
Kuus Leader-tegevusgruppi hakkavad ühiselt arendama Tallinna ja Narva vahel tegutsevate turismiettevõtete koostöövõrgustikku, ühisturundust ja korraldama koolitusi.
„Meil on põhjarannikul ühine geograafiline ja kultuuriline taust. Meid ühendavad meri ja Tallinna-Narva maantee, mida mööda pidevalt sõidame. Kogu piirkonna oluline arendustegur on turism. Oleme algatanud koostööprojekti, mis otseselt on suunatud põhjaranniku turismiettevõtjatele, kaudselt kogu piirkonna külalistele,“ ütles Põhja-Harju Koostöökogu tegevusgrupi tegevjuht Margit Pärtel projekti avaseminaril „Põhjarannik turismihitiks“ Rakveres AQVA SPA konverentsikeskuses.
„Meile pole tähtis, kas turistid tulevad siia paadiga, tõllaga või jalgsi, oleme valmis neid vastu võtma.“
Projekti juhtpartneri, MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu Leader-piirkonda kuuluvad Jõelähtme, Viimsi ja Rae vald. Möödunud neljapäeval Rakveres avaseminariga käima lükatud projektis osalevad veel MTÜ Arenduskoda, mille liikmed on ka Kuusalu vald ja Loksa linn, ning MTÜ Partnerid, MTÜ Virumaa Koostöökogu, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing.
Projekti „Pealinnast piirilinna“ kestab 2020. aastani, kogumaksumus on 129 000 eurot. Kavas on koolitusprogrammid koos õppe- ja kontaktreisidega, ühise fotopanga loomine ja visuaalkuvandi arendamine, ühisturundus ja üritused, trükiste „Pealinnast piirilinna“ koostamine ja väljaandmine.
MTÜ Arenduskoda võtab uuest koostööprojektist osa fotopanga loomises ja ühistrükiste tegemises, kokku 15 000 euroga, ütles Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus.
Arenduskojal on praegu käimas 4 koostööprojekti, millest kaks rahvusvahelised. Kuna needki on suunatud kohalikele väikeettevõtjatele ja suuresti seotud turismivaldkonnaga, siis osad tegevused kattuvad, pole mõtet topelttegevustele raha suunata, selgitas ta.
Kui muu tegevus või koolitus pakub projektis „Pealinnast piirilinna“ meie Leader-piirkonna ettevõtjatele suurt huvi, siis Arenduskoda osaleb ühekordsete lisarahastustega, märkis Heiki Vuntus.
Seminari lõpuosas oli ühine ajurünnak, kus osalejatel paluti kirja panna seisukohad, mis teeb põhjaranniku turismihitiks, millised on piirkonna turismiettevõtete koostöö senised positiivsed näited ja negatiivsed kogemused, milliseid uuenduslikke koostöötegevusi ja ühiseid koolitusi võiks kavandada ning ühisturunduse tegevusi ette võtta ja mida osalejad ise on valmis uues koostööprojektis ära tegema. Loetelud tulid pikad, mitme teema puhul oli tarvis lisapaberit.
Põhja-Harju Koostöökogu tegevjuht Margit Pärtel: „See, et kokku tuli üle 70 huvilise ja kohapeal sündis elav mõttevahetus põhjaranniku turismiarenduse üle, annab projekti meeskonnale julgust ja kindlust, et koostöö tegemise võimalust on reaalselt oodatud.“
Turismiettevõtjate e-akadeemia
SA Põhja-Eesti Turism juht Karmen Paju tutvustas sihtasutuse tegevusi ning rääkis turismiettevõtjate koolitamiseks loodud e-akadeemiast. Kuna väikeettevõtjatel on koolitustel käimiseks sageli raske aega leida, saab nüüd teadmisi omandada digitaalselt. Osaleda võivad need, kes on sihtasutuse andmebaasi pannud oma tegevuse kohta kirja vähemalt ühe toote.
Praegu on e-akadeemias avatud turunduse plokk, märtsi jooksul lisatakse valdkondi juurde.
Seikluspuhkus Ida-Virus
Kristi Markov Jõhvi Turismiinfo Keskusest kirjeldas, kuidas ligi 10aastase koostööga on piirkonna turismiettevõtjad jõudnud selleni, et puhkust Ida-Virus tutvustatakse seikluspuhkusena: „Seiklus ei tähenda selles kontekstis ülemeelikust, vaid muudab meid kogemuse kaudu paremaks ja targemaks, kirgastab elu. Seikluspuhkus on ka töötoad, matkad.“
Ida-Virus on hakanud turismivaldkonnas koostööd tegema kokku 50 partnerit alates omavalitsustest kuni suurte spaade ja väikeste turismitaludeni.
Kristi Markov märkis, et partnerid on äärmiselt erinevad oma ootuste ja lootustega. Mis sellises olukorras tuleb välja juurida, on sõna „konkurents“. Koostöö on hoopis parem. Vajalik on kaasata võõraid fänne, nende väljastpoolt vaade on kasulik, toonitas ta.