Kul­tuu­ri­loo­li­ne pal­ve­rän­nu­tee kut­sub Ees­ti­maad avas­ta­ma ja tut­vus­ta­ma

„Loo­du­ses lii­ku­mi­ne on vii­mas­te aas­ta­te­ga jõud­sas­ti kas­va­nud. Meie põ­hiees­märk on li­saks ter­vis­li­ku­le käi­mi­se­le, ene­ses­se- ja rin­gi­vaa­ta­mi­se­le ini­mes­te vaim­ne ri­kas­ta­mi­ne,“ üt­leb mit­te­tu­lun­du­sü­hin­gu Pal­ve­rän­nu­tee ju­ha­tu­se lii­ge Ee­ro Kot­li.

MTÜ on võt­nud sü­da­me­as­jaks jät­ka­ta 12 aas­tat ta­ga­si Pi­ri­ta kloost­ri sõp­ra­de õhi­na­põ­hist al­ga­tust – Ees­tis­se koos kõr­val­ra­da­de­ga üle 500 ki­lo­meet­ri pik­kust pal­ve­rän­nu­tee ra­ja­mist Pi­ri­ta kloost­rist Va­na-Vast­se­lii­na ka­be­li­ni, mis oli ka kes­ka­jal pal­ve­rän­du­ri­te siht­punkt. Ne­li aas­tat ta­ga­si loo­dud MTÜ nel­ja­liik­me­li­ses ju­ha­tu­ses on ka Ees­ti pal­ve­rän­nu­tee ra­ja­mi­se esi­me­ne eest­ve­da­ja Lag­le Pa­rek.

Pal­ve­rän­nu­tee kul­geb dia­go­naa­lis lä­bi Ees­ti, lä­bib 18 ki­hel­kon­da, seal­hul­gas Har­ju-Jaa­ni ja Ko­se ki­hel­kon­da, kum­mas­ki um­bes 30 ki­lo­meet­ri ula­tu­ses.

Rän­nu­tee jalg­si, rat­ta­ga või rat­sa
Ee­ro Kot­li sõ­nul oli pal­ve­ränd aas­ta­sa­du ta­ga­si va­ja­lik sel­leks, et pat­tu tei­nud ini­me­sel oli pä­rast rän­nu­tee lä­bi­mist loo­tust pa­ra­dii­si pää­se­da.

„Tä­na­päe­val lä­he­vad vä­he­sed pal­ve­rän­nu­tee­le sel­leks, et päl­vi­da ju­ma­la ar­mu. Usk­li­ke ini­mes­te jaoks on see eel­kõi­ge tee­kond pü­ha­des­se pai­ka­des­se. Teis­te jaoks võib ol­la retk tea­tud si­hi või iseen­da­ni, soov end kui­da­gi proo­vi­le pan­na või en­das sel­gu­se­le jõu­da, või liht­salt matk loo­du­ses ning aja­loo­lis­tes ja kul­tuu­ri­loo­lis­tes koh­ta­des,“ lau­sub ta.

Pal­ve­rän­nu­teed on mõel­dud lä­bi­mi­seks ja­la, jalg­rat­tal või rat­sa. Iga rän­dur saab va­li­da en­da­le hu­vi­ta­vaid ja jõu­ko­ha­seid lõi­ke, kuid võib ka ko­gu rän­nu­tee jär­jest lä­bi käia: „Ter­ve rän­nu­tee jär­jest lä­bi­mi­seks ku­lub um­bes paar­küm­mend-kolm­küm­mend päe­va. Eel­mi­sel aas­tal te­gid se­da ka mõ­ned vä­lis­maa­la­sed.“

Ees­ti pal­ve­rän­nu­tee väl­dib enam­jaolt suu­ri maan­teid, kul­geb möö­da kõr­va­li­se­maid ra­du ja põ­ne­vaid pai­ku. Tee ei ole loo­du­ses tä­his­ta­tud, kuid sel­le koh­ta on maa-ame­ti le­helt pal­ve­rän­nu ne­ti­kaart ja Na­vi­Cu­pis te­le­fo­ni­ra­ken­dus. Väl­jat­rü­ki­ta­va kaar­di saab pea­gi os­ta ko­du­le­he www.palverand.ee e-poest.

Palverännutee kodulehel on ka põhjalik ülevaade kogu teekonnast – milliseid paiku see läbib, millised on sealsed olulisemad pühapaigad ja vaatamisväärsused, kus tasuks peatuda.

