Loksa ja Kolga piirkonnas peab nüüd jahti Lääne-Lahemaa Jahiselts

3358

Lahemaa rahvuspargis tohib alates käesolevast aastast ka karu küttida.

Varem võisid Lahemaa rahvuspargis reguleerida metsloomade arvukust ehk käia jahil keskkonnaametiga lepingu sõlminud isikud. Tulenevalt eelmisel aastal jõustunud uuest jahiseadusest ja sellega seotud muudest õigusaktidest tohivad edaspidi pidada Lahemaal jahti jahiseltsid,  kes  saavad  keskkonnaametist jahipiirkonna kasutusõiguse loa.
Sel kevadel moodustas keskkonnaamet Lahemaa rahvuspargis kaks jahipiirkonda, Lääne-Lahemaa piirkond Harjumaale jäävale osale ehk Kuusalu valda ja Ida-Lahemaa Lääne-Virumaale, valdavalt Vihula valda. Kahe jahipiirkonna vaheline piir on Sepamäe tee ja edasi Loobu jõgi. Lääne-Lahemaa jahipiirkonnast on välja arvatud Loksa linn ja osa Kolga alevikust.
Jahiseltsid said hakata taotlema jahipiirkonna kasutusõigust. Selts pidi koguma jahipiirkonda jäävate võimalikult paljude kinnistute omanikelt kirjalikud nõusolekud, et nende maadel tohib jahti pidada.
Kuusalu valda loodud Lääne-Lahemaa jahipiirkonna kasutusõigust taotlesid kaks jahiseltsi. Suurem osa seni samas piirkonnas jahti pidanud jahimeestest asutasid Lääne-Lahemaa Jahiseltsi, selle juhatuse liikmed on Tõnu Tamm Hara külast ja Tanel Vaarmets Kasispealt. Kahala Jahiseltsi kuuluvad jahimehed asutasid MTÜ Lahemaa Jahiselts, juhatuse liikmed on Alar Tammepärg Sõitme ja Peeter Rüngas Pudisoo külast.
Alates möödunud suvest kuni kevadeni käisid mõlema seltsi jahimehed Juminda ja Pärispea poolsaare, Kõnnu ning Tsitre-Muuksi piirkonna maaomanikega lepinguid sõlmimas. Kokku andsid nõusoleku sajad inimesed.
Otsuse jahipiirkonna kasutusõiguse kohta langetas keskkonnaamet juuli lõpus – Lääne-Lahemaa jahipiirkonna kümneaastane kasutusõiguse luba anti Lääne-Lahemaa Jahiseltsile, kuna see selts oli lepinguid sõlminud suuremale osale maadest kui MTÜ Lahemaa Jahiselts.
Kokku on Lääne-Lahemaa jahiala pindala 26 483,7 hektarit. MTÜ-l Lääne-Lahemaa Jahiselts on lepingud kokku 13 931 hektarile. MTÜ-l Lahemaa Jahiselts oli lepinguid peaaegu kümme korda vähem.
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni jahinduse spetsialist Uno Treier kommenteerib, et taoline konkurss, kus jahipiirkonnas kasutusõiguse saamiseks sõlmiti lepingud maaomanikega, oli Eestis esmakordne: „Lahemaale moodustati alles nüüd ametlikud jahipiirkonnad, nende puhul rakendusid uue jahiseaduse sätted. Kõigi teiste jahipiirkondade kasutusõiguse lubasid pikendati automaatselt seal jahti pidanud jahiseltsidega kümneks aastaks.“
Suur muutus on seegi, et suurulukitest võib küttida ka karu. Seni sai rahvuspargis pidada põdra-,  metssea- ja väikeulukijahti. Augustis algas karujahi hooaeg. Uno Treier: „Karukahjustusi on Lahemaal olnud päris palju. Tapurlas tuli paar aastat tagasi karu lausa rannas vastu, külarahvas ei julgenud liikuda. Tänavused karukahjustused on Harjumaal olnud Padise kandis ja Vaidas, Kahala-Kolga piirkonnas ei ole olnud. Kogu Harjumaa peale on seekord antud luba viie karu küttimiseks. Praeguseks on kütitud kolm, kaks neist Ida-Harju jahipiirkonnas Kõue ja Kostivere jahialal ning Maapaju jahipiirkonnas, kaks võib veel.“