ja vastavate taotlusvoorude raames. Juhtpartnerina oli Arenduskoja ülesanne leida kogu projektile juht, selleks valiti Katrin Suursoo.
Kavas on seminarid ja suveülikoolid ning õppereisid säästva turismiga tegelevatele ettevõtjatele. Tutvutakse projekti haaratud kaitsealade ja sealsete turismiettevõtetega. Iga piirkond koostab projekti raames oma säästva turismi strateegia. Tehakse ühine turundusplaan, antakse välja trükiseid.
Katrin Suursoo: „Põhieesmärk on anda võimalus jõuda turismivaldkonnas uute ideede ning äripartnerluseni, käivitada ettevõtjate ühisturundus. Projektiga on oodatud liituma kõik, kes soovivad anda panuse eesmärgi saavutamiseks. Edaspidi on meil üsna palju sisulisi tegevusi, ootame osalema projektiga juba ühinenud ettevõtjaid ja ka uusi ettevõtteid ning MTÜsid, kes tegelevad turismiga – majutuse, matkade, loodusvaldkonna koolituste ja muu sellisega.“
Avaseminar oli Läänemaal Roostal
Esimene suurem kokkusaamine toimus ligi neli kuud tagasi septembri lõpus, MTÜ Kodukant Läänemaa kutsus koostööpartnerid Roosta Puhkekeskusesse kolmepäevasele seminarile. Tutvustati osalevaid Leader-piirkondi ja kaitsealasid, saadi omavahel tuttavaks. Olid rühmatööd ning hommikune linnuvaatlus Matsalu kaitsealal.
Arenduskoja piirkonda esindasid valdavalt Kuusalu vallaga seotud inimesed: Pudisoo Puhkemaja perenaine Anne Masing, MTÜ Juminda Poolsaare Selts esindajana Tiina Viirna, MTÜst Hara Sadam Tarvi Velström, Valkla Ranna puhkekeskusest Liis Jürimäe, MTÜst Ökokuller Kaisa Linno. Loksalt oli Kuivoja Puhkekeskuse perenaine Ele Tern.
Järgmine kokkusaamine toimus novembris Lätimaal Põhja-Kuramaal Slitere rahvuspargis. Lisaks ekskursioonidele tuli lahendada praktiline ülesanne – analüüsida erinevate turismiteenuste või -kohtade tugevaid ja nõrku külgi eri sihtrühmade vaatepunktist.
Katrin Suursoo kommenteeris, et see andis hea ülevaate, kuidas tuleb sihtgruppe tunda ja osata niiöelda nende kingades astuda. Sai ka kinnitust tõsiasi, et väliskülaline soovib näha ja kogeda piirkondlikku eripära – toit, eluolu, traditsioonid ja kombed, kohalike valmistatud toodang.
Kuivoja Puhkekeskuse perenaine Ele Tern kiidab, et juba mõne kuuga on ta saanud juurde uusi teadmisi teiste rahvusparkide kohta ja soovitanud välisklientidel külastada ka neid: „Oskame koostööpartnereid reklaamida, paljud kliendid ju ööbivad meil ja liiguvad edasi. Leppisime Läti esindajaga kokku, et külastame ka väljaspool projekti üksteist. Põhja-Kuramaa on imeilus, seal on rohkelt matkaradasid, kus saab liikuda ka ratastoolide ja lapsevankritega. Meil on selline rada Viru rabas.“
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus rõhutab, kuna projektis osalevad Leader-piirkonnad, saavad kaasa teha ka need ettevõtjad Kuusalu, Tapa, Kadrina ja endisest Vihula vallast ning Loksa linnast, kelle ettevõte on kaitseala piiridest väljaspool. Kel huvi, võtku Arenduskojaga ühendust.