Reedel oli Kolgaküla rahvamajas Kuusalu valla sünnipäevapidu.
Tantsud vallavanematega. Vasakul tantsib Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, paremal endine vallavanem ENN KIRSMAN.
Peokutsel oli valla vanuseks märgitud 73 aastat – 1938. aastal liideti Kodasoo ja Kiiu vald, uueks nimeks pandi Kuusalu vald.
Kuid Tsitre külavanem Tiiu Lepnurm seadis reede õhtul Kolgaküla rahvamaja saali seinale endatehtud suure plakati pealkirjaga „Kuusalu vald 180“. Sellel oli kronoloogiliselt välja toodud olulisemad daatumid valla ajaloos. Esimesena oli märgitud aasta 1831 – siis moodustati Kolga majoraadi piirides mõisavald, mille pindala oli 46 752 hektarit. Punasega oli lisatud, et praegune Kuusalu vald on 90 protsendi ulatuses endise mõisavalla maadel.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles peokõnes, et on diskussiooni küsimus, kas vald on 195aastane, kui tsaari ukaasiga otsustati hakata moodustama mõisavaldu, või 145aastane, kui Eestimaa kubermangus hakkas kehtima vallaseadus.
Ta lausus: „Oleme kokku leppinud, et Kuusalu vald on praegu 73aastane – loeme vanust ajast, kui tekkis vald, mis kannab Kuusalu valla nime.“
20 aastat taasloomisest
Vallavanem rääkis peamiselt ajast, kui Kuusalu vald taasloodi. See toimus 20 aastat tagasi, 11. aprillil 1991. Kuna kuus aastat tagasi liitusid Kuusalu ja Loksa vald, ei ole see põhimääruse järgi valla tähtpäev, sest Loksa vald loodi poolteist aastat hiljem – 10. septembril 1992.
„Tuletan meelde, et Kuusalu külanõukogu sai vallaks enne, kui augustis 1991 loeti ette Eesti iseseisvusdeklaratsioon. Tookord sündisid vallad, millel puudus laiem seadusandlik tagapõhi. Kohaliku omavalitsuse seadus võeti vastu alles 1993. aastal,“ sõnas ta.
Sel ajal Kuusalu külanõukogu esimees olnud Julian Patrak tuli 11. aprillil Tallinnast ja teatas, et on nüüd vallavanem, jutustas Urmas Kirtsi. Külanõukogu töötajatest said vallaametnikud, kuid rahvasaadikud jäid edasi rahvasaadikuteks. Volikogu liikmed valiti alles 1993. aasta sügisel.
Vallavanem loetles 1993. aasta valimisliidud ja nende juhid. Kuusalu vallas kandideerisid Tõde ja Ausus, mida juhtis Tajo Kadajas; Kuusalu Vallavolikogu Kandidaadid, mille eesotsas oli Urmas Kirtsi; Kuusalu Sõltumatud, mille juht oli Julian Patrak ning Ääremaa eesotsas Ain Kaljuranna ja Mart Laanperega.
Loksa vallas oli kolm nimekirja: Põhjarannik, mida juhtis vallavanem Vilma Kirsipuu; Vald Vajab Muutusi eesotsas Tõnu Tamme ja Andres Allmägiga ning Ettevõtlus, mille juht oli Kalle Kivirüüt.
„Need olid pigem sõpruskonnad, programme polnud. Volikogusse valiti konkreetseid inimesi,“ märkis vallavanem.
Kuusalu vallavanemaks sai 1993. aastal Urmas Kirtsi, volikogu esimeheks Tajo Kadajas. Loksa vallavanemaks valiti Vilma Kirsipuu, volikogu esimeheks Tõnu Reinvald.
„Kuusalu vallas jõudude tasakaal kõikus, kuid valla juhid jäid ametisse kuni järgmiste valimisteni. Loksa vallas võim muutus, aasta hiljem sai vallavanemaks Andres Allmägi ja volikogu esimeheks Tõnu Tamm.“
Praegu on Urmas Kirtsi sõnul Kuusalu vallas 7 inimest, kes on kandideerinud kõigil valimistel kuni käesoleva ajani ning osutunud valituks: Marika Astor, Tõnu Tamm, Andres Allmägi, Mait Kröönström, Matti Krönström, Kalmer Märtson ja Margo Reiska. Neid tänati lilleõie ja väikese kingitusega.
Lille ja küünla said ka vallamaja töötajad ning vallavalitsuse ja volikogu liikmed, kes on ametis olnud üle 10 aasta: Maire Link, Zoja Kostritski, Viivi Eelnurm, Raja Kadajas, Marje Kuuskmann, Esta Nurmsalu, Kai Sinisalu, Külli Schmidt, Hannes Kallaste, Rein Kiis, Peeter Raudsepp, Sirje Muru, Milli Kikkas, Leelo Konton, Kunnar Vahtras, Sulev Valdmaa, Madis Praks.
„Saame hakkama“
Urmas Kirtsi ütles veel: „Kui keegi küsib, kuidas Kuusalu vallal praegu läheb, on vastus, et saame hakkama. Vald on Eesti 20 edukama hulgas. Kokkuhoidlik majandamine võimaldab vastu võtta teise lisaeelarve. Rahulolu-uuringu järgi on rahvas vallas pakutavate teenustega üldiselt rahul, rahul ei olda teede korrashoiu ja ühistranspordiga. Leitakse, et on kasvanud võimalus valla elus kaasa rääkida.“
Ees on Kuusalu valla uue arengukava koostamine. Selle tunnuslause on: „Kuusalu vald – mugav elukoht aktiivsele inimesele.“
„Mugav tähendab seda, et kõik teenused on mugavalt käe-jala juures,“ selgitas Urmas Kirtsi.
Tants tippmuusikute saatel
Sünnipäevapeol esitasid Kuusalu näiteringi Latern näitlejad Elvi Reinvald, Terje Multer, Mart Almers ja Tiit Luhari vallateemalisi ning ka muid sketše.
Meeleolukalt astus üles Kolga rahvatantsurühm, kes kaasas pidulised saalist folkloorseid tantse tantsima.
Pärast etteasteid tulid lavale legendaarsed muusikud Lembit Saarsalu, Olav Ehala ja Toivo Unt, trummi mängis noorema põlve jazzmuusik Aivar Vassiljev.
Tantsupõrand oli rahvast täis, muusikute vahesoolosid ja pillipalu tänati aplauside ning „Braavo!“-hüüetega. Pidu sai läbi veidi enne südaööd. Paljud käisid tänamas Kolgaküla Seltsi tegevjuhti Kaisa Linnot, et ta kutsus mängima nii suurepärase ansambli.
Lembit Saarsalu rääkis, et esines esimest korda Kolgakülas 1970. või 1971. aastal, vanas rahvamajas: „Ka siis oli sama hea meeleolu.“ Paar aastat tagasi musitseeris ta koos Olav Ehalaga Kolgakülas kultuuri- ja sporditegelaste austamisõhtul.
Kodu-uurija ASTRID VELTSMAA Kuusalu valla vanusest
„Olen seisukohal, et Kuusalu vald on 180aastane. 1831. aastal moodustati Kolga Stenbocki majoraadi piirides hiigelsuur mõisavald, mis jagati hiljem neljaks: Kiiu, Kolga, Loo ja Kõnnu. 1938. aastal alguse saanud tähtpäev on hoopis Kuusalu valla nimepäev.
Anija, Rae, Vigala ja Harku vallad on 145aastased, Jõelähtme vald 120aastane. Kuna meil pole Eestis seadust, mis ajast loetakse valdade algust, võiksime meie ise otsustada, et hakkame Kuusalu valla vanust lugema ajast, kui enamik selle praegustest aladest ühendati mõisavallaks. Miks loeme ennast Eesti üheks nooremaks vallaks, kui tegelikult oleme üks vanemaid? Tuleks hakata seda täpsemalt uurima, käia arhiivides.“