Anija volikogu liikmed tegid ettepanekuid jäätmeveo kohta

1195

Anija vallavolikogu istungil pakuti välja – külades tuleks lubada harvemat jäätmevedu kui kord kuus.

Jaan Oruaas leidis, et 2013. aasta sügisel vastu võetud Anija valla jäätmehoolduseeskirja tuleks muuta. Eeskiri määrab, et üksikelamute prügimahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Jaan Oruaasa meelest ei ole nii tihe vedu hajaasustuses põhjendatud, ta kinnitas, et liigiti kogumise korral segaolmejäätmeid nii palju ei teki.
Volikogu liige märkis veel, et Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) veebilehel on seatud piirid üksikelamute ja ühiskasutuses oleva konteineri mahtudele. Ta tõi näite, et HÜKi kodulehel lepingut sõlmides ei ole võimalik valida väiksemat kui 140liitrine ning kahe pere peale väiksemat kui 370liitrine prügikonteiner: „HÜK on omavolitsenud, meie jäätmehoolduseeskiri niisuguseid piiranguid ei sea. Võib-olla saab väiksemate konteinerite peale teha lepingut paberil, kuid veebikeskkond seda ei võimalda.“
Tal oli etteheiteid ka veebilehele, kus on võimalik prügiveolepinguid sõlmida: „Veebis sõlmitavate lepingute keskkond ei ole tehtud mingeid turvalisuse nõudeid arvestades – näiteks küsitakse isikuandmeid ja salasõna üle turvamata veebiprotokolli. Niisugune hoolimatu käitumine isikuandmetega on avaliku teenuse korral lubamatu.“
Jaan Oruaas tegi volikogule ettepaneku täiendada Anija valla jäätmehoolduseeskirja selliselt, et jäätmevaldaja avalduse alusel võib vallavalitsus pikendada jäätmemahuti tühjendamise välpa kuni 12 nädalani, HÜKi kodulehelt eemaldataks piirangud, mis ei ole kooskõlas valla jäätmehoolduseeskirjaga ning kohustataks viima lepingute sõlmimine veebilehel turvanõuetele vastavaks ja seniks selle sulgema.
Kaarel Aruste tegi ettepaneku astuda HÜKist välja, kuna selle tegevuses Anija valla prügiveovahendajana tekib huvide konflikt – vallaelanike huvi on saada võimalikult odavat teenust, HÜKi huvi saada vahendustasu ja kehtestada selle võrra kõrgemad hinnad.  Ta tõdes, et siiani ei ole esitatud volikogule andmeid, kui suure osa kehtestatud prügiveohindadest saab HÜK endale.
Kaarel Aruste tõi välja samad probleemid, mis Jaan Oruaas, ning lisas – kuigi Euroopa Liidu nõuded näevad ette, et üha rohkem tuleb jäätmeid sorteerida, ei soosi vajadustest suuremate segaolmejäätmete konteinerite nõue jäätmete liigiti kogumist, vaid vastupidi – et saada konteiner täis, pannakse sinna ka kõik pakendid, mida seni koguti eraldi. Ta ei olnud rahul, et korraldatud jäätmeveo hanke korraldamisel ei lisatud sellesse suurjäätmete äraandmise võimalust: „Kuigi just suurjäätmed, mis tavakonteinerisse ei mahu, on ühed suuremad looduse reostajad. Praegu peab nende äraveo eraldi tellima.“
Volikogu liige Urmo Sitsi lausus – HÜKist väljaastumine ei tähenda, et Anija vald saab korraldatud jäätmeveohankest lahti, vaid peab siis hakkama ise prügiveolepinguid sõlmima.
Majandusteenistuse juht Toomas Reisi, kes on valla esindaja HÜKi nõukogus, selgitas, et hajaasustuses võib jäätmeid kord kuus ära anda ka kilekotiga. Kuigi selle eest tuleb tasuda sama palju kui 140liitrise konteineri puhul, ei ole see tema hinnangul nii suur summa, mida tasuda ei jõuta. HÜKi kodulehe andmetel maksab kuni 140 liitri segaolmejäätmete äraandmine 2,42 eurot.
Volikogu tegi vallavalitsusele ülesandeks selgitada, mida tähendaks HÜKist väljaastumine, ning pakkuda alternatiivseid võimalusi.
Vallavanem Arvi Karotam ütles Sõnumitoojale, et jäätmeveohankes osalejad esitasid oma pakkumised neist andmetest lähtuvalt, mis olid selle korraldamise ajal. Kui hakata nüüd lubama näiteks harvemat jäätmevedu, võib vedaja selle vaidlustada kohtus.
Ka vallavanema arvates peavad jäätmeveohinnad olema läbipaistvad, eImage1t oleks selge, kui palju moodustab hinnast jäätmevedu, kui palju jäätmekäitlus ning kui suur on halduskulu. Ta märkis, et seni pole HÜK seda avalikustanud, kuid viimases nõukogus olnud teema teravalt üleval ning hinnad lubati lahti kirjutada.
„On oht, et prügiveo korraldamise halduskulud võivad minna suureks. Kuid anname endale aru, et vallavalitsusel puudub prügiveo korraldamiseks täiskompetents, seepärast olemegi usaldanud ühisteenuste keskust,“ rääkis ta.
Arvi Karotam lisas: „Usun siiski, et saame meie valla inimese jaoks tunduvalt soodsamad prügiveohinnad. Siiani oli meie vallas prügivedu võrreldes teistega väga kallis, ehk saame ka HÜKi välja pakutud uusi hindu madalamaks.“

Eelmine artikkelHuvikooli Pääsulind Raasiku filiaal on töötanud 15 aastat
Järgmine artikkelKolga kooli Legopäevast võtsid osa 24 võistkonda