
ANNE ORUAAS
20. juulil möödub 90 aastat eesti kunstniku – raamatuillustraatori, akvarellisti ja graafiku Maret Kernumehe (20.07.1934–12.03.1997) sünnist. Sel puhul on Kehra muuseumis alates 19. juulist näitus „Kubujussist Kääbikuni“.
Miks Kehra muuseumis? Sellepärast, et kunstniku varane lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Aegviidus ja Kehras. Maret Kernumees sündis Tallinnas graafiku ja maalikunstniku Raoul Kernumehe (1905-1990) pere esimese lapsena. Ema Liidia Kernumees (1913-1985) oli lasteaednik, vend Koit Kernumees (1947-2011) sai tuntuks muusikuna, aga ka maalis.
Arstid soovitasid Raoul Kernumehele tuberkuloosi tõttu männimetsa lähedust ja nii asus pere 1936. aastal elama Aegviitu. Hiljem meenutas Maret Kernumees sõjaeelset Aegviidut kui väga meeldivat kohta elamiseks. Kehra muuseumi valduses on tema kiri, mis saadetud 1973. aasta suvel õpetaja Salme Naruskile pärast seda, kui tal jäi käimata klassi kokkutulekul.
Maret kurdab kirjas, et elab nüüd Mustamäel, kus talle ei meeldi, ja kirjutab nii: „Ei ütleks, et ma Kehrat eriti armastaksin. Peab uuesti nägema. Mulle on hakanud väga meeldima sellised omaaegsed alevimajad, nagu näiteks Aegviidus. Vanana elaks vist meelsamini seal kui Kehras. Muidugi, ega omaaegsetest suvitus-supeluskohtadest pole enam midagi järel, kohtigi on raske aimata. Omal ajal oli uhke kuursaal, tantsupõrand, bassein, laste ujumiskoht. Need mälestused teevad omajagu nukraks. Elasin ju enne sõda Aegviidus.“
1941. aastal kolisid Kernumehed Kehrasse. Nad elasid esialgu Randalude majas Ülejõel, praeguse aadressiga Pärna 3. Ta meenutab Randalusid kirjas hea sõnaga, nende perega olid nad koos sõjapaos. Hiljem elasid Kernumehed kusagil mujal, selle kohta puudub täpsem info. Küll aga ütleb Maret oma kirjas, et hilisem periood oli raske, kohati isegi ebameeldiv.
Ema Liidia Kernumees töötas Kehras 1946. aastal asutatud lastesõimes ja oli mõnda aega ka selle juhataja. Kunstnik Raoul Kernumees kinkis 1948. aastal lastesõimele portreejoonistuse „Magav laps“, mille modell on tõenäoliselt tütar Maret. Pilt on praeguseni Lastetare omanduses ja lubati lahkesti näitusele.
1942. aastal läks Maret Kehra algkooli esimesse klassi. Ta õppis Kehra samal ajal keskkooliks kasvanud koolis kümme aastat. Seejärel kolis pere tagasi Tallinna ja Maret Kernumees lõpetas 1953. aastal Tallinna 7. keskkooli.
Kehra keskkooli õpilasena tuli Maret Kernumees kahel korral Eesti koolinoorte meistriks odaviskes, esindades tolleaegset Kose rajooni. Ta oli esimene, kes tõi Kehra koolile kergejõustikus meistritiitli. 1950. aastal tuli esikoht tütarlaste B-klassis tulemusega 30.52 ja 1951. aastal A-klassis tulemusega 32.42. Samal aastal ilmus tema pilt ajakirjas Kehakultuur.
Hoolimata sellest, et ta oli kooli üks paremaid sportlasi, kirjutab ta õpetajale: „Mina näiteks kooliaega tervikuna küll taastada ei tahaks. Vaatamata sellele, et ma sageli Kehrat ja koolikaaslasi unes näen. See on arvatavasti sellest, et töö lubab teinekord palju mõtelda, eks siis mõtted uitavadki. Taimi Lipping oli väga hea pinginaaber. Heljust rääkimata, tema mõju minule oli väga suur ja soodne. Klassiga tervikuna ma ei saavutanud suurt kontakti, mul ilmselt jäi (jääb ka nüüd) „karjainstinktist“ puudu. Pealegi, seda ma saan alles nüüd õieti aru, olin ma tüdrukutest-eakaaslastest kaua aega tükk maad naiivsem. Seda möönis heatahtlikult ka Rita, kui me juuni algul üksteist nägime.“

1953. aastal asus Maret Kernumees õppima Moskva raamatukogundusinstituudis, kuid juba aasta pärast jätkas õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1960. aastal raamatugraafikuna. Tema diplomitöö olid illustratsioonid ja kujundus Hans Christian Anderseni muinasjuttudele pealkirjaga „Kaks juttu“. Neid illustratsioone säilitatakse Eesti Kunstiakadeemia muuseumis graafika kateedri õppejõudude koostatud parimate üliõpilastööde kogus, kus on niinimetatud metoodilisse fondi kogutud graafika eriala üliõpilaste diplomitööd ja muud silmapaistvamad teosed. Raamatuna ilmusid need 1964 pealkirjaga „Kaks muinasjuttu“. Edaspidi illustreeris ta kümneid lasteraamatuid, sadu ajakirju ja ajalehti lastele ja muidki väljaandeid.
Maret Kernumehel ei olnud endal lapsi, aga tema piltidel on väga armsaid väikelapsi, ka teismelisi vembumehi, nagu näiteks Jõhvi Joosep või Toomas Linnupoeg, rääkimata fantaasiaküllastest muinasjututegelastest. Tema tuntuimad illustratsioonid on ilmselt 1977. aastal eesti keeles ilmunud J.R.R. Tolkieni „Kääbiku“ mustvalged pildid. Need ilmusid 1986. aastal Ameerikas Bostonis välja antud kataloogis, kus ta arvati maailma kümne parima «Kääbiku» illustraatori hulka.
Aastatel 1960-1967 töötas Maret Kernumees lastelehe Säde tehnilise toimetaja ja illustraatorina. Alates 1967. aastast kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu ja tegutses edasi vabakutselise kunstnikuna. Ta on loonud ka romantilisi akvarellitehnikas maastikumaale ja merevaateid, graafikat, on esinenud akvarellistina kunstnike grupinäitustel.
Maret Kernumehe piltidega raamatuid on lugenud mitu põlvkonda lapsi. Illustraator on autoriga võrreldes sageli vähem tähtis ja kui on veel tegu väga tagasihoidliku inimesega, nagu kunstnik oma loomult kindlasti oli, siis võibki ta jääda suurema tähelepanuta ja ajapikku ka ununeda.

Tänu Kehra raamatukogule ja Harju Maakonnaraamatukogule on näitusel üsna esinduslik väljapanek Maret Kernumehe illustreeritud lasteraamatutest ja ajakirjadest. Kuigi nad on ajahambast veidi näritud, ei sega see nendega tutvumist. Kindlasti on näituse külastajatel, kelle lasteraamatute lugemise aeg jääb möödunud sajandi teise poolde, rõõmsaid kohtumisi lapsepõlve lemmikutega.