„Teavet on kogutud ja kirja pandud üle kümne aasta. Kui on midagi niisugust, mida me pole osanud üles leida ja ära märkida, kuid paigapealsed inimesed teavad, tõstame meeleldi ka rännuteed veidi ringi, rääkimata sellest, et saame kodulehele selle kohta infot lisada,“ räägib Eero Kotli.

Osaliselt on palverännutee kohti tutvustavaid artikleid võimalik kodulehelt ka kuulata: „Need on mõeldud nii-öelda käigupealt kuulamiseks, lisaks on mõned juhised, kuidas kusagile minna. Tekstid on sisse lugenud näitlejad Garmen Tabor ja Külli Teetamm, kes on meie palverännutee sõprade hulgas. Garmen alustas Tallinna, Külli Vastseliina-poolsete tekstide lugemist. Need leiab kodulehelt „Kuula artiklit“ alt.“

Spetsiaalselt palverännutee jaoks on üles võetud ja monteeritud veel 15 videoklippi.

Märgised „Loome koos“ Raasiku kirikul ja Pikva kabelil
MTÜ Palverännutee ootab infot ka selle kohta, kus on ränduritel võimalik ööbida. Eero Kotli: „Tahaksime, et ööbimiskohti oleks umbes iga 10 kilomeetri tagant. Päris nii pole võimalik, sest keset soid ja rabasid neid ei ole.“

Ööbimiskoht ei pea tema sõnul eeldama mitme tärniga hotelli: „Pigem soovime, et koht oleks soodne inimestele, kes tahavad rännuteed läbida tagasihoidlikult ja alandlikult.

Tõenäoliselt on igas talus lakapealne või koht, kuhu välivoodi panna. Rännuteel on küllalt selliseid kohti, mis on tõeliselt askeetlikud. Näiteks Rannus saab ööbida maadlussaalis.“

Pikaaegse kultuurilooga seotud hooned ja ehitised – kirikuväravad, muuseumid, raamatukogud – varustatakse järk-järgult keraamiliste märgistega, millel logo ja kiri „Loome koos“.

„Mõte tuli sellest, et palverännuteele ei jää väga palju kirikuid, Eesti sadadest kirikutest pisut üle tosina. Nendes ollakse huvitatud, et jääksid silma kui palverännukirikud. Seetõttu otsustasimegi teha ilmastikukindlad märgid nende ja teiste asutuste-hoonete jaoks,“ selgitab Eero Kotli.

Raasiku vallas sai esimese märgise Harju-Jaani kiriku värav Raasikul, Anija vallas Pikva kabel. Märki on soovinud saada ka Voose rahvamaja.

Palverännuteele jäävate toitlustus-majutuskohade jaoks on loodud spetsiaalseid tooteid, mida nii palverändurid kui kõik teised külastajad saavad kaasa osta. Tänavu kevadest on mitmetes palverännuteega seotud külastuskohtades müügil palverännutee vesi ja kuivikud. Palverännutee vett müüakse ka RMK Aegviidu külastuskeskuses. Valminud on ka palveränduri rinnamärk ja loomisel pass, kuhu läbitud kihelkondadest saab koguda templeid.

Aukonsulid igas kihelkonnas
MTÜ Palverännutee soov on leida igas kihelkonnas omale mõned esindajad. Neid nimetatakse aukonsuliteks.

Aukonsuli poole peaks rändur saama pöörduda, kui tal on mõni mure, mis eeldab eelkõige paikkonna ja kohaliku elukorralduse tundmist. Samuti peaks aukonsuli käest saama teavet selle kihelkonna kohta. Palverännutee tegijate jaoks on aukonsul kontaktisik, kes teab, mis tema kihelkonnas toimub, näiteks millised majutuskohad avatakse, millised pannakse kinni. Tema kaudu peaks käima ka igapäevane suhtlus kohalike koostööpartneritega.

„Meil on umbes 150 kontakti, kõigi nendega me ise suhelda ei jõua, selleks vajame kohapealseid abilisi. Meil ei ole midagi selle vastu, kui paikne konsulaat on külaselts, kellel on olemas külamaja, kus saab ka ööbida,“ ütleb Eero Kotli.

Harju-Jaani kihelkonnas on Palverännutee aukonsul ja giid Vaino Napp, Kose kihelkonnas Ago Papp. Nende kontaktid leiab palverännutee kodulehelt.

Eero Kotli: „Soovime leida veel sarnaseid oma kodukanti tundvaid huvitavaid sädeinimesi, et võimaldada ränduritel nendega kokku saada, nende jutte kuulata ja saada sellisel moel osa Eesti kultuuriloost.“