Külad panid Lahemaa rahvuspargi 45. sünnipäeva tähistamisele õla alla

1772
AVE PAULUS ja Tammistu külavanem MARTI HÄÄL Hara sadamas. Foto Tõnu Noorits

Lahemaa rahvuspargi territooriumist rohkem kui pool asub Kuusalu vallas, alla poole Vihula vallas.

Erinevalt varasematest aegadest on Lahemaa rahvuspargis hakatud enam pöörama tähelepanu kohalikele küladele, kogukondadele ning lisaks loodusväärtustele ka traditsioonilisele elulaadile ja kultuuripärandile.
Lahemaa rahvuspargi 45. sünnipäeva tähistamine laupäeval, 2. juulil kandis üldnimetust „Lahemaa külad – rahvuspargi pärlid“.
Keskkonnaameti Palmse kontori rahvas kutsus Lahemaa külasid üles tähistama juubelit üheskoos. Üleskutset järgisid mitmed külaseltsid, kogudused, piirkonna ettevõtjad, talud ja mõisad, muuseumid ja looduskeskused.
Harjumaal Kuusalu vallas said kaugemalt külalised ja kohalikud elanikud osaleda päikesetõusu matkal Viru rabas ning käia Kolgakülas Valgejõe kallastel aasudes,  tutvuda Kolga mõisaga ja Uuris Sae talus maalammaste pidamisega, õppida Leesil rannakeelt, teha ringkäike Vanakülas Pikakose majamuuseumis, matkata Pärispeal õpperajal ning Suurpeal, arutleda Viinistul mõttekojas traditsiooni ja inspiratsiooni üle, sõita Hara lahel merepäästjate paatidega ja kõndida Hara saarel, Valgejõel degusteerida kohalikke veine. Tsitres avati mälestuskivi vendadele Arno ja Hugo Lepnurmele.
Lääne-Virumaal Vihula vallas olid juubelipäeva puhul ringkäigud, töötoad, mõttekojad Võhma külas, Võsul, Vihula mõisas, Käsmus, Altjal, Ilumäel, Oandul.
Ettevõtmisi jagus kogu päevaks. Õhtuks kutsuti rahvast Palmse mõisa, kus koos rahvuspargi juubelipeoga tähistati Lääne-Viru maakonna folklooripeo Viru Säru 30. aastapäeva.
Peoõhtu avasid Palmse mõisa peahoone ees keskkonnaameti Viru regiooni juht Jaak Jürgenson, Lahemaa rahvuspargi alguse juures olnud Ann Marvet, Lahemaa rahvamuusikaansambli asutaja ja juht Viivi Voorand ning Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileet. Heisati Lahemaa rahvuspargi ja Viru Säru lipud. Viivi Voorand esitas koos ansamblitega Kadrina Kadrid ja Tink-Tingadi Veljo Tormise „Lahemaa laulu“.
Tänukirja ja meenetega tänati juubelipäeval läbiviidud ürituste ning peole esinema tulnud kollektiivide juhte.
Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak ja kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus rääkisid Sõnumitoojale, et võtsid osa nii paljudest külaüritustest, kui oli võimalik. Igal pool oli osalejaid – rahvast üle Eesti ja oma külade inimesi.
Maret Vildaku sõnul algas Lahemaa sünnipäev päikesetõusul Viru raba matkaga. Tema jõudis käia Helle Väärsi iluaias Oandul, värvika kultuurilooga Pikakosel ja Hara sadamas. Varahommikusel rabamatkal oli üle 40 inimese, Pikakosel käis päeva jooksul ligi 80 inimest, Hara lahel sõidutati kokku üle 50 inimese.
„Hästi vahva on, et Juminda Poolsaare Selts on hakanud Hara sadamaga tegelema ja tore on, kui see saaks rahvale avatuks,“ kiitis ta.
Ave  Paulus  juhtis  päeva  alguses retke Võhma külas Tandemäel, kus rääkis koos Diana Pärnaga esiajaloolistest maastikest ja õnnelikest lehmadest. Veel kõneles ta Viinistu mõttekojas „Traditsioon ja inspiratsioon“, mida modereeris Signe Kivi, osalesid Andrei Hvostov, Kersti Loite, mitmed Lahemaa käsitöömeistrid ning kunstnikud. Tema ringsõit jätkus Hara ja Loksa sadamas ning matkaga Hara saarel, kus on veel alles endise kiluvabriku asumi müüre. Siis tuli suunduda Palmsesse peole.
Maret Vildak: „Oli väga tore päev ning kui on huvi ja tahtmist, siis võiks Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva tähistada samas formaadis. Väärtustame kohalikku inimest. Sügisel teeme konverentsi, mille teema on kogukonnakeskne pärandikaitse, osalema ootame Lahemaa elanikke ja pärandihoidjaid – 6.-8. oktoobril tuleb rahvusvaheline konverents „Kogukonnad, kultuurmaastikud, pärandihoid“.
Lahemaa Säru
Viru Säru juubeli puhul Lahemaa Säruks nimetatud folklooripidu juhatas Lahemaa rahvamuusikute liider Viivi Voorand. Ta tegi vaheldumisi kohalike isetegevuslaste etteastetega ülevaate kõigist Viru Särudest.
Esimene Viru Säru toimus 1986. aastal Palmses, algatajad ja peamised eestvedajad olid Tartu Ülikooli rahvatantsuansambel ning selle tantsijad Rein Sikk ja Rene Treial.
Endine Vihula vallavanem, Kolgaküla juurtega Rene Treial meenutas Palmse peol, et Tartu Ülikooli rahvatantsuansamblil oli tekkinud plaan korraldada tõeline rahvuslik folklooripidu, mis vastandunuks laulupidudele-tantsupidudele, kus esitati ka teiste rahvaste tantse ja laule. Tartus ei saanud sellist pidu tookord teha. Kui tema suunati tööle Ilumäe kolhoosi, Rein Sikk tuli Lääne-Virusse elama, sündis Viru Säru idee. See oli üle aastakümnete esimene rahvuslik folklooripidu Eestis.
Lahemaa Särul esinesid Lahemaa Rahwamuusikud, Kadrina Kadrid, Tink-Tingadi, Kolgaküla Lainerid, Võhma segakoor, Viru-Nigula mehed, Vihasoo laulunaised.