Krii­si­koo­li­tus Kuu­sa­lu val­la ha­ri­dus­vald­kon­na asu­tus­te­le juh­tu­mi­teks ini­mes­te­ga

96
Koo­li­tus Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas. Ha­ri­du­sa­su­tus­te esin­da­ja­test moo­dus­ta­tud töö­rüh­ma­de aru­te­lu ju­hen­das MTÜ Ma­he­na krii­si­koo­li­ta­ja TII­NA NAA­RITS-LINN. Fo­to Ai­gi Rei­no­mä­gi

„Koo­li­tus oli hea mit­te ai­nult asu­tus­te­le, vaid ka isik­li­kuks eluks – kui­das ini­mes­te­ga seo­tud juh­tu­mi­te kor­ral rea­gee­ri­me ning en­nast ja tei­si os­kak­si­me ai­da­ta li­sa­kah­ju te­ki­ta­ma­ta,“ kom­men­tee­ris Kuu­sa­lu val­la noor­soo­töö koor­di­naa­tor Kris­ta Al­lik, kes osa­les koo­li­tus­el Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­se ühe esin­da­ja­na.

Val­la ha­ri­dus- ja sot­siaal­tee­nis­tu­se kor­ral­da­tud koo­li­tu­se „Sis­se­ju­ha­tus krii­si­nõus­ta­mi­se ABs­se. Krii­sip­laa­ni või­ma­lu­sed ini­mes­te hoid­mi­sel asu­tu­ses ja ko­gu­kon­nas“ esi­me­ne ka­he­päe­va­ne osa toi­mus veeb­rua­ris Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas. Osa­le­sid Kuu­sa­lu val­la kõi­gi koo­li­de ja las­teae­da­de esin­da­jad, ka kuns­ti­de koo­li, tu­gi­kes­ku­se ning val­la­va­lit­su­se ha­ri­dus- ja sot­siaal­tee­nis­tu­se töö­ta­jad. Kok­ku oli osa­le­nuid üle 30.

Koo­li­tas Ma­he­na kes­ku­se ju­ha­ta­ja ja krii­si­nõus­ta­ja, psüh­ho­loo­giaõ­pe­ta­ja ja krii­si­nõus­ta­mi­se õp­pe­jõud Tii­na Naa­rits-Linn.

Tei­ne kok­ku­saa­mi­ne oli koo­li­tu­se jät­ku­na rah­va­ma­jas möö­du­nud kol­ma­päe­val. Sel­le kor­ral­das Kuu­sa­lu val­la ha­ri­dus- ja sot­siaal­tee­nis­tus. Tut­vus­ta­ti val­la ha­ri­du­sa­su­tus­tes Ma­he­na koo­li­tu­sel kuul­du põh­jal uuen­da­tud krii­sip­laa­ne ja aru­ta­ti need koos lä­bi.

Krii­si­koo­li­tu­se idee au­tor ja al­ga­ta­ja, Kuu­sa­lu val­la juh­tiv ha­ri­duss­pet­sia­list Anu Kirs­man: „Kui mõ­nes muus selts­kon­nas rää­ki­da krii­si­koo­li­tu­sest, siis ar­va­tak­se ena­mas­ti, et kriis tä­hen­dab se­da, kui elekt­rit po­le. Meie aru­ta­me koo­li­tu­se raa­mes las­tea­su­tus­te esin­da­ja­te­ga sel­li­seid krii­se, kui mi­da­gi juh­tub ini­mes­te­ga ehk trau­mak­rii­se – et tea­da, kui­das käi­tu­da, kui juh­tub õn­ne­tus, ter­vi­se­ri­ke või muud sel­list las­te, nen­de pe­re­liik­me­te, ka asu­tu­se töö­ta­ja­ga, ning mil­li­sed on kel­le­gi rol­lid ja üle­san­ded ekst­reem­ses olu­kor­ras.“

