Kuu­sa­lu ap­teek 130

SVEN-OLAV PAA­VEL

Kuu­sa­lu ap­tee­gi sün­nist möö­dus tä­na­vu 24. sep­temb­ril 130 aas­tat. Te­gu on Har­ju­maa ühe va­ni­ma ap­tee­gi­ga. Kuu­sa­lu ap­teek töö­tas sa­mas hoo­nes jär­je­pa­nu 126 aas­tat – ku­ni 2015. aas­ta lõ­pu­ni. 2015. aas­ta ok­toob­ris ava­ti Kuu­sa­lu Kon­su­mi ruu­mi­des Sü­da­meap­teek.

Loa Kuu­sal­lu maa-ap­tee­gi asu­ta­mi­seks taot­les 1889. aas­tal pro­vii­sor Carl Ju­lius Ger­ban (Jär­ban). Krunt ap­tee­gi ra­ja­mi­seks mõõ­de­ti väl­ja Kiiu mõi­sa maa­dest. Ap­tee­gi hoo­ne sai val­mis 1890. aas­tal ja see avas uk­sed 24. sep­temb­ril. Kuu­sa­lu ap­tee­gi ai­nu­ke töö­ta­ja oli oma­nik ise.

Ap­tee­gis oli ret­sep­tuu­ri­tu­ba, ma­ter­ja­li­tu­ba, la­bor ja kel­der. Puu­du­sid kok­too­rium ja eral­di tu­ba uhm­ri­tööks. Ees­ti Va­ba­rii­gi al­gu­sest nõu­ti ül­di­selt, et maa-ap­tee­ki­del oleks vä­he­malt kaks tu­ba: esi­teks ret­sep­tuu­ri tu­ba, mis võis ruu­mi puu­du­sel ol­la ka ühes ma­ter­ja­li toa­ga, ja tei­seks kok­too­rium, mis oli ka la­bo­ra­too­rium, seal pi­di asu­ma plii­di­ga ahi ja des­til­lee­ri­mi­se apa­raat.

1897. aas­tal os­tis ap­tee­gi ki­hel­kon­naarst Pee­ter Saul. En­ne toht­ri­ma­ja val­mi­mist (1896) võt­tis ki­hel­kon­naarst hai­geid vas­tu ap­tee­gi ma­jas. Saul su­ri 1910. aas­tal, kuid oli ju­ba va­rem põ­du­ra ter­vi­se­ga. 1905. aas­ta ke­va­dest võt­tis ap­tee­gi pi­da­mi­se üle pro­vii­sor Wal­ter Soo­saar.

Ees­ti ap­tee­ki­de koh­ta il­mus käesoleval aas­tal Hei­no Gus­tav­so­ni ma­hu­kas mo­nog­raa­fia. Kuu­sa­lu ap­tee­gi aja­lu­gu on uu­ri­nud ka Au­ne Alt­mets. Gus­tav­so­ni and­me­tel oli Kuu­sa­lu ap­teek 1912. aas­tal juut Leib (Leo) Sc­hee­ri oman­du­ses, te­ma oli üht­la­si ka ap­tee­gi ju­ha­ta­ja. Sc­heer alus­tas 1914. aas­tal ka ap­tee­gi kuu­ris kunst­li­ku mi­ne­raal­vee vil­li­mist. 1918. aas­tast on ap­tee­gi oma­ni­ku­na re­gist­ree­ri­tud ap­teek­ria­bi­li­ne Os­kar La­he. Paar aas­tat va­rem kuu­lus ap­teek ka te­ma isa­le Jo­han­nes La­he­le.

1920. aas­tal sõl­mis Os­kar La­he ap­tee­gi krun­di ja sel­lel asu­va­te hoo­ne­te ka­su­ta­mi­seks ren­di­le­pin­gu, mil­le jär­gi sai La­he ka­su­ta­da ap­tee­gi ma­ja, pe­su­köö­ki tal­li­ga, keld­rit ja kuu­ria­lust. Sel­le eest mak­sis La­he aas­tas ren­ti 728 ruk­ki ki­log­ram­mi hin­da. Le­pin­gut pi­ken­da­ti aas­ta kau­pa ku­ni aas­ta­ni 1925, mil ren­di­le­ping teh­ti rin­gi 12 aas­ta pea­le – ku­ni aas­ta­ni 1937. Krun­di suu­rus oli 0,28 hek­ta­rit, mis koos­nes 0,17 hek­ta­ri suu­ru­sest aia- ja põl­lu­maast, 0,08hek­ta­ri­li­sest ehi­tu­se- ja õue­maast ja 0,03 hek­ta­rit oli teid.

