Kunst­nik MA­RET KER­NU­MEES elas lap­se­na Aeg­vii­dus ja Keh­ras

AN­NE ORUAAS

20. juu­lil möö­dub 90 aas­tat ees­ti kunst­ni­ku – raa­ma­tuil­lust­raa­to­ri, ak­va­rel­lis­ti ja graa­fi­ku Ma­ret Ker­nu­me­he (20.07.1934–12.03.1997) sün­nist. Sel pu­hul on Keh­ra muu­seu­mis ala­tes 19. juu­list näi­tus „Ku­bu­jus­sist Kää­bi­ku­ni“.

Miks Keh­ra muu­seu­mis? Sel­le­pä­rast, et kunst­ni­ku va­ra­ne lap­se­põlv ja koo­liaas­tad möö­du­sid Aeg­vii­dus ja Keh­ras. Ma­ret Ker­nu­mees sün­dis Tal­lin­nas graa­fi­ku ja maa­li­kunst­ni­ku Raoul Ker­nu­me­he (1905-1990) pe­re esi­me­se lap­se­na. Ema Lii­dia Ker­nu­mees (1913-1985) oli las­teaed­nik, vend Koit Ker­nu­mees (1947-2011) sai tun­tuks muu­si­ku­na, aga ka maa­­lis.

Ars­tid soo­vi­ta­sid Raoul Ker­nu­me­he­le tu­ber­ku­loo­si tõt­tu män­ni­met­sa lä­he­dust ja nii asus pe­re 1936. aas­tal ela­ma Aeg­vii­tu. Hil­jem mee­nu­tas Ma­ret Ker­nu­mees sõ­jaeel­set Aeg­vii­dut kui vä­ga meel­di­vat koh­ta ela­mi­seks. Keh­ra muu­seu­mi val­du­ses on te­ma ki­ri, mis saa­de­tud 1973. aas­ta su­vel õpe­ta­ja Sal­me Na­rus­ki­le pä­rast se­da, kui tal jäi käi­ma­ta klas­si kok­ku­tu­le­kul.

Ma­ret kur­dab kir­jas, et elab nüüd Mus­ta­mäel, kus tal­le ei meel­di, ja kir­ju­tab nii: „Ei üt­leks, et ma Keh­rat eri­ti ar­mas­tak­sin. Peab uues­ti nä­ge­ma. Mul­le on ha­ka­nud vä­ga meel­di­ma sel­li­sed omaaeg­sed ale­vi­ma­jad, na­gu näi­teks Aeg­vii­dus. Va­na­na elaks vist meel­sa­mi­ni seal kui Keh­ras. Mui­du­gi, ega omaaeg­se­test su­vi­tus-su­pe­lus­koh­ta­dest po­le enam mi­da­gi jä­rel, koh­ti­gi on ras­ke ai­ma­ta. Omal ajal oli uh­ke kuur­saal, tant­su­põ­rand, bas­sein, las­te uju­mis­koht. Need mä­les­tu­sed tee­vad oma­ja­gu nuk­raks. Ela­sin ju en­ne sõ­da Aeg­vii­dus.“

1941. aas­tal ko­li­sid Ker­nu­me­hed Keh­ras­se. Nad ela­sid esial­gu Ran­da­lu­de ma­jas Üle­jõel, prae­gu­se aad­res­si­ga Pär­na 3. Ta mee­nu­tab Ran­da­lu­sid kir­jas hea sõ­na­ga, nen­de pe­re­ga olid nad koos sõ­ja­paos. Hil­jem ela­sid Ker­nu­me­hed ku­sa­gil mu­jal, sel­le koh­ta puu­dub täp­sem in­fo. Küll aga üt­leb Ma­ret oma kir­jas, et hi­li­sem pe­riood oli ras­ke, ko­ha­ti ise­gi eba­meel­div.