Ta üt­les, et idee tek­kis ja koo­li­tus oli kok­ku le­pi­tud aas­ta ta­ga­si: „Oli­me aas­taid tõ­de­nud, et tun­ne­me puu­dust sel­li­sest et­te­val­mis­tu­sest. Hak­ka­si­me uu­ri­ma ning kuul­si­me kol­lee­gi­delt teis­test oma­va­lit­sus­test, et Ma­he­na kes­kus pa­kub hu­vi­ta­vat ja tõ­hu­sat psüh­ho­loo­gia-ala­se si­su­ga krii­si­koo­li­tust. Rae val­las teh­ti sel­li­ne koo­li­tus, kaa­sa­ti ha­ri­du­sa­su­tu­si. Es­malt oli krii­si­tee­ma­li­ne õp­pe­päev mul­lu sep­temb­ris meie val­la­ma­jas ha­ri­dus- ja sot­siaal­tee­nis­tu­se töö­ta­ja­te­le. Kaa­sa­si­me sot­siaal­töö­ta­jad see­tõt­tu, et ha­ri­du­sa­su­tu­sed on era­kor­ra­lis­te juh­tu­mi­te pu­hul es­ma­sed rea­gee­ri­jad, aga sot­siaal­töö­ta­jad hak­ka­vad olu­kor­di la­hen­da­ma ja nõus­ta­ma, te­gu on si­su­li­se ja olu­li­se koos­töö­ga.“

Anu Kirs­man kii­tis, et Tii­na Naa­rits-Linn on vä­ga hea koo­li­ta­ja, rää­gib hu­vi­ta­valt ja elu­li­selt, an­dis pal­ju taus­tain­fot ja mõist­mist, et mil­li­sel aja­het­kel ja mi­da on olu­li­ne trau­mak­rii­si kor­ral te­ha.

Koo­li­tu­se pea­kor­ral­da­ja, val­la hoo­le­kan­des­pet­sia­list Ai­gi Rei­no­mä­gi: „Män­gi­si­me koo­li­tu­sel lä­bi olu­kor­di, la­hen­da­si­me krii­si­käi­tu­mi­se üle­san­deid eri­ne­va­te las­tea­su­tus­te ja eri va­nu­seast­me­ga noor­te pu­hul. Olu­li­ne ja õpet­lik oli ka jutt ini­me­se psüh­ho­hü­giee­nist ehk elu­reeg­list 8+8+8, mis tä­hen­dab päe­vas ka­hek­sa tun­di tööd, ka­hek­sa tun­di te­ge­le­mist en­da as­ja­de­ga ja sa­ma pal­ju une­tun­de.“

Kris­ta Al­lik: „ Noor­te jaoks on kriis ka suu­re­mad muu­tu­sed iga­päe­vae­lus, näi­teks kui mi­da­gi juh­tub lem­mik­loo­ma­ga, ko­li­tak­se ära või va­ne­mad lä­he­vad lah­ku. Koo­li­tus an­dis aru­saa­ma, kui pal­ju, kas ja mil­lal peaks krii­sio­lu­kor­ras tu­ge pak­ku­ma ning see­juu­res ei to­hi üle rea­gee­ri­da. Sa­mas mui­du­gi loo­da­me ja usu­me, et ei peaks neid tead­mi­si ka­su­ta­ma.“

Kuu­sa­lu tu­gi­kes­ku­se ju­ha­ta­ja An­ni­ka Agu-Aas­rand: „Oli äär­mi­selt to­re ja va­ja­lik koo­li­tus. See an­dis si­su­ti­he­da tead­mis­te­pa­ga­si, mi­da krii­si­plaa­ni koos­ta­des ar­ves­se võt­ta, ning ka aru­saa­mi­se, mi­da ole­me se­ni häs­ti tei­nud või mil­li­seid as­pek­te ekst­reem­se­tes olu­kor­da­des edas­pi­di sil­mas pi­da­da. Aru­te­lu­des tu­li väl­ja ka see, et ise­gi töö­le­pin­guid sõl­mi­des tu­leks pea­le töö­ta­ja koh­ta kir­ja pan­da­va­te klas­si­ka­lis­te and­me­te li­sa­da ka te­ma lä­he­das­te kon­tak­tid ju­huks, kui mi­da­gi peaks ini­me­se­ga juh­tu­ma – et tea­da, kel­le­le he­lis­ta­da.“

Krii­si­koo­li­ta­ja Tii­na Naa­rits-Linn kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le: „Kül­lap sai sel­lel koo­li­tu­sel osa­le­ja­te jaoks kum­mu­ta­tud müüt, et krii­si­nõus­ta­mi­ne on sa­ma, mis psüh­ho­loo­gi­li­ne nõus­ta­mi­ne. Te­gu on ka­he eri­ne­va nõus­ta­mi­se­ga, mi­da eris­tab kii­rus, kes­tus ja koht, aga ka sek­ku­mis­teh­ni­kad. Krii­sio­lu­kor­ra puh­ke­des on olu­li­ne mõis­ta, kui­das ko­du­val­las on või­ma­lik saa­da pä­de­vat tu­ge ja mil moel saab toi­mi­da koos­töö. Koos Kuu­sa­lu val­la las­te heao­lu spet­sia­lis­ti­de­ga on vä­ga­gi sel­geks saa­nud, et krii­si- ja trau­ma­tead­lik­kus on psüh­ho­sot­siaal­se heao­lu ta­ga­mi­sel na­gu aa­bit­sa­tar­kus, nii et iga­ti tä­nu­väär­ne on nen­de init­sia­tiiv ja­ga­da se­da tead­mist laie­malt. Kui eri asu­tus­te ju­hid ja spet­sia­lis­tid saa­vad krii­si­des toi­mu­vast ja koos te­gut­se­mi­se või­ma­lus­test üh­te­moo­di aru, ai­tab see abi­va­ja­dust pa­re­mi­ni mõis­ta ning tu­le­mus­li­ku­malt toe­ta­da. See on eri­ti olu­li­ne ras­kus­tes noor­te ja las­te kor­ral.“

Ta li­sas, et krii­siint­si­dent ei ole ai­nult kan­na­ta­nu­te suu­re ar­vu­ga hä­dao­lu­kord. Kui on oht ko­ge­da va­pus­ta­vat olu­kor­da tu­ge­va trau­ma­na, siis va­jab ka ük­si­ki­sik kii­relt pä­de­vat tu­ge ning eri­ti, kui lä­hi­su­he­tes on sel­leks vä­he või­ma­lust, jak­su või tead­mi­si. Ku­na po­le üh­te ega ai­nu­kest ret­sep­ti­raa­ma­tut krii­si­de­ga toi­me­tu­le­kuks, ai­tab koos õp­pi­mi­ne luua ühi­selt mõis­te­ta­vaid või­ma­lu­si. Koo­li­tu­sel toe­tus ta Ees­ti Krii­si­nõus­ta­mi­se Ühin­gu tun­nus­ta­tud õp­pep­rog­ram­mi­le.

Krii­si­koo­li­ta­ja too­ni­tas, et Kuu­sa­lu val­la spet­sia­lis­ti­de­le toi­mu­nud krii­si­nõus­ta­mi­se ja asu­tu­se krii­sip­laa­ni alus­põ­hi­mõ­te oli – kui ini­me­ne ei ole et­te val­mis­ta­tud trau­maks, mil­les ta teist ai­tab, siis trau­mee­rib see ka ai­ta­jat ning toe­tus abi­va­ja­ja­le on väik­sem, kui või­nuks ol­la.

Eelmine artikkelSõnumitoojas 6. märtsil
Järgmine artikkelKeh­ra Las­te­ta­re las­teaia tei­ne ava­mi­ne – val­mis uue ma­ja juur­dee­hi­tus