
„Ma pole näinud paremat kriisivalmiduse sõnastust, kui on öelnud teie oma Kuusalu vallas elav kriisikoolitaja Erki Vaikre: „Kogukonna kriisiplaani eesmärk on saavutada kogukonna terviklik ja selle liikmete isiklik, vähemalt rahuldav toimimisvõime igasuguses kriisiolukorras ilma kohaliku omavalitsuse ja riigi olulise toeta,““ ütles päästeameti ennetuspartner Elo Paluoja Kolgaküla rahvamajas 11. märtsil toimunud kriisikoolitusel külade esindajatele.
Kolgakülas kogunesid Kuusalu vallavalitsuse korraldatud koolitusele 15 inimest. Kaks päeva varem, 9. märtsil Kuusalu rahvamajas korteriühistute esindajatele tehtud koolitusel oli osalejaid samuti 15.
Räägiti elektri puudumisel tekkivast kriisist ja ka muudest hädaolukordadest, kogukondade kriisikindlusest, elutähtsate teenuste tagamisest, kortermajade sooja ja veega varustamisest kriisi korral ning ka varjumise vajadustest ja võimalustest.
Kuusalu valla kriisispetsialist Riina Vahisalu kommenteeris, et õhkkond oli mõlemal koolitusel töine ja asjalik: „Osades külades ollakse nüüd juba kriisi- ehk hädaolukorraks rohkem valmistunud, tehtud kriisiplaane ja on ostetud generaatoreid. Ka osades kortermajades on hakatud tegutsema, et hoida kriisi korral soojasõlmed töös, kuigi oli ka neid, kellele tuli üllatusena, et kriisikindluse tagamiseks saavad korteriühistud ise palju ära teha. Samas paljud ei ole veel alustanud ning selgitasime, kuidas ja mida teha.“
Kolgakülas tehti tema sõnul ettepanek, et külades võiks korraldada kriisiõppuse: „Kuusalu vallavalitsus osaleb suvel üleriigilises kriisiõppuses Ilves ja enne seda on lauaõppused. Aga arutasime koos Elo Paluojaga, et võiksime küladele õppuse välja mõelda. Jätaksime selle oktoobrikuusse, mis on elanikkonnakaitse kuu.“
Koolitusel jagati kriisivalmiduse trükiseid ja kriisiplaani koostamise töölehti ning tutvustati külakogukondadele ja korteriühistutele suunatud riiklikke toetusmeetmeid, mille taotlusvoorud on praegu avatud.
Nii ennetuspartner kui ka kriisispetsialist kinnitasid, et on valmis kriisiplaanide koostamisel abistama ja nõu andma ning julgustasid soovi korral ühendust võtma.
Riina Vahisalu: „Kõnelesime ka kodustest kriisivarudest. Kõik võiksid teha oma koduse kriisiplaani ja panna kirja olulisemad telefoninumbrid, kirjutada üles ravimite toimeained. Kui kodus on ohutu ja varud tagatud ning kogukond valmis üksteist aitama, pole tarvis välist abi, vaid saadakse ise hakkama.“
Kuusalu valla kriisikomisjoni koosseis
Komisjoni esimees on vallavanem Terje Kraanvelt. Komisjoni liikmed: vallavalitsuse liikmed Mart Reimann ja Ago Katvel, volikogu liige Mart Sestverk, kommunikatsioonispetsialist Ere Uibo, haldusspetsialist Kair Tammel, teede- ja majandusspetsialist Madis Praks, juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman, juhtiv hoolekandespetsialist Alvi Karp, Kuusalu Soojuse tegevjuht Allar Aron, Kuusalu Soojuse nõukogu liige ja Loksa Haljastuse juhatuse liige Lidia Mõsovski, piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu, Loksa päästekomando pealik Pilleriin Kurg, naiskodukaitsja Iivi Rool ja kaitseliitlane Tiit Sillam.
Kriisitoetused kogukondadele
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) avab 30. märtsil kogukonnafondi taotlusvooru, et tugevdada kogukondade kriisivalmidust ja turvalisust. Taotlusi saab esitada kuni 3. maini. Ühe taotleja kohta saab toetust kuni 50 000 eurot, omaosalust ei pea lisama. Kokku jagatakse 2026. aastal 1 miljon eurot, 2027. aastal 600 000 eurot. Täpsem info KÜSKi veebilehel.
Riigi Tugiteenuste Keskus avas 2. veebruaril korteriühistute varjumiskoha kohandamise meetme, taotlusi saab esitada 31. novembrini. Toetuse suurus on kuni 35 000 eurot, omaosalust ei pea lisama. Täpsem info Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel.






