Jumindal käis miinilahingu 75. aastapäeva tähistamisel palju rahvast

1838
Juminda lahingu mälestusüritusest võtsid osa mereväe vahtkond, ajaloolased, hukkunute lähedased, kohalikud elanikud, diplomaadid.

Ajaloolased hindavad, et Juminda miinilahing 28. ja 29. augustil 1941. aastal oli Läänemere ja maailma üks ohvriterohkemaid merelahinguid.

Kuusalu vallas Juminda poolsaare neeme tipus on alates 2001. aastast mälestusmärk 1941. aasta merelahingu ohvritele. Tänavu möödus lahingust 75 aastat ning selle meenutamiseks korraldasid Eesti Kaitsevägi, Kuusalu vallavalitsus ja Juminda külaselts pühapäeval, 28. augustil kivi juures mälestustseremoonia.
Rahvast oli meenutusüritusel palju –  mälestusmärgi ümber platsil kui ka tagapool asuval nõlval, Kuusalust toodi rahvast bussiga.
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson asetas eesti rahva mälestuspärja ning lausus, et austame ja mälestame Jumindal kõiki Teise maailmasõna suures meretragöödias hukkunuid inimesi, kes leidsid 75 aastat tagasi Juminda lähedal oma külma haua.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et langetab pea hukkunute mälestuseks: „Tänan kohalikku kogukonda ja külavanemat Karli Lambotit, kes on teinud tublit  tööd selle kurva  ajaloosündmuse mälestuse jäädvustamisel.”
Palveid lugesid peapiiskop emeeritus Andres Põder ning Moskva  patriarhaadi  Eesti  õige­usukiriku Loksa Kroonlinna püha Joanni koguduse Loksa kiriku preester isa Vladimir Kholod. Osalesid diplomaadid ja ajaloolased Lätist, Leedust, Saksamaalt, Soomest, Venemaalt. Pärast pärgade asetamist pakkus Kaitseliit parkimisplatsil sõdurisuppi.
Kell 15 näidati Leesi rahvamajas saalitäiele rahvale soomlaste 2006. aastal valminud dokumentaalfilmi „Põrgu Soome lahel”, mis jutustab miinilahingust. Filmi režisöör on Ari Lehikoinen.
Pärast filmi kohtus huvilistega sõjaajaloolane Mati Õun, kes on kirjutanud üle 80 ajalooraamatu, 2006. aastal ka „Juminda miinilahing 1941 – maailmasündmus meie koduvetes”, millest oleme avaldanud viimastes Sõnumitoojates katkendeid.
Ta kiitis, et soomlaste film on tehtud südame ja huviga: „Mul on miinilahinguga ka isiklik side. Mu isa Eduard Õun pääses Eestirannalt. See oli siitkandi piiritusevedajate laev, mis ostetud Inglismaalt ning oli kuus-seitse aastat Eesti kõige suurem laev. Isal vedas, ta pääses koos teiste 2700 mehega Prangli saarele.”
Tallinlane Mare Kärner, kes pärit Leesi külast, rääkis, et film jättis talle sügava mulje: „Minu vanemad mäletavad seda lahingut hästi – kaks päeva kostis plahvatusi ja nägi merel leeke. Tulekahjusid oli nii palju, et tundus, nagu meri põleks. Veidi hiljem hakkasid rannale jõudma laibad, keda rannarahvas mattis.”
Mälestusürituseks pandi Jumindale 8 uut graniittahvlit hukkunud laevade kohta .