Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) esindaja kinnitas, et praeguse seisuga on kindel – korraldatud jäätmevedu Anija vallas alustatakse oktoobrist.
Juunis oli Anija vallavolikogu istungil korraldatud jäätmeveoga seonduvast kõnelemas Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) juhataja Tõnu Tuppits, eelmisel neljapäeval, 25. augustil jurist Vahur Glaase. Jurist märkis, et korraldatud jäätmevedu pole siiani õnnestunud rakendada, kuna suve alguses loobus Radix Hoolduse OÜ jäätmeveoloa taotlemisest. Ta lisas, et HÜK on vahepeal koos Radix Hooldusega täpsustanud omavahelise lepingu tingimusi, keskkonnaametisse on sisse antud jäätmeveoloa uued taotlused ning korraldatud jäätmevedu Anija vallas peaks algama 1. oktoobril.
Volikogu liige Tiit Tammaru ütles, tema sai HÜKilt teate, et esimene korraldatud jäätmeveo päev on 25. augustil: „Kas see ei vasta siis tõele?“
Vahur Glaase vastas, et kahjuks ei vasta see tõele, kuna ilma jäätmeveoloata ei ole õigus korraldatud jäätmevedu teha. Samas on tema sõnul kõige olulisem, et jäätmevedu pole katkenud: Radix Hooldus on Anija vallas jätkuvalt prügi ära vedanud, kuigi vabaturutingimustes.
Juunis esitas volikogu liige Jaan Oruaasal HÜKile mitu pretensiooni. Ta polnud rahul, et HÜKi veebilehe kaudu ei saa sõlmida jäätmeveolepinguid väiksemale kui 140liitrisele prügikonteinerile, kuigi valla jäätmehoolduseeskiri lubab ka 80liitrist mahutit. Eelmisest kolmapäevast on internetis lepingu sõlmimisel võimalik valida ka 80liitrine konteiner. Kuigi volikogu tegi juunis HÜKile ülesande viia veebilehel jäätmeveo lepingu sõlmimise vormid 1. augustiks vastavusse valla jäätmehoolduseeskirjaga, ei saa Jaan Oruaasa kinnitusel HÜKi kodulehel lepingut tehes mitme majapidamise peale endiselt valida 80liitrist konteinerit. Muudetud on niipalju, et senise minimaalse, 375liitrise konteineri asemel on väiksem 240liitrine, kuid ka see pole väikseim, mida lubab jäätmehoolduseeskiri.
Vahur Glaase vastas, et nende IT-mehe väitel ei saa mitme majapidamise puhul 80liitrist konteinerit võimaldada: kui on mitu jäätmevaldajat, kellest igal peaks olema vähemalt 80 liitrine konteiner, ei või kahe majapidamise ühiskasutatav konteiner olla väiksem kui 160 liitrit. See löövat nende süsteemi sassi. Seetõttu soovis Vahur Glaase konkreetset lähteülesannet, kuidas see lepingusse lisada.
„Siin ei ole ITga mingit pistmist. IT mees ei kirjuta volikogule ette, missugused on reeglid, kõik lähtub tegelikust vajadusest,“ märkis Jaan Oruaas.
Ta põhjendas väiksemate ühiskasutuses konteinerite vajadust sellega, et mitmetes majades elavad inimesed vaid nädalalõppudel või ainult suvel. See tähendab, et neil ei teki prügi pidevalt ning neil on võimalus naabritega kokku leppida, et kasutavad nendega ühist konteinerit.
Tiit Tammaru märkis, et diskussioonist kumab läbi vedaja huvi garanteerida hajaasustusest rohkem käivet: „Meil elavad ligi pooled inimesed hajaasustuses ning kindlasti on hulgaliselt kohti, kus soovitakse ühiskasutuses konteinerit.“
Volikogu tegi HÜKile ülesandeks 10 päeva jooksul lisada veebilehel lepingute sõlmijatele võimalus valida ühiselt mitme kinnistu peale ka 80liitrine konteiner.
Vahur Glaase tunnistas, et HÜK on raskustes, kuna palgal on praegu vaid kaks töötajat: Tõnu Tuppits ja tema, sest IT-töötaja, raamatupidaja ja klienditeenindaja tuli vabastada, kuna HÜKil pole neile tasumiseks raha. HÜKi eelarve oli kavandatud arvestusega, et korraldatud jäätmevedu neljas omavalitsuses – Anija, Kose, Kernu ja Nissi vallas – algab aprillis.
„Nüüd on see lükkunud oktoobrisse ning esimesed summad laekuvad meile seega novembris,“ sõnas ta.
Volikogu esimees Jaanus Kalev soovis, et järgmisel istungil teeks Toomas Reisi, kes on Anija valla esindaja HÜKis, ülevaate, kas volikogu korraldused on ellu viidud ning milline on olukord Harjumaa Ühisteenuste Keskuses.
