Kuu­sa­lu algk­las­si­de näi­te­ring tõi rii­gi­fes­ti­va­lilt mi­tu pree­miat

La­vas­ta­ja SAI­MA KAL­LION­SI­VU sõ­nul läks eten­dus fes­ti­va­lil la­va­kar­di­na­te tõt­tu täies­ti sas­si, kuid saa­di kaks näit­le­jap­ree­miat ja erip­ree­mia an­samb­li­män­gu eest.

Kuu­sa­lu algk­las­si­de näi­te­ring osa­les Har­ju­maa esin­da­ja­na ree­del-lau­päe­val, 11.-12. mail Rõn­gu rah­va­ma­jas toi­mu­nud algk­las­si­de koo­li­teat­ri­te rii­gi­fes­ti­va­lil. Kuu­sa­lu trupp esi­tas „Pu­na­müt­si­ke­se“ ja „Ka­ru­poeg Puh­hi“ ai­ne­tel sea­tud la­vas­tu­se „Juh­tu­mi­sed sõp­ra­de­ga“. La­vas­tus päl­vis Har­ju­maa koo­li­teat­ri­te fes­ti­va­lil peap­ree­mia.

Rii­gi­fes­ti­va­lilt tu­lid tru­pi­le kaks näit­le­jap­ree­miat – No­ra Me­ri­voo­le Jä­ne­se ja Eli­se Tek­ko­le Not­su rol­li eest. Ko­gu trupp sai vai­mu­ka an­samb­li­män­gu erip­ree­mia.

Näi­den­di la­va­le sead­nud Sai­ma Kal­lion­si­vu kom­men­tee­ris, et see­kord­ne esi­ne­mi­ne oli eri­li­ne: „Meie tü­kis on olu­li­ne roll la­va­kar­di­na­tel, kuid Rõn­gu rah­va­ma­jas ei saa­nud neid lii­gu­ta­da. Eten­du­se al­gus läks me las­tel ke­nas­ti, aga min­gil het­kel ajas uus olu­kord ühel näit­le­jal kõik sil­me eest mus­taks, na­gu ta hil­jem üt­les, ja ta jook­sis la­valt va­lel ajal ära. Siis eh­ma­tas tei­ne ja lah­kus sa­mu­ti, oli oht, et kõik la­gu­neb koost, aga lap­sed tu­lid olu­kor­rast nii vah­valt väl­ja, et pub­lik ja žürii ei saa­nud aru­gi.“

Ju­hen­da­ja sel­gi­tas, et ta on ko­gu aeg rõ­hu­ta­nud – kui lä­heb sas­si, ei to­hi se­da la­val väl­ja näi­da­ta, vaid män­gi­da eda­si: „See oli neil häs­ti mee­les. Jä­nes ja Not­su olid la­val, mi­na la­va kõr­valt ei saa­nud neid kui­da­gi ai­da­ta, kuid No­ra Me­ri­voo, kes sel­les tü­kis on­gi la­vas­ta­ja rol­lis, võt­tis st­see­ne la­vastu­se lõ­puo­sast ja kes­kelt, sät­tis need se­da­si kok­ku, et tu­li ter­vik, top­pa­ma eten­dus ei jää­nud. Kõik osa­täi­tad läk­sid te­ma män­gu­ga kaa­sa, mit­te ühest­ki näoil­mest ega lii­gu­tu­sest pol­nud aru saa­da, et kõik oli to­taal­selt teist­pi­di ja eten­dus oli meie jaoks ka­tast­roo­fi ää­rel. Pub­lik ja žürii naer­sid ning ko­he, kui eten­dus lõp­pes, tu­li Saa­re­maa koo­lit­ru­pi la­vas­ta­ja mind õn­nit­le­ma, et vä­ga hea, kui­das väi­ke­sed algk­las­si­lap­sed nii in­tel­li­gent­selt pub­li­kut nae­ru­ta­vad. Meie omad olid ain­sad, kes võt­sid pub­li­ku täie­li­kult pih­ku.“

No­ra Me­ri­voo tun­nis­tas pä­rast, et ka te­mal läks la­val ol­les min­gil het­kel mõ­te lü­hi­ses­se, kuid võt­tis end kok­ku, la­si ko­gu la­vas­tu­se aeg­luu­bis peast lä­bi ja suu­tis jät­ka­ta. Not­su oli te­ma kõr­val la­val ning te­gi kõik kaa­sa, kee­gi ei saa­nud aru, et tükk oli läi­nud niiöel­da krei­siks ehk ab­sur­diks. Žürii kii­tis pä­rast, et Kuu­sa­lu tru­pi lap­sed mõis­ta­vad häs­ti ab­sur­di­teat­rit.

Sai­ma Kal­lion­si­vu: „Kõi­ge suu­rem tun­nus­tus ko­gu sel­le se­ga­du­se pea­le oli­gi erip­ree­mia vai­mu­ka an­samb­li­män­gu eest. See trupp on tões­ti eri­li­ne – teine­teist suu­re­pä­ra­selt mõis­tev tiim, kui­gi al­les tei­ne ja kol­mas klass. Kui la­va­kar­di­nad olek­sid ol­nud ta­va­pä­ra­sed, po­leks me las­tel sas­si läi­nud ja oleks veel pa­re­mi­ni läi­nud, aga sel­li­ses olu­kor­ras oli nen­de mäng küll su­per.“

Rii­gi­fes­ti­va­lil Grand Prix`väl­ja ei an­ta, ku­na po­le va­ja ke­da­gi eda­si esi­ne­ma saa­ta. Ja­ga­tak­se lau­reaa­di­tiit­leid ja erip­ree­miaid. La­vas­ta­ja rää­kis, et fes­ti­va­lil oli pal­ju tu­ge­vaid la­vas­tu­si, ta sai ideid ja ins­pi­rat­sioo­ni.

„Mul on nüüd ju­ba sel­ge, mil­li­se tü­ki sel­le tii­mi­ga järg­mi­sel õp­peaas­tal et­te võ­tan,“ sõ­nas Sai­ma Kal­lion­si­vu.

La­vas­tu­ses „Juh­tu­mi­sed sõp­ra­de­ga“ män­gi­vad pea­le No­ra Me­ri­voo ja Elise Tek­ko veel Jas­min Roo­pa, Ka­di Jõ­gi, Mikk Jõ­gi ja Ree­li­ka Viil­maa.