
Küla juubelikingitus Eesti riigile avati 14. juulil koos Kõnnu kooli 100. aastapäeva tähistamisega.
Ehkki vilistlaste ja endiste õpetajate viimane kokkutulek oli kaks aastat tagasi, kui tähistati 51 aasta möödumist kooli sulgemisest 1975. aastal, tuldi nüüd kokku ka Kõnnu kooli 100. aastapäeva puhul.
Et Kõnnu külas avati kool samal aastal, kui sündis Eesti vabariik, otsustasid MTÜ Kõnnu Külaselts asutajad ja seni ainsad liikmed Sigrid Roopa ning Kadri Parktal, et osalevad EV100 kingituste aktsioonis. Nad registreerisid ürituse „Kõnnu kooli 100. sünnipäev“ EV100 kingituste veebilehel – panna kokkutulekuks endise koolimaja kõrval asuvale külaplatsile kiik ja lipumast. Selleks saadi 2700 eurot Kodanikuühenduste Sihtkapitali kaudu jaotatud Vabaerakonna riiklikust katuserahast, mis oli suunatud MTÜdele EV100 kingituste tegemise toetuseks. Kuusalu vald andis 500 eurot Kõnnu kooli juubelipeo korraldamiseks.
Külakiige meisterdasi soodsama pakkumise teinud FIE Arvi Riid Viljandimaalt, kiik sai lõplikult valmis külapeo eelõhtul.

Riigikantselei tellimusel valmistatud EV100 kingituse metallplaadi andis Kõnnu Külaseltsi juhtidele üle Ida-Harju kingituste koordinaator, Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno. Ta tervitas riigikantselei ja külaliikumise Kodukant poolt ning ütles, et nüüdseks on Ida-Harjus avatud riigi juubeliks tehtud 10 kingitust ja paigaldatud metallplaadid, sel suvel avatakse veel 6. Kõnnu külaseltsile antud metallplaat kinnitatakse kiigele.
Uude lipumasti heiskasid sinimustvalge Kõnnu kooli vilistlane Kalle Pipenberg ja endine õpetaja Maie Eenmaa-Kulu. Endisi õpilasi oli peol sadakond, lisaks mõned endised õpetajad. Esinesid Kolgaküla Lainerid ja Rosa Verde mustlastantsu rühm, laulis Uno Kaupmees.
Stendid Kõnnu kooli ajaloost
Kooli sajanda sünnipäeva puhul panid Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier ja fondihoidja Gitta Truus kahele pööratavale stendile kokku fotonäituse koos selgitavate tekstidega Kõnnu kunagiste õpetajate õde-venda Eveliine ja Adolf Krönströmi fotokogust.
Fotod leidis laastukorvi pakituna Leesilt Liiva-Hansu talu pööningult pärija Marika Tungel. Majas oli mõnda aega elanud Aino Pendis, kelle ema oli Eveliine Krönström (hilisem Põld).
Fotokogu kuulus Aino Pendise onule, Eveliine vennale, Kiiu Aablast pärit Adolf Krönströmile ja ta abikaasale, sakslannale Enale, kelle neiupõlvenimi oli Bader. Mõlemad olid enne sõda Kõnnu kooli õpetajad, Adolf Krönström ka kooli juhataja. Kogus on kokku üle saja väikese foto – õpilastest, õpetajatest, koolis toimunud üritustest, ka Kaitseliidu esimese purilennuki ehitamisest Kõnnu koolis ning lennutamistest Kolgaküla lagedatel väljadel. Pildid on digitaliseeritud. Kõnnu kooli kokkutulekul sai vaadata ka albumit originaalfotodega.
Fotoleiu saladusele aitas selgust tuua Aino Pendise tütar, Leesilt pärit Meeli Lehis.Adolf Krönström ja ta abikaasa eestistasid oma nimed – Aadu ja Ene Kajassaar. Nad lahkusid Kõnnust 1941. aastal, Aadu Kajassaar asus tööle Kodasoo kooli juhatajana. Aastal 1944 põgenes pere Rootsi. Nende tütar Tiiu Swan elab USAs Nebraskas.
Ulvi Meier tutvustas Kõnnu kooli kokkutulekul Krönströmite fotokogu leidmise lugu ning kutsus üles vilistlasi, et nad vaataksid üle oma pildialbumid, Kolga muuseum tahab fotosid kooli kõigist lendudest. Pildid skaneeritakse, fotod saab soovi korral tagasi.
Ta ütles Sõnumitoojale, et kutsub üles ka kõigi Kuusalu valla teiste kunagiste koolide lõpetajaid, et nad tooksid Kolga muuseumisse fotosid oma kooliajast. Soov on talletada pildid kõigi kohalike koolide kõigist lendudest ja kindlasti ka nende koolide, mida enam pole.
Kõnnu kool
Kõnnu valla kool avati pärast Vabadussõda 1918 mõisa härrastemajas. Hoone lammutati 1928. aastal, kuna see oli varisemisohtlik. Alustati omaette koolimaja ehitamist, see valmis aastal 1930, vahepeal olid tunnid mõisa kõrvalhoonetes ja taludes. Esialgu oli kool neljaklassiline, hiljem seitsmeklassiline. Kuuekümnendate aastate algusest kuni sulgemiseni 1975 oli kool kaheksa- klassiline.