SVEN-OLAV PAAVEL
Kuusalu apteegi sünnist möödus tänavu 24. septembril 130 aastat. Tegu on Harjumaa ühe vanima apteegiga. Kuusalu apteek töötas samas hoones järjepanu 126 aastat – kuni 2015. aasta lõpuni. 2015. aasta oktoobris avati Kuusalu Konsumi ruumides Südameapteek.
Loa Kuusallu maa-apteegi asutamiseks taotles 1889. aastal proviisor Carl Julius Gerban (Järban). Krunt apteegi rajamiseks mõõdeti välja Kiiu mõisa maadest. Apteegi hoone sai valmis 1890. aastal ja see avas uksed 24. septembril. Kuusalu apteegi ainuke töötaja oli omanik ise.
Apteegis oli retseptuurituba, materjalituba, labor ja kelder. Puudusid koktoorium ja eraldi tuba uhmritööks. Eesti Vabariigi algusest nõuti üldiselt, et maa-apteekidel oleks vähemalt kaks tuba: esiteks retseptuuri tuba, mis võis ruumi puudusel olla ka ühes materjali toaga, ja teiseks koktoorium, mis oli ka laboratoorium, seal pidi asuma pliidiga ahi ja destilleerimise aparaat.
1897. aastal ostis apteegi kihelkonnaarst Peeter Saul. Enne tohtrimaja valmimist (1896) võttis kihelkonnaarst haigeid vastu apteegi majas. Saul suri 1910. aastal, kuid oli juba varem põdura tervisega. 1905. aasta kevadest võttis apteegi pidamise üle proviisor Walter Soosaar.
Eesti apteekide kohta ilmus käesoleval aastal Heino Gustavsoni mahukas monograafia. Kuusalu apteegi ajalugu on uurinud ka Aune Altmets. Gustavsoni andmetel oli Kuusalu apteek 1912. aastal juut Leib (Leo) Scheeri omanduses, tema oli ühtlasi ka apteegi juhataja. Scheer alustas 1914. aastal ka apteegi kuuris kunstliku mineraalvee villimist. 1918. aastast on apteegi omanikuna registreeritud apteekriabiline Oskar Lahe. Paar aastat varem kuulus apteek ka tema isale Johannes Lahele.
1920. aastal sõlmis Oskar Lahe apteegi krundi ja sellel asuvate hoonete kasutamiseks rendilepingu, mille järgi sai Lahe kasutada apteegi maja, pesukööki talliga, keldrit ja kuurialust. Selle eest maksis Lahe aastas renti 728 rukki kilogrammi hinda. Lepingut pikendati aasta kaupa kuni aastani 1925, mil rendileping tehti ringi 12 aasta peale – kuni aastani 1937. Krundi suurus oli 0,28 hektarit, mis koosnes 0,17 hektari suurusest aia- ja põllumaast, 0,08hektarilisest ehituse- ja õuemaast ja 0,03 hektarit oli teid.
Apteegi elumaja, suurusega 19,3×11,8 meetrit, oli väljast vooderdatud ja värvitud pilpakatusega palkhoone. Sees olid ahjud punastest pottidest, põrandad värvitud laudadest. Pesuköök talliga oli pilpakatusega palkhoone ja halvas seisukorras. Kelder oli paekividest, katus pilbastest. Kokku olid hinnatud apteegi krundi hooned 117 369 margale. Lahe üritas apteegi krunti korduvalt 1927. aastast alates ära osta, põhjendades soovi sellega, et on seda juba pikemat aega kasutanud ning siit-sealt kõpitsenud. Kuna aga hoone vajas põhjalikumat remonti, siis seda ta senise lepinguvahekorra raames ei riskinud teha.
Põllutööministeerium aga keeldus 1927. aastal apteegikohta Lahele müümast, sest selleks puudus veel seaduslik alus. 1929. aastaks aga oli olukord muutunud. Vastavalt 1928. aasta „Tööstusettevõtete, ärikohtade ja viljapuuaedade omanduseks andmise seadusele“ pandi Kuusalu apteegikoht müüdavate rendiobjektide järjekorda. Määruse järgi pidi objektide müümisele eelnema ülevaatamine ja hindamine.
Kuusalu apteegi olemasolu peeti vajalikuks, aga selle suuri arenemisvõimalusi ei nähtud, mistõttu pandi ette apteek senisele kauaaegsele rentnikule enampakkumiseta ära müüa. 1931. aastal määras riigimaade amet maakoha müügihinnaks 2209,21 krooni. Riigikontrolli tsiviilosakond ei olnud aga selle summaga nõus ja soovis, et hind saaks koefitsiendiga 1,45 tõstetud 3191,62 kroonile. Lahe esitas seepeale vastulause. Ka põllutööministeerium kirjutas riigikontrolörile, et heade ühendusvahendite tõttu, kuna Tallinnast Kuusallu käis buss kaks korda päevas, on elanikel sõit Tallinna ja Raasikule hõlbustatud, kust tarvisminevaid arstimeid muretsetakse. Ka oli alevis kaks rohukauplust, mis lihtsamaid rohtusid müüsid ja apteegiga võistlesid.
Hindamise komisjon jättis Lahe vastulause rahuldamata põhjendades otsust järgmiselt: „Üldiselt on apteegikoht võrreldes teiste ettevõtetega soodsamas olukorras, kuna temal seaduslikult kaitstud rajoon olemas, mida muil ettevõtetel pole, sellepärast on hinna suurendamine koefitsiendiga… veel õigustatud üldise parema ärilise positsiooni tõttu.“ 1932. aastal määras riigimaade amet maakoha müügihinnaks 3191,62 krooni, mis kanti võlana ostu-müügi lepingusse, tasumise tähtaeg oli 36 aastat. Ehituskrunt nr 17 müüdi Oskar Lahele 1932. aastal. Apteek kuulus talle riigistamiseni. Oskar Lahe suri 1941. aastal. Enne surma määrati ta Keila apteeki tööle.
Pärast apteegi riigistamist kuni 1947. aastani oli Kuusalu apteegi juhataja proviisor Andres Tõnisson Raasiku apteegist. Aastatel 1947-1952 oli apteegi juhataja Narvast pärit proviisor Hilda Haarman-Evart. Aastatel 1952-1957 juhtis Kuusalu apteeki proviisor Helve Aasman. 1959-1984 oli apteegi juhataja farmatseut Elbe Sild. Sõjajärgsetel aastatel töötas apteegis assistendina ka Oskar Lahe lesk Maria Lahe. Kuusalu apteegis on olnud teisigi kauaaegseid töötajaid: sanitar Olga Pael, proviisor-tehnoloog Laine Tamm, sanitar-pesijad Valba Hiis, Vaike Kadaste, Elvi Erilaid, farmatseudid Merike Prüüs, Eve Jakobson ning Maigi Grents.
1984. aastal võttis Kuusalu apteegi juhtimise üle Signe Maripuu. Enne seda töötas Signe Maripuu kaheksa aastat Tallinna Tõnismäe apteegis. Taasiseseisvumise järel muudeti apteegidki äriettevõteteks, senistest juhatajatest said FIEd. Kuusalu apteegi nimi oli Signe Maripuu Eraapteek Kuusalus. Töötajaid oli apteegis kaks. Aastatel 1992-1994 töötas apteegis farmatseut Hele Anderspuk, 1995. aastal tuli Kuusalu apteeki tööle proviisor Anne Hansen. Aastal 2000 sõlmis Kuusalu apteek frantsiisilepingu Apotheka apteegiketiga ja töötas selle all kuni 2016. aastani. Viimastel aastatel enne apteegi sulgemist töötas apteegis Signe Maripuu üksi. Signe Maripuu töötab praegu proviisorina Tallinnas.