„Hirmul olid suured silmad,“ kommenteerib direktor ÕNNELA TEDREKIN nüüd, esimese ühise õppeaasta lõpus.
1. septembrist 2010 liideti Loksal eesti ja vene kool. Loksa keskkool nimetati ümber gümnaasiumiks, vene koolipere kolis eesti koolimajja. Algklassid said ruumid omaette majas. Vene põhikooli ja gümnaasiumiosa klassiruumid seati sisse neljakorruselise koolimaja kahel korrusel, eesti klassid on peamiselt vana koolimajas.
Kui Sõnumitooja käis mullu septembris õpilastelt uurimas, oli enamik küsitletud vene õpilastest seda meelt, et kui saaks, läheks oma vanasse koolimajja tagasi. Enamikule jäid eestikeelsed küsimused arusaamatuks.
Ligi üheksa kuud hiljem, nädal enne õppeaasta lõppu kinnitasid kõik, kes juhtusid vastama, et vene koolimajja võiks minna, aga vaid juhul, kui eesti õpilased kaasa tuleks. Noored said eestikeelsetest küsimustest aru, paar õpilast eelistasid osaliselt vastata vene keeles.
Viktoria Zaharjaš 10. b klassist: „Meie kool oli mugavam, aga siin on tore, väga meeldib. Mul on eestlaste seas sõpru, huvitav on nendega koos õppida.“
Semjon Alonov 8. b klassist: „Kahju on, et meie vana koolimaja on tühi, asub heas kohas, sealt oli raske ära tulla. Kuid on hea, et saab eestlastega koos õppida. Saab eesti keele selgeks, sest seda kuuleb nüüd iga päev. Kui tahad Eestis elada, pead keelt teadma. “
Nikita Bekedin 8. b klassist: „Kui oskad eesti keelt, saad parema töökoha.“
Sandra Paartalu 6. b klassist: „Minu isa on eestlane, sellepärast on mul eesti nimi. Siin on head poisid, kuid söökla on väiksem, seal on kitsas. Eesti õpetajad on toredad, tööõpetuse, muusika ja kehalise kasvatuse tunnid on eesti keeles.“
Carmen-Maria Kodusaar 9. a klassist: „Lahedam on nüüd, sai uusi sõpru, just tüdrukuid. Ühiseid tunde meil ei ole, näeme vahetundides ja pärast kooli. Nemad tahavad, et räägiksime eesti keeles.“
Mari-Liis Rumm 9. a klassist: „Muljed on positiivsed, halbu kogemusi pole.“
Silver Veiler ja Ranno Rõhklik 6. a klassist: „Tore, oleme tutvusi juurde saanud.“
Direktor ÕNNELA TEDREKIN: „Kui öeldakse, et mõnes koolis pole probleeme, siis see pole kool.“
Probleemid hoopis õpetajatega
Direktor Õnnela Tedrekin, pedagoog-nõustaja Galina Nikitina, õppealajuhatajad Valvi Joaväli ja Ljubov Karofeld kinnitavad kui ühest suust, et suurimad probleemid tulid sealt, kust oodata ei osanud – õpetajad, nende keeleoskamatus ja erinevad arusaamad töökorraldusest.
Direktor tõdeb, aasta otsa on probleemidega tegeldud, nüüd selgub, et mõnes asjas pole seni ühest arusaamist.
Valvi Joaväli lisab, et aasta on olnud pedagoogidele emotsionaalselt hästi raske, õpilastele võibolla kõige vähem: „Need on kahe kultuuri kokkupõrked.
Eestlased on demokraatiaga rohkem harjunud. Venelased on temperamentsemad.“
Vene koolide õpetajad peavad oskama eesti keelt B2 tasemel, Loksal paljud ei oska. Linnavalitsus korraldas suvel neile kursused, kõik pedagoogid seal ei osalenud. Direktori sõnul on tulekul uued kursused – seadust tuleb täita.
Õnnela Tedrekin: „Kool on ju laste pärast ning mõlema poole õpetajad tahavad, et õpilastel läheks siin hästi. See on kõige tähtsam. Infoajastu lapsed on teistsugused kui täiskasvanud. Ka meie peame olema valmis rohkem muutustega kaasa minema.“
Ta nendib, et probleeme oli ka lapsevanemate eelarvamusliku suhtumisega, kuid juba on hakanud teisiti mõtlema: „Väga raske aasta on olnud meile kõigile.“
Ljubov Karofeld: „Kartsime, et õpilaste vahel tulevad riiud, kuid lastele meeldib. Lapsevanemad muretsesid, et õpilased peavad minema sööklasse läbi õue. Algklasside majas on kitsas, järgmisest õppeaastast tulevad neljandad klassid suuremasse majja. Eesti ja vene õpetajate vahel suurt sõprust pole, kuid suheldakse. Praegu koostame ühiselt uut õppekava.“
Vene kooli kauaaegne direktor Galina Nikitina: „Lapsed on meile eeskujuks, neil on tolerantsust rohkem, hindavad teisi selle järgi, missugused inimesed nad on, mitte rahvuse põhjal. Kui aastaid tagasi, nõukogude ajal õppisid eesti ja vene lapsed ühes koolimajas eri vahetustes, siis olid riiud ja probleemid. Nüüd mõtlen, et meie ei tohi segada neil uut maailma ehitada.“
Õpikud aastaid ühesugused
Meie riigis õpivad eesti ja vene koolilapsed ühesuguste õpikute järgi, Venemaalt kooliraamatuid tellida ei tohi. Seetõttu on võimalik panna eestikeelseid õpetajaid vene lapsi õpetama ja ka vastupidi, juhul kui vene õpetaja oskab väga hästi eesti keelt.
Loksa gümnaasiumis on vene põhikooli õpilastel eestikeelsed tunnid kehalises kasvatuses, tööõpetuses, muusikaõpetuses. Vene gümnaasiumiosa 10. klass õpib eesti keeles ka ühiskonnaõpetust ning 12. klass ajalugu.
Uuest õppeaastast peavad üldhariduskoolides rakenduma uued õppekavad. Venekeelsetele gümnaasiumiõpilastele tuleb 60 protsenti ainetest õpetada eesti keeles. Loksa kooli hoolekogu on selle heaks kiitnud.
Reaalaineid ei hakata eesti keeles õpetama, aga ka auto-õpetuse, riigikaitse, inglise keele tunnid tulevad eesti keeles. Kui uut õppekava tutvustati lapsevanematele, proteste polnud, rõhutavad õpetajad.
Galina Nikitina märgib: õppeaasta alguses olid vene lapsevanemad seda meelt, et eesti koolimaja on koledam ja kehvem. Kuna vahepeal on tehtud hoolega remonti, tõdeti nüüd lapsevanemate üldkoosolekul, et enam pole vigagi. Väga meeldisid uhiuued interaktiivsed tahvlid matemaatikaklassides.
Vene lapsevanemaid oli neile korraldatud üldkoosolekul ligi 30, eestlaste üldkoos-olekul oli emasid-isasid alla kümne.
Ühiseid pidusid vähe
Huvijuht Riina Paartalu jutustab, et aktused toimuvad eesti ja vene õpilastele-õpetajatele eraldi. Ka lõpuaktused on eri aegadel, selline initsiatiiv tuli lapsevanematelt.
Loksal kogu õppeaasta käinud ülekooliline projekt „Koht, kus ma elan“ on pannud lapsed omavahel rohkem suhtlema ja sulanduma, lisab ta. 1. juunil vaadatakse koos filmi laulvast revolutsioonist.
Riina Paartalu: „Esimese ühise üritusena oli telesaadete matkimine. Eestlased ja venelased tegid endi saateid, üksteise omi ei teatud. Kui pakkusin, et teeks ka ansamblite matkimise, seda ei soovitud.“
Veel lausub ta: „Kõige positiivsemalt suhtuvad kahe kooli ühendamisse lapsed, seejärel tulevad õpetajad ja kõige vähem hindavad seda heaks lapsevanemad.“
Õnnela Tedrekin: „Koolis ongi alati probleeme ja need on lahendamiseks. Lõppude lõpuks loeme aasta õnnestunuks. Oleme avatud ja valmis jagama kogemusi.“
Loksa gümnaasium arvudes
Õpilasi kokku 364, neist venekeelseid 167. Algklassides 59 eesti ja 72 vene õpilast, põhikoolis vastavalt 97 ja 76, gümnaasiumis 41 ja 19.
Õpetajaid 47 ja direktor. Eesti õpetajaid 24, vene 23. Eesti õpetajatest 6 töötavad ka vene õpilastega. Töötajaid kokku 72.
