Kuidas meenutati märtsiküüditamist Anija ja Kuusalu vallas

1813
Mälestusmiitingu Jüriöö pargis avas MTÜ Murtud Rukkilille Ühing esimees ENNO UIBO.

Murtud Rukkilille Ühing kutsus represseerituid 25. märtsil kella 13 Tallinnasse Jüriöö parki.

Kui 25. märtsi hommikul said lilled viidud ja küünlad süüdatud Kuusalu kalmistul represseeritute mälestuskivi ning Keskväljakul sümboolse telefoni juures, kutsus MTÜ Murtud Rukkilille Ühingu juht Enno Uibo mälestajaid Tallinnasse Jüriöö parki.
Murtud Rukkilille Ühing korraldas Jüriöö pargis mälestusmiitingu, osalejaid oli sadakond nii Tallinnast kui Harjumaalt.
Sõna võtsid ühingu esimees Enno Uibo, Lasnamäe linnaosavalitsuse esindajad, Eesti Natsismiohvrite Ühingu esimees, Rahvarinde muuseumi juht, Harju maavanem, noorteühing Avatud Vabariik ning Laagna gümnaasiumi õpilased. Auvalves olid Sisekaitseakadeemia kadetid. Pärast kõnesid, sõnavõtte ja pärgade asetamist pakuti Rohelise Ämbliku lokaalis lõunasööki.
Kehra raudteejaamas pandi 25. märtsil mälestuskivi juurde pärgi ja küünlaid, osales ligi 30 inimest.
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev rääkis, et 66 aastat tagasi saadeti Eestist sunniviisiliselt välja üle 20 000 inimese, peamiselt varem arreteeritud meeste pereliikmeid ja talurahvast, deporteeritute hulgas oli 6170 kuni 16aastast last, 5 paarikuust imikut ja 11 kuni aastavanust last. Vanureid ja voodihaigeid kanti looma-vagunitesse kanderaamidega.
„Küüditamisel ei karistatud inimesi selle eest, mida nad olid teinud, vaid selle eest, kes nad olid. Eesmärk oli hävitada meie vaimne eliit ja murda rahva eneseteadvus,“ märkis Jaanus Kalev.
Ta lisas, et toimunut võiks nimetada Eesti holokaustiks.
Volikogu esimees rõhutas – on oluline, et uued põlvkonnad mäletaksid meie rahva ajalugu: „Sel-leks on vanematel kohustus jutustada, kes me oleme, milline on olnud meie rahva tee, tähistada meie ajaloo rõõmsaid ja kurbi päevi.“
Mälestushetkel kõneles ka Harju-Jaani kirikuõpetaja Jaan Nuga.