Ema Lii­dia Ker­nu­mees töö­tas Kehras 1946. aas­tal asu­ta­tud las­te­sõi­mes ja oli mõn­da ae­ga ka sel­le ju­ha­ta­ja. Kunst­nik Raoul Ker­nu­mees kin­kis 1948. aas­tal las­te­sõi­me­le port­ree­joo­nis­tu­se „Ma­gav laps“, mil­le mo­dell on tõe­näo­li­selt tü­tar Ma­ret. Pilt on prae­gu­se­ni Las­te­ta­re oman­du­ses ja lu­ba­ti lah­kes­ti näi­tu­se­le.

1942. aas­tal läks Ma­ret Keh­ra alg­koo­li esi­mes­se klas­si. Ta õp­pis Keh­ra sa­mal ajal kesk­koo­liks kas­va­nud koo­lis küm­me aas­tat. See­jä­rel ko­lis pe­re ta­ga­si Tal­lin­na ja Ma­ret Ker­nu­mees lõ­pe­tas 1953. aas­tal Tal­lin­na 7. kesk­koo­li.

Keh­ra kesk­koo­li õpi­la­se­na tu­li Ma­ret Ker­nu­mees ka­hel kor­ral Ees­ti koo­li­noor­te meist­riks oda­vis­kes, esin­da­des tol­le­aeg­set Ko­se ra­joo­ni. Ta oli esi­me­ne, kes tõi Keh­ra koo­li­le ker­ge­jõus­ti­kus meist­ri­tiit­li. 1950. aas­tal tu­li esi­koht tü­tar­las­te B-klas­sis tu­le­mu­se­ga 30.52 ja 1951. aas­tal A-klas­sis tu­le­mu­se­ga 32.42. Sa­mal aas­tal il­mus te­ma pilt aja­kir­jas Ke­ha­kul­tuur.

Hoo­li­ma­ta sel­lest, et ta oli koo­li üks pa­re­maid sport­la­si, kir­ju­tab ta õpe­ta­ja­le: „Mi­na näi­teks koo­liae­ga ter­vi­ku­na küll taas­ta­da ei ta­haks. Vaa­ta­ma­ta sel­le­le, et ma sa­ge­li Keh­rat ja koo­li­kaas­la­si unes näen. See on ar­va­ta­vas­ti sel­lest, et töö lu­bab tei­ne­kord pal­ju mõ­tel­da, eks siis mõt­ted ui­ta­vad­ki. Tai­mi Lip­ping oli vä­ga hea pin­gi­naa­ber. Hel­just rää­ki­ma­ta, te­ma mõ­ju mi­nu­le oli vä­ga suur ja sood­ne. Klas­si­ga ter­vi­ku­na ma ei saa­vu­ta­nud suurt kon­tak­ti, mul ilm­selt jäi (jääb ka nüüd) „kar­jains­tink­tist“ puu­du. Pea­le­gi, se­da ma saan al­les nüüd õie­ti aru, olin ma tüd­ru­ku­test-ea­kaas­las­test kaua ae­ga tükk maad naiiv­sem. Se­da möö­nis hea­taht­li­kult ka Ri­ta, kui me juu­ni al­gul üks­teist nä­gi­me.“

1953. aas­tal asus Ma­ret Ker­nu­mees õp­pi­ma Mosk­va raa­ma­tu­ko­gun­du­sins­ti­tuu­dis, kuid ju­ba aas­ta pä­rast jät­kas õpin­guid Ees­ti Riik­li­kus Kuns­ti­ins­ti­tuu­dis, mil­le lõ­pe­tas 1960. aas­tal raa­ma­tug­raa­fi­ku­na. Te­ma dip­lo­mi­töö olid il­lust­rat­sioo­nid ja ku­jun­dus Hans Ch­ris­tian An­der­se­ni mui­nas­jut­tu­de­le peal­kir­ja­ga „Kaks jut­tu“. Neid il­lust­rat­sioo­ne säi­li­ta­tak­se Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia muu­seu­mis graa­fi­ka ka­teed­ri õp­pe­jõu­du­de koos­ta­tud pa­ri­ma­te üliõ­pi­las­töö­de ko­gus, kus on nii­ni­me­ta­tud me­too­di­lis­se fon­di ko­gu­tud graa­fi­ka eri­ala üliõ­pi­las­te dip­lo­mi­tööd ja muud sil­ma­paist­va­mad teo­sed. Raa­ma­tu­na il­mu­sid need 1964 peal­kir­ja­ga „Kaks mui­nas­jut­tu“. Edas­pi­di il­lust­ree­ris ta küm­neid las­te­raa­ma­tuid, sa­du aja­kir­ju ja aja­leh­ti las­te­le ja muid­ki väl­jaan­deid.

Ma­ret Ker­nu­me­hel ei ol­nud en­dal lap­si, aga te­ma pil­ti­del on vä­ga arm­said väi­ke­lap­si, ka teis­me­li­si vem­bu­me­hi, na­gu näi­teks Jõh­vi Joo­sep või Too­mas Lin­nu­poeg, rää­ki­ma­ta fan­taa­sia­kül­las­test mui­nas­ju­tu­te­ge­las­test. Te­ma tun­tui­mad il­lust­rat­sioo­nid on ilm­selt 1977. aas­tal ees­ti kee­les il­mu­nud J.R.R. Tol­kie­ni „Kää­bi­ku“ must­val­ged pil­did. Need il­mu­sid 1986. aas­tal Amee­ri­kas Bos­to­nis väl­ja an­tud ka­ta­loo­gis, kus ta ar­va­ti maail­ma küm­ne pa­ri­ma «Kää­bi­ku» il­lust­raa­to­ri hul­ka.

Aas­ta­tel 1960-1967 töö­tas Ma­ret Ker­nu­mees las­te­le­he Sä­de teh­ni­li­se toi­me­ta­ja ja il­lust­raa­to­ri­na. Ala­tes 1967. aas­tast kuu­lus ta Ees­ti Kunst­ni­ke Lii­tu ja te­gut­ses eda­si va­ba­kut­se­li­se kunst­ni­ku­na. Ta on loo­nud ka ro­man­ti­li­si ak­va­rel­li­teh­ni­kas maas­ti­ku­maa­le ja me­re­vaa­teid, graa­fi­kat, on esi­ne­nud ak­va­rel­lis­ti­na kunst­ni­ke gru­pi­näi­tus­tel.

Ma­ret Ker­nu­me­he pil­ti­de­ga raa­ma­tuid on lu­ge­nud mi­tu põlv­kon­da lap­si. Il­lust­raa­tor on au­to­ri­ga võr­rel­des sa­ge­li vä­hem täh­tis ja kui on veel te­gu vä­ga ta­ga­si­hoid­li­ku ini­me­se­ga, na­gu kunst­nik oma loo­mult kind­las­ti oli, siis võib­ki ta jää­da suu­re­ma tä­he­le­pa­nu­ta ja aja­pik­ku ka unu­ne­da.

Tä­nu Keh­ra raa­ma­tu­ko­gu­le ja Har­ju Maa­kon­na­raa­ma­tu­ko­gu­le on näi­tu­sel üs­na esin­dus­lik väl­ja­pa­nek Ma­ret Ker­nu­me­he il­lust­ree­ri­tud las­te­raa­ma­tu­test ja aja­kir­ja­dest. Kui­gi nad on aja­ham­bast vei­di nä­ri­tud, ei se­ga see nen­de­ga tut­vu­mist. Kind­las­ti on näi­tu­se kü­las­ta­ja­tel, kel­le las­te­raa­ma­tu­te lu­ge­mi­se aeg jääb möö­du­nud sa­jan­di tei­se pool­de, rõõm­said koh­tu­mi­si lap­se­põl­ve lem­mi­ku­te­ga.