Kõn­nu Suur­soo vee­režii­mi taas­ta­mi­ne

42

Rii­gi­met­sa Ma­jan­da­mi­se Kes­kus (RMK) hak­kab taas­ta­ma Kõn­nu Suur­soo vee­režii­mi. Sel­leks on ka­vas sul­ge­da üle 60 kui­ven­dusk­raa­vi, mis pä­ri­ne­vad 1890nda­test aas­ta­test ja teh­ti juur­de 1930nda­tel aas­ta­tel. Suur­sood kui­ven­da­ti met­sa­kas­va­tus­maa saa­mi­seks ja ka tur­ba kae­van­da­mi­seks. Suur­soo kes­ko­sa on spet­sia­lis­ti­de hin­nan­gul pa­re­mi­ni säi­li­nud, kuid ääre­alad on muu­tu­mas kõ­du­soo­met­saks. Kui­ven­dusk­raa­vi­de­le on plaa­nis ehi­ta­da ko­ha­peal­sest pin­na­sest pai­sud, mil­le abil tõu­seb ve­si maa­pin­na­le lä­he­ma­le ja soos­tu­misp­rot­sess taas­tub. Suur­soo jääb osa­li­selt Pu­di­soo jõe valg­a­la­le, te­gu on eba­pär­li­kar­bi jõe­ga. Kui sa­de­vett ei voo­la enam kor­ra­ga pal­ju sooa­lalt väl­ja, on jõe vee­va­rus­tus üht­la­sem ja eba­pär­li­kar­bi­le sood­sam, sel­gi­tab RMK loo­dus­kait­seo­sa­kon­na spet­sia­list Triin Leet­maa. Su­le­ta­va­te­le kraa­vi­de­le li­gi­pää­se­mi­seks te­hak­se tras­si­raieid, see­jä­rel ra­ja­tak­se pai­sud. Taas­ta­mis­töö­de pro­jek­ti koos­tas In­se­ne­ri­bü­roo Stei­ger. Tööd on ka­van­da­tud 2025. aas­ta lõp­pu. RMK spet­sia­list kin­ni­tas, et soo ser­va jää­va­te era­kin­nis­tu­te­ga külg­ne­vaid või sealt vett ära­juh­ti­vaid kraa­ve ei su­le­ta. Ta li­sas, et vee­režii­mi taas­ta­mi­ne ei mõ­ju­ta Kõn­nu Suur­soo mat­ka­ra­ja laud­teed ega vaa­te­tor­ni. Ke­va­di­sel kõrg­vee­pe­rioo­dil või­vad laud­tee väik­se­mad lõi­gud jää­da aju­ti­selt vee al­la, neis koh­ta­des on ka­vas te­ma sõ­nul laud­tee tõs­ta kõr­ge­ma­le.

Eelmine artikkelSÕNUMITOOJAS 1994 – Lood Raa­si­ku meie­reist ja Lok­sa ela­ni­ke kau­ba­rei­si­dest Lee­tu
Järgmine artikkelKuu­sa­lu Hoo­le­la saa­dab val­la pen­sio­nä­ri­de­le ko­du­tee­nu­seid tut­vus­ta­va vol­di­ku