Kunstiakadeemia tudengid uurivad Kolga mõisa peahoonet

8277
Kolga mõisaproua ANU KOPPEL: „Lausa kahju on vaadata, kuidas siin pole aastaid enam hoonetesse investeeritud.“

„Hea, kui viie aasta pärast mõisas juba midagi korras on ja elu hakkab siin tasapisi käima,“ ütleb mõisakompleksi omanik ANU KOPPEL.

Kuna juunis Stenbockidelt Kolga mõisakompleksi ostnud Anu Koppel õpib Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise erialal, toob ta sel nädalal peahoonet uurima oma õppejõud ja kaastudengid.
Ta ütleb, et kolmapäeval, 27. augustil saabub restauraatorite eelsalk, järgmisel päeval suurem seltskond. Kokku umbes 30-40 inimest hakkavad uurima Kolga mõisa peahoonet seest ja ka väljast, sisuliselt  kraapima,  et  selgitada  välja,  mis  seal  on  ja  mida  pole.
Anu Koppel: „Laupäeval, 30. augustil kell 16 on kõik huvilised oodatud peamajja, tuntud restauraator ja õppejõud Hilkka Hiob räägib siis, mis siin oli ja mida leidsime.“
Ööbitakse mõisakompleksi endises külalistemajas, kust on mööbel  mitu aastat tagasi ära viidud. Taastati elektri- ja veevarustus ning laupäeval Kolga karapil sõna võttes kutsus Anu Koppel kohalikke elanikke appi talgukorras maja koristama. Ta lisas, et on oma sõpradega kindlasti kella 12st kohal ja hakkab tööle.
Kohalikke talgulisi kogunes paarikümne ringis. Anu Koppel kiitis esmaspäeval, et on abilistele väga tänulik: „Täpselt ei teagi, kui palju rahvast käis, mõned läksid varem ära, teised tulid hiljem juurde.“
Lootus projektirahadel
Mõisa uus omanik tõdes, et teha on hoonete korrastamisel väga palju. Kuna on aastaid töötanud kinnisvaravaldkonnas, ütles silm juba esmapilgul, et palju on lagunenud.
„Kui palju selle kõige taastamine maksma läheb, ei oska öelda. Ma pole miljonär. Püüan leida abirahasid, et mõisa remontima hakata. Praegu olen küll optimistlik. Äsja esitasime KIKi esimese rahataotluse, et saada toetust mõisapargis läbiviidavateks uuringuteks ja uuendustööde projekteerimiseks,“ sõnas ta.
Peahoone kohta rääkis omanik, et see on seisnud pikalt tühjana, kõigepealt tuli avada aknad ning sai õhu liikuma: „Saja aastaga on ümber peahoone kasvanud ligi meetrine mullakiht, mis tuleb pealt koorida, sest esimene korrus on juba maapinnast madalam. Vaatasin ka külalistemaja olukorda, nii see hoone kui ka teise talli kohale tehtud maja, kus praegu on kohvik, on nõukogude ajal varemete peale üles ehitatud. Kasutatud on kehvi materjale, raudtorud pandud otse betooni. Seinad  on  narva plokist ja  tellistest, mis üldse ei pea sooja.“
Unistus oma mõisamajast
Anu Koppel jutustas, et tema huvi vanade mõisahoonete vastu sai alguse keskkooli ajal: „Tuttava ema juhatas vanadekodu, mis asus mõisas. See asus Tartumaal. Ise olen Tartust pärit. Käisin seda mõisamaja vaatamas, väga meeldis. Kui üleminekuajal hakkasid kolhoosid kuulutama, et müüvad mõisaid, hakkas kummitama mõte, et võiks endale ka osta. Aga kui 1990ndate aastate esimeses pooles käisin mõisaid uurimas, läksin abikaasaga riidu, et mis ma ometi mõtlen. Nüüd on ta leppinud lootuses, et ehk saame mõisa taastamiseks lisaks ka eurorahasid. Kolga mõis on hea koha peal Narva maantee lähedal, siinsamas on Lahemaa rahvuspark. Plaan on muuta Kolga mõisakompleks etenduste ja kontsertide kohaks, peahoone näituste paigaks.“
Ta tõdes, tegelikult ei ole siiani päris aru saanud, et on suure mõisa omanik: „Keeran uksi lahti, vaatan ja uurin. Tore on siin toimetama hakata. Aga et see kõik ongi minu oma, see teadmine peab veel settima.“