Sõnumitooja toimetus sai paar nädalat tagasi kirja Kuusalu valla Sigula küla elanikult Eiki Mandrelt, kes kirjeldas, et Sigula küla ringteed ei ole 40 aastat remonditud, oktoobris toodi vihma ajal koorem killustikku, mida kallati tee algusesse suurematesse aukudesse, kõrval olnud augud jäid täitmata.
Ta küsis, kui palju on selline tegevus vallale maksma läinud, kes vastutab sellise töö eest reaalselt, kas vallal on kohustus tagada arstiabi ja päästjate juurdepääs inimeste elukohtadesse ning millal Sigula küla ringteed täitma hakatakse, kuna pole enam, mida hööveldada.
Ka soovis ta teada, kuhu lähevad talviseks lumelükkamiseks mõeldud rahad, kui lund on olnud vähe. Ja kas on seadusest tulenevaid nõudeid, millise ajavahemiku möödudes tuleb vallavalitsusel vallateid hooldada ja remontida.
Sõnumitooja küsis Sigula ringtee ja ka Kuusalu valla teiste kruusateede hooldamise kohta kommentaari valla majandusteenistuse juhilt Madis Praksilt.
Ta rääkis, et teede hooldamissagedusi ei ole seadus määranud, vallad hooldavad teid võimaluste piires ja nii, et teed oleksid sõidetavad: „Möödunud suvi ja sügis on olnud vihmased ning kruusateid on saanud seetõttu hööveldada harvem, kui oli vajadus. Hööveldada on võimalik pärast 2-3 vihmavaba päeva, siis on kruusateed saanud kuivada. Olen helistajatele seda selgitanud ja lubanud, et hööveldatakse esimesel võimalusel. Ka riigihankega käesolevaks aastaks valitud teehooldajatele on öeldud, et lähevad höövlitega kruusateedele kohe, kui ilmaolud lubavad. Samas tuleb arvestada, et korraga nad kõigile külateedele ei jõua, kolmel höövlil kulub Kuusalu valla kruusateede ülehööveldamiseks 4-7 päeva. Sügisel raskendavad hööveldamistöid öökülmad ja vahepealsed pakasepäevad – eriti kehv on, kui sajuga muutuvad kruusateed auklikuks, siis külmetab ning hööveldamne pole üldse võimalik.“
Riigihanke tulemusel hooldavad valla kruusateid tänavu OÜ Veleston, OÜ Kuusalu Veod ja FIE Enn Veerla. Varem osales hankes ka OÜ Üle, kuid enam riigil Kuusalu piirkonnas kruusateid pole ning OÜ Üle hööveldamisteenust ei osuta, selgitas Madis Praks.
Sigula küla ringina läbiva tee pikkus on 5 kilomeetrit, Madis Praksi sõnul on sellele vaja uut kruusakatet, teeservad maha hööveldada ning teha tee profiilile uued kalded. Selleks kuluks vallaeelarvest praeguste hindade järgi 50 000 eurot ja enamgi. Sigula külas täideti oktoobrikuu jooksul kehvemad kohad killustikuga, et tee oleks läbitav. Alustati oktoobri alguses, kui tööd tuli peatada halbade ilmastikuolude tõttu ning jätkati mõne nädala pärast. Töid tehti kogu Sigula ringtee ulatuses.
Madis Praks: „Oleme valla kruusateid remontinud vastavalt volikogus kinnitatud vallateede arengukavale. Teede arengukava investeeringute osa oli koostatud mõttega, et järgmiste aastate teetööd kinnitab volikogu uus koosseis, kui uuendab vallateede arengukava. Sigula ja ka teised külad peaksid alustama sellest, et esitavad uuele volikogule ettepaneku lisada arengukavasse küladele muret tegevate kruusateede ja musta kattega teede remondid.“
Majandusteenistuse juht tõdes, et käesoleva aasta väga kehv suvi ning veel märjem sügis on valla kruusateedele mõjunud hävitavalt: „Kruusateede remondi vajadus on kordades suurem, kui selleks eraldatud summad.“
Kokku on käesoleval aastal kulunud kruusateede remondiks 111 000 eurot ning hööveldamiseks 48 000 eurot.
Madis Praks: „Kõigile meeldiks, kui kruusateede asemel oleksid külades musta kattega teed, aga paratamatult tuleb teha valikuid. Tänavu on nii kruusamaterjali kui ka freesasfaldi turg Eestis väga keeruline. Materjali lihtsalt ei ole meie piirkonnas. Hinnad on tõusnud 3-4 korda. See kõik kajastub ka teede remondimahtudes.“