Külad teevad Lahemaa eeskirjadele oma ettepanekud

909

Leesi koosolekul räägiti Lahemaa uue kaitse-eeskirja projektist seoses ehitustegevusega rahvuspargis.

Laupäeval, 6. märtsil kogunes Leesi rahvamajja üle 30 inimese Juminda poolsaarelt.

Kuusalu vallavolikogu külaelukomisjoni esimees, Kalme külavanem Henn Pärn tegi esmalt ülevaate koosolekutest, mis on toimunud pärast seda, kui 18. jaanuaril algas Lahemaa rahvuspargi uue kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamine.

Kalme küla koosolekul koostati omad ettepanekud. Veel on protokollitud Kolgaküla koosoleku seisukohad ning 1. märtsil Kuusalu vallamajas keskkonnaameti, Kuusalu ning Vihula valla töötajate kokkusaamisel räägitu.

Henn Pärn soovitas külade kaupa üle vaadata tsoonide piirid uue kaitse-eeskirja kaardil: „Piirid peaksid olema ajaloolis-kultuurilised. Kaardid on segaselt koostatud, neid tuleb hoolega uurida. Tehke piiride osas ettepanekuid, kuidas oleks teie arvates õigem. Kui ettepanekud on koos, võiks valla ja külade esindajatest ning eeskirja autoritest moodustada töögrupi eeskirja eelnõu ümbertööta­miseks. Siis tekiks me varadele väärtus ning selguks, kui kaua jätkub piirangute eest makstavaid kompensatsioone. Lõpptulemus peaks olema kokkulepe iga maaomanikuga, mida võib ja mida mitte ning milliseid kompensatsioone on õigus nõuda.”

Kuusalu valla keskkonna­spetsialist Janne Kallakmaa ütles, et koosolekud on olnud asjalikud, ettepanekud on pandud kirja, need edastatakse keskkonnaametile.

Kerkis küsimus, kas kujundada vallalt esitatav üks seisukoht või saata arvamused külade kaupa. Üksmeelselt leiti, et külad võiksid aru pidada ja koostada konkreetsest piirkonnast lähtuvad kirjalikud ettepanekud.
Need lisatakse vallavalitsuse seisukohtadele.

Võimalikust kohtuhagist
Liina Kusma Tapurlast arvas, et Lahemaa piirangute küsimuses tuleks pöörduda õiguskantsleri, kohtu ja ka Euroopa Kohtu poole: „See on inimõiguste rikkumine, meilt võetakse maa ära.”

Tapurlas teeb maaomanikele kõige enam muret, et uue eeskirjaga on plaan moodustada küla eramaadele Naskali sihtkaitsevöönd – see on palju rangemate piirangutega kui piiranguvööndites.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles võimaliku kohtuhagi kohta, et sellest on Vihula valla juhtidega räägitud, kui kohtusse minnakse, siis ühiselt. Vihula vallast on Lahemaa rahvuspargis veel suurem osa, kui Kuusalu vallast. Praegu on eeskirja eelnõu avalikustamise ja diskussioonide aeg, seega pole põhjust vaidlustada. Kui ettepanekud on esitatud ja neid pole arvesse võetud, on tekkinud alus hagi esitamiseks.

Janne Kallakmaa lisas, vallapoolse kirja tekst on suures osas koostatud, seal on ka seisukohad, et eeskiri on põhiseadusevastane, koostatud keeruliselt ja ebamääraselt.

Vallavanem sõnas: „Kaitse-eeskirjad tehti kabinetivaikuses, nüüd on näha demokraatiaalget – kohtutakse, vastatakse küsimustele. Usun, et ettepanekuid võetakse arvesse, sest inimesed ei ole siin eksponaadid, vaid nad elavad rahvuspargis oma tavalist elu. Piirangud peavad olema õiglaselt kompenseeritud.”

Ta rääkis ka vallale laekumata jäävast maamaksust: „On nonsenss, et keskkonnaministeerium on kehtestanud piirangute kompenseerimiseks maamaksu soodustuse kohaliku omavalitsuse arvelt. Maamaks laekub valla eelarvesse, ametkond on otsustanud jagada meie raha. Samas teine ametkond, rahandusministeerium, ei taha sellest midagi teada. Looduskaitsealade olemasolu on riiklik huvi, meie ei pea seda enda taskust kinni maksma.”

Mis saab kehtivast üldplaneeringust
Endise Loksa valla arhitekt Villu Uett Tammispealt lausus, et on detailplaneeringute autorina tahtnud teada, kas kaitse-eeskiri tühistab praegu kehtiva üldplaneeringu, mis võeti vastu Loksa valla ajal. Talle on vastatud, et ei tühista, aga eeskiri on ülimuslik, ehituslubasid enam välja anda ei saa, kui detailplaneering läheb eeskirjaga vastuollu. Kehtestatud detailplaneeringuid eeskiri ei tühista.

Urmas Kirtsi: „Endise Loksa valla üldplaneering on oluliselt leebem, selle kaitsmine on meie elanike õiguste kaitsmise nurgakivi.”

Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla märkis, et uue kaitse-eeskirjaga läheb lihtsamaks maakülade ehitustegevusega seonduvate otsuste langetamine. Üldplaneering kajastab rannakülasid, sisemaa kohta polnud ehitusalasid märgitud ning seal oli Lahemaa valitsejal kergem öelda „ei”. Uue eeskirjaga on aga tehtud rannikul lubatud ehitusalad senisest palju väiksemaks.