Ap­tee­gi elu­ma­ja, suu­ru­se­ga 19,3×11,8 meet­rit, oli väl­jast voo­der­da­tud ja vär­vi­tud pil­pa­ka­tu­se­ga palk­hoo­ne. Sees olid ah­jud pu­nas­test pot­ti­dest, põ­ran­dad vär­vi­tud lau­da­dest. Pe­su­köök tal­li­ga oli pil­pa­ka­tu­se­ga palk­hoo­ne ja hal­vas sei­su­kor­ras. Kel­der oli pae­ki­vi­dest, ka­tus pil­bas­test. Kok­ku olid hin­na­tud ap­tee­gi krun­di hoo­ned 117 369 mar­ga­le. La­he üri­tas ap­tee­gi krun­ti kor­du­valt 1927. aas­tast ala­tes ära os­ta, põh­jen­da­des soo­vi sel­le­ga, et on se­da ju­ba pi­ke­mat ae­ga ka­su­ta­nud ning siit-sealt kõ­pit­se­nud. Ku­na aga hoo­ne va­jas põh­ja­li­ku­mat re­mon­ti, siis se­da ta se­ni­se le­pin­gu­va­he­kor­ra raa­mes ei ris­ki­nud te­ha.

Põl­lu­töö­mi­nis­tee­rium aga keel­dus 1927. aas­tal ap­tee­gi­koh­ta La­he­le müü­mast, sest sel­leks puu­dus veel sea­dus­lik alus. 1929. aas­taks aga oli olu­kord muu­tu­nud. Vas­ta­valt 1928. aas­ta „Töös­tu­set­te­võ­te­te, äri­koh­ta­de ja vil­ja­puuae­da­de oman­du­seks and­mi­se sea­du­se­le“ pan­di Kuu­sa­lu ap­tee­gi­koht müü­da­va­te ren­diob­jek­ti­de jär­je­kor­da. Mää­ru­se jär­gi pi­di ob­jek­ti­de müü­mi­se­le eel­ne­ma üle­vaa­ta­mi­ne ja hin­da­mi­ne.

Kuu­sa­lu ap­tee­gi ole­ma­so­lu pee­ti va­ja­li­kuks, aga sel­le suu­ri are­ne­mis­või­ma­lu­si ei näh­tud, mis­tõt­tu pan­di et­te ap­teek se­ni­se­le kauaaeg­se­le rent­ni­ku­le enam­pak­ku­mi­se­ta ära müüa. 1931. aas­tal mää­ras rii­gi­maa­de amet maa­ko­ha müü­gi­hin­naks 2209,21 kroo­ni. Rii­gi­kont­rol­li tsi­vii­lo­sa­kond ei ol­nud aga sel­le sum­ma­ga nõus ja soo­vis, et hind saaks koe­fit­sien­di­ga 1,45 tõs­te­tud 3191,62 kroo­ni­le. La­he esi­tas see­pea­le vas­tu­lau­se. Ka põl­lu­töö­mi­nis­tee­rium kir­ju­tas rii­gi­kont­ro­lö­ri­le, et hea­de ühen­dus­va­hen­di­te tõt­tu, ku­na Tal­lin­nast Kuu­sal­lu käis buss kaks kor­da päe­vas, on ela­ni­kel sõit Tal­lin­na ja Raa­si­ku­le hõl­bus­ta­tud, kust tar­vis­mi­ne­vaid ars­ti­meid mu­ret­se­tak­se. Ka oli ale­vis kaks ro­hu­kaup­lust, mis liht­sa­maid roh­tu­sid müü­sid ja ap­tee­gi­ga võist­le­sid.

