Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) hakkab taastama Kõnnu Suursoo veerežiimi. Selleks on kavas sulgeda üle 60 kuivenduskraavi, mis pärinevad 1890ndatest aastatest ja tehti juurde 1930ndatel aastatel. Suursood kuivendati metsakasvatusmaa saamiseks ja ka turba kaevandamiseks. Suursoo keskosa on spetsialistide hinnangul paremini säilinud, kuid äärealad on muutumas kõdusoometsaks. Kuivenduskraavidele on plaanis ehitada kohapealsest pinnasest paisud, mille abil tõuseb vesi maapinnale lähemale ja soostumisprotsess taastub. Suursoo jääb osaliselt Pudisoo jõe valgalale, tegu on ebapärlikarbi jõega. Kui sadevett ei voola enam korraga palju sooalalt välja, on jõe veevarustus ühtlasem ja ebapärlikarbile soodsam, selgitab RMK looduskaitseosakonna spetsialist Triin Leetmaa. Suletavatele kraavidele ligipääsemiseks tehakse trassiraieid, seejärel rajatakse paisud. Taastamistööde projekti koostas Inseneribüroo Steiger. Tööd on kavandatud 2025. aasta lõppu. RMK spetsialist kinnitas, et soo serva jäävate erakinnistutega külgnevaid või sealt vett ärajuhtivaid kraave ei suleta. Ta lisas, et veerežiimi taastamine ei mõjuta Kõnnu Suursoo matkaraja laudteed ega vaatetorni. Kevadisel kõrgveeperioodil võivad laudtee väiksemad lõigud jääda ajutiselt vee alla, neis kohtades on kavas tema sõnul laudtee tõsta kõrgemale.