Kehra gümnaasiumi muukeelsetest peredest pärit laste keelekümblusklassi õpetaja Kätlin Takk korraldas oma õpilastele uue kooliaasta sissejuhatuseks eesti keele õppimiseks päevalaagri. Ta selgitas, et eriolukorra tõttu said tema klassi õpilapsed esimesel kooliaastal eestikeelses keskkonnas olla vähem ning on ka kogu suve olnud eesti keelest eemal.
Kevadel 1.c klassi lõpetanud õpilaste kodukeel ei ole eesti keel. Õpetaja hinnangul on eesti keele oskuse tase väga erinev, mõned räägivad päris hästi, kuid on ka neid, kes mõistavad vaid üksikuid sõnu, kuna kodus eesti keelt üldse ei osata.
„Distantsõppe ajal tegime iga päev videotunde, seega kuulsid nad eesti keelt, kuid seda oli väga vähe võrreldes sellega, mida koolis oleksid õppinud,“ ütles Kätlin Takk.
Juunis õppeaasta lõpetamisel uuris Kätlin Takk lapsevanematelt, kas oldaks huvitatud keelekümbluslaagrist. Tema klassi 18 õpilasest osalesid 3.-7. augustini toimunud päevalaagris 14. Kaasati 8 õpilast Alavere kooli 5.-7. klassist, kes aitasid ka nooremate juhendamisel.
Laagripäevad kestsid hommikul kella kümnest kella neljani pärastlõunal, lõunatati kooli sööklas, kuna samal ajal tehti seal süüa õpilasmalevast osavõtjaile.
Õpetaja sõnul oli eesmärk õppida keelt erinevate tegevuste kaudu, lisaks saada uusi oskusi-teadmisi. Kolm päeva olid Kehra gümnaasiumi algklasside majas töötoad, mida viisid läbi Kehra kooli õpetajad: „Esimesel päeval oli punutiste ja patside õpituba. Kuna paljud lapsed seda endiselt ei oska, võtsime eesmärgiks saada selgeks tossupaelte sidumise, samuti patsi punumise. Järgmistes õpitubades said lapsed kuulda tervislikust toitumisest, aktiivse liikumise vajalikkusest, õppisid pulssi mõõtma, telefonides kasutama lihtsamaid programme, et teha ilusaid fotosid, teha unenäopüüdjaid, šokolaadikaarti ja disainida T-särke.“
Neljas laagripäev toimus Alaveres, viimasel päeval oli väljasõit Tallinnasse Skyparki ja SkyLab teaduskeskusesse.
Laagris oli Kätlin Takile abiks Kehra gümnaasiumi abiõpetaja Aleksei Kuzmin, kelle emakeel on vene keel: „Valisin ta juhuks, kui lapsed ei suuda end eesti keeles väljendada, saavad Alekseilt küsida vene keeles.“
Õpetaja tunnistas, et oli õpilastega üle pika aja kokku saades ehmunud, kui kehvaks oli jäänud nende eesti keele oskus.
„Õnneks tuli neil õpitu eestikeelses keskkonnas uuesti meelde. Olime Alekseiga kokku leppinud, et ta suhtleb lastega vene keeles ainult äärmisel vajadusel. Laager ületas mu ootused, lapsed avanesid päris palju. Ei saa öelda, et nädalaga hakkasid kõik eesti keeles rääkima, aga lapsed olid rohkem nõus seda proovima. Paar õpilast, kelle puhul kartsin, et distantsõppe tõttu on tagasilangus väga suur, üllatasid väga positiivselt,“ rääkis Kätlin Takk.
Ka lastelt ja nende vanematelt sai ta positiivset tagasisidet, sooviti, et selliseid laagreid tehtaks veel: „Minu huvi oli oma õpilaste keeletaset parandada. Kui keelekümblus on meie üks suund, võiks eesti keele õpet ehk ka valla tasandil kuidagi toetada.“