Hin­da­mi­se ko­mis­jon jät­tis La­he vas­tu­lau­se ra­hul­da­ma­ta põh­jen­da­des ot­sust järg­mi­selt: „Ül­di­selt on ap­tee­gi­koht võr­rel­des teis­te et­te­võ­te­te­ga sood­sa­mas olu­kor­ras, ku­na te­mal sea­dus­li­kult kaits­tud ra­joon ole­mas, mi­da muil et­te­võ­te­tel po­le, sel­le­pä­rast on hin­na suu­ren­da­mi­ne koe­fit­sien­di­ga… veel õi­gus­ta­tud ül­di­se pa­re­ma äri­li­se po­sit­sioo­ni tõt­tu.“ 1932. aas­tal mää­ras rii­gi­maa­de amet maa­ko­ha müü­gi­hin­naks 3191,62 kroo­ni, mis kan­ti võ­la­na os­tu-müü­gi le­pin­gus­se, ta­su­mi­se täh­taeg oli 36 aas­tat. Ehi­tusk­runt nr 17 müü­di Os­kar La­he­le 1932. aas­tal. Ap­teek kuu­lus tal­le rii­gis­ta­mi­se­ni. Os­kar La­he su­ri 1941. aas­tal. En­ne sur­ma mää­ra­ti ta Kei­la ap­tee­ki töö­le.

Pä­rast ap­tee­gi rii­gis­ta­mist ku­ni 1947. aas­ta­ni oli Kuu­sa­lu ap­tee­gi ju­ha­ta­ja pro­vii­sor And­res Tõ­nis­son Raa­si­ku ap­tee­gist. Aas­ta­tel 1947-1952 oli ap­tee­gi ju­ha­ta­ja Nar­vast pä­rit pro­vii­sor Hil­da Haar­man-Evart. Aas­ta­tel 1952-1957 juh­tis Kuu­sa­lu ap­tee­ki pro­vii­sor Hel­ve Aas­man. 1959-1984 oli ap­tee­gi ju­ha­ta­ja far­mat­seut El­be Sild. Sõ­ja­järg­se­tel aas­ta­tel töö­tas ap­tee­gis as­sis­ten­di­na ka Os­kar La­he lesk Ma­ria La­he. Kuu­sa­lu ap­tee­gis on ol­nud tei­si­gi kauaaeg­seid töö­ta­jaid: sa­ni­tar Ol­ga Pael, pro­vii­sor-teh­no­loog Lai­ne Tamm, sa­ni­tar-pe­si­jad Val­ba Hiis, Vai­ke Ka­das­te, El­vi Eri­laid, far­mat­seu­did Me­ri­ke Prüüs, Eve Ja­kob­son ning Mai­gi Grents.

1984. aas­tal võt­tis Kuu­sa­lu ap­tee­gi juh­ti­mi­se üle Sig­ne Ma­ri­puu. En­ne se­da töö­tas Signe Ma­ri­puu ka­hek­sa aas­tat Tal­lin­na Tõ­nis­mäe ap­tee­gis. Taa­si­se­seis­vu­mi­se jä­rel muu­de­ti ap­tee­gid­ki äriet­te­võ­te­teks, se­nis­test ju­ha­ta­ja­test said FIEd. Kuu­sa­lu ap­tee­gi ni­mi oli Sig­ne Ma­ri­puu Eraap­teek Kuu­sa­lus. Töö­ta­jaid oli ap­tee­gis kaks. Aas­ta­tel 1992-1994 töö­tas ap­tee­gis far­mat­seut He­le An­ders­puk, 1995. aas­tal tu­li Kuu­sa­lu ap­tee­ki töö­le pro­vii­sor An­ne Han­sen. Aas­tal 2000 sõl­mis Kuu­sa­lu ap­teek frant­sii­si­le­pin­gu Apot­he­ka ap­tee­gi­ke­ti­ga ja töö­tas sel­le all ku­ni 2016. aas­ta­ni. Vii­mas­tel aas­ta­tel en­ne ap­tee­gi sul­ge­mist töö­tas ap­tee­gis Sig­ne Ma­ri­puu ük­si. Sig­ne Ma­ri­puu töö­tab prae­gu pro­vii­so­ri­na Tal­lin­nas.