ANDRES HEINVER, URMAS OSILA ja OTT SANDRAK kõnelesid laadaliste ees Kolga probleemidest.
Enne jõulupühi oli Kolga tennisehallis kolmandat korda kolmepäevane jõululaat. Selle teisel päeval arutasid kohaliku elu kolm eestvedajat tunni aja vältel laval Kolga oleviku ja tuleviku üle.
MTÜ Kolga Arendus juht, laada üks peakorraldajaid Andres Heinver lausus sissejuhatuseks, et 2015 oli piirkonnas suhteliselt vaikne aasta, kuni sügisel kerkis üles sigade Aafrika katku haigestunute võimaliku matmispaiga teema. Esialgu plaaniti matmiskohta Kolga vahetusse lähedusse, kohalik kogukond hakkas protestima, detsembri alguses tuli uudis, et Kolga on jäetud võimalike matmispaikade nimistust välja.
Koos Andres Heinveriga kõnelesid laval MTÜ PC Kolga juht, Vihula vallavalitsuse liige Urmas Osila ning ajaloolane, Kolga seltsingu liige Ott Sandrak. Laada peakorraldaja Janne Kerdo lubas, et selliseid arutelusid tehakse ka järgnevatel jõululaatadel.
Tänavavalgustus
Heinver: „Kaunistasime esimeseks advendiks Kolga lasteaia vastas platsil kuuse jõulutuledega. Oma panuse andsid mitu kohalikku MTÜd.“
Sandrak: „Tuledesäras kuusk on me koostöö sümbol. Kuusk on me improvisatoorse turuplatsi juures, seal toimuvad OTT kaubakohtumised. Platsist võiks saada Kolga keskne koht koos bussipaviljoniga, et bussid ei peatuks talvel tee ääres lumehange kõrval.“
Heinver: „OTT kohtumised ei toimu enam pimedas, saime platsi juurde tänavavalgustuslambi. Tänavavalgustus ei ole mugavus, vaid on vajadus. Kolga alevik on pimedal ja sombusel ajal üha rohkem küla moodi. Tänavavalgustuse võiks viia kooskõlla meie päikesevalgusega, kui augustis on juba pime, võiks lambid põleda.“
Osila: „Lambid peaksid põlema pimedal ajal kogu aeg. Öise viietunnise pimeduse arvelt saadav kokkuhoid on marginaalne. Ning Kolga seltsingu kodulehele võiks saata ettepanekuid, kuhu teha bussipaviljon.“
Omavalitsuste liitmine
Sandrak: „Tundub, et sedapuhku lähebki valdade liitmiseks. Ka rikkad Euroopa riigid on tõmmanud kohalikku haldust koomale. Lätis tehti haldusreform mitu aastat tagasi, oli ka Kreekas. Meil on neist vähe räägitud. Kreekas säilitati vanad vallad osavaldadena, sama oli Lätis. Meil öeldakse, et pärast vaatame, aga see on üks tähtsamaid asju. Riigimehelikult oleks ainuõige panna kokku Kuusalu vald ja Loksa linn. Aga Loksa ei taha ja mida me võidame – suured võlad, sealsed poliitilised traditsioonid?“
Osila: „Loksa linna ei pea suures plaanis kartma, meiega liituks ilus ja väike sadamalinn.“
Heinver: „Loksa on vaene pruut, aga imekaunis. Loksale peaks tulema Kuusalu valla süda, teeksime sinna city, kuhu tulevad laevad, ärid ja elu.“
Sandrak: „ See pruut tuleb ära kasida, puhtaks pesta, senised juhid pensionile saata. Loksa on nagu „Veetlev leedi“, tuleb vaeva näha ja temast saab korraliku daami.“
Osila: „Lahemaa valla puhul võiks kaaluda ka Kadrina valla kaasamist, kus on samuti kaitsealasid. On edasimõtlemist väärt.“
Sandrak: „Tallinn ja Ida-Virumaa on tööstuspiirkonnad, miks mitte, kui alates Jõelähtme alt kuni Kundani oleks kauni looduse ja Natura aladega vald, Loksa jääks poolele teele.“
Osila: „Kui Kuusalu ja Loksa vald liitusid, anti lubadus, et vallamaja hakkab tulevikus olema Kuusalus. Kuid vallamajaks remonditakse Kiiu mõis. Võsu ja Vihula valla ühinemisel lubati riigilt toetust. Pool lubatust saadi kätte. Teise poole kätte saamiseks tuli kohtusse pöörduda ja kätte saadi sellest vaid pool. Küsimus on, kuidas garanteerida, et ühinemisega antud lubadustest peetaks kinni. Vähemalt ühe inimpõlve peaksid need kehtima.“
Heinver: „Arvan, et haldusreform on järgmine teema, mille puhul peaksime Kolga piirkonna MTÜd kokku võtma ja pidama aru, mida tahaksime.“
Sandrak: „Vald peaks koosnema osavaldadest, kus inimesed tunnevad üksteist, on ühiseid huvisid, võimalik on oma piirkonna huve kaitsta, mitte lähtuda otsustamistel parteilistest huvidest.“
Heinver: „Riik reguleerib haridust, transporti ja nii edasi. Järjest rohkem on käed omavalitsustel selja taha kinni seotud ja üks jalg ka juba.“
Turism
Heinver: „Bussid turistidega sõidavad Kolgast mööda, kui just ei minda Viru rabasse.“
Sandrak: „Praegu ei jää siia turistidest mitte raha, vaid laga. Kuidas neilt raha kätte saada? Liiga palju on ühe päeva käijaid, ei ole seda, mis sunniks neid pikemalt peatuma. Lisatöökohti meil turismist ei sünni. Me peaksime küsima riigilt lisasoodustusi, et kogu see koormus üle elada – turismipotentsiaal on tohutu, aga praegu me pigem kannatame selle all.“
Heinver: „Kaitsealal elamine peaks olema kasulik, on piirangud, aga mida saab tagasi? Võtta kadakas maha, teha temast midagi, põletada peale „Kolga“, see tooks natukenegi kasu. Kõige ägedamat äri olen näinud Vesuuvi all – naised laenutasid raha eest kingaharju, mitte ei müünud neid.“
Sandrak: „Meil piiravad sellist väikest ettevõtlust aruandluskohustus ja riigimaksud.“
Osila: „Tuleb au anda igale ettevõtjale, kes suudab anda tööd kas või ühele-kahele inimesele